ERIVAJADUSTEGA LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE KUJUNDAMINE LASTEAIAS Lasteaiaaeg on lapse elus lühike, kuid otsustava tähtsusega eluperiood- sotsiaalsete, kommunikatiivsete, kognitiivsete, emotsionaalsete jt. baasoskuste kujunemise aeg. Tähtsustada tuleb lapse arenguliste erivajaduste(AEV) varajast märkamist ja korrektsioonitööga alustamist juba enne lasteaiaiga. Valiku puhul, kas AEV laps panna tava- või erilasteaeda, tuleb lähtuda konkreetsest lapsest ja tema erivajadustest. Kogemus näitab, et AEV lapse esialgne tavalasteaeda integreerimise proov vaid pikendab eriabita olemist. See veelgi traumeerib last ja tema perekonda
kui arvaja ise Vaikuse spiraal- vähemusse jäämise hirmul ajel minnakse vooluga kaasa Poliitiline kommunikatsioon Kommunikatsioon on protsess, mille käigus Saadetakse ja võetakse vastu sõnumeid Millele luuakse tähendusi Mis loovad meid ümbritseva sotsiaalse reaalsuse Poliitiline kommunikatsioon on Pol. Institutsioonide kommunikatiivne v kommunikatiivsete institutsioonide poliitline tegevus Poliitilise sisuga teabe levitamisel Poliitiliste eesmärkide saavutamiseks Toimijad poliitilises kommunikatsioonis: kodanikud, auditoorium. Poliitiline kommunikaator ... eesmärk on veenda laiemat avalikkust, oma poolehoidjaid. MEEDIA Meedia kui vahendaja- edastab auditooriumile onfot Meedia kui väravavaht-otsustab, millised teemad väärivad kajastust ..kui raamistaja- otsustab, millisest vaatenurgast teemasid käsitletakse .
Düsleksiat kirjeldatakse samuti kui erinevusi õppimisstiilides. Düslektikud võib jagada 3 gruppi: · need, kellel on kõrgelt arenenud võimed visuaalses/ruumilises mõtlemises ja kes on verbaalselt vähem võimekad; · need, kellel on kõrgelt arenenud verbaalsed oskused ja kes on vähem võimekad sellistes oskustes, mis nõuavad visuaalset/ruumilist teadlikkust; · need, kellel on nõrgad ja tugevad küljed mõlemas valdkonnas. Sageli on düsleksia seotud teiste kommunikatiivsete häiretega. Tugev seos on kõne hilise arengu ja düsleksia vahel. Düsleksia väljendub lugemisvilumuse arengu häirumises, mis ei ole seletatav ainuüksi ealise ebaküpsusega, nägemisteravuse puudulikkusega või ebaadekvaatse õpetamisega. Lugemisraskuste täpne iseloom sõltub oodatavast lugemisvõimest, keelelistest oskustest ja kirjapildist. Erinevad autorid kirjeldavad selle sümptomitena raskusi tähtede õppimisel, kirjutama õppides,
poliitikate kujundamisel. Eliit, kes suudab ületada eesti kultuuri traditsioonilist suletust ja suhtlusbarjääride jäikust, individualistlikku "töörügamise eetikat", umbusku ja vaenulikkust "teiste" suhtes, mis kõik kokku vähendab oluliselt Eesti ühiskonna koostöövõimet ja takistab sotsiaalse kapitali realiseerumist arenguressursina. Selle ületamine saab toimuda vaid koostöövõrgustike stimuleerimise, eriti aga haridussüsteemi kaudu koostöötahte ja koostööoskuste ning kommunikatiivsete ja sotsiaalsete oskuste suurendamise teel. Liikumine teadmusühiskonna suunas ei taandu Eesti arvutiseerimisele, nagu infoühiskonna kontekstis toimuvate arutelude käigus võib sageli kuulda. See on ennekõike nihe põhimõtteliselt teistsuguse ühiskonna- ja valitsemiskorralduse suunas, elektroonilise suhtlusvõrgustiku areng on seda mudelit toetava infrastruktuuri üks (kahtlemata olulistest) komponentidest. Kuna stsenaariumi rakendumine eeldab reforme eelkõige
informatsiooni mahu suurenemist ja järelikult maailmas orienteerumise efektiivsust. Kuid ta sisaldab ka omapärase „kultuuri skisofreenia“ ohtu, tema lagunemist paljudeks vastastikku antagonistlikeks „kultuurilisteks isiksusteks“. Kultuurilise polüglotismi situatsioon võib üle kasvada antud kultuuri semioosi „Paabeli torniks“. Ühetaolisuse kasvu tendents. ... Juba kultuuri struktuurisõlmede vaheliste kommunikatiivsete seoste süsteem ja pidev vastastikuse tõlkimise vajadus loovad aluse teist tüüpi korrastatusele: ühtsele struktuurile, mis „võtab maha“ osade mitmekesisuse terviku korrastatuse nimel. Kõige täielikuma rakenduse leiab see tendents metakeeleliste ja metatekstiliste moodustiste hargnevas süsteemis, ilma milleta ei ole ühegi kultuuri olemasolu võimalik. ( Filmikunsti koht kultuurimehhanismis. 1977) KULTUUR V
peetavad teadmised muutuvad pidevalt. Kuid ei muutu ju ainult see, mida ja kui palju me peame õppima. Õppimise ja teadmiste omandamise viis sõltub kultuurilistest tingimustese, milles elame. Rakendamaks tekste kui ressursse erinevates kontekstides, peame õppima lugema. Lugema õppimine tähendab tekstide tähenduse omandamist. Tähendus sõltub taustast ja kontekstist, milles sõnum loodi. Lugejal peab olema pagas. Arusaamine eeldab kultuurinähtuste ja kommunikatiivsete mudelite tundmist. Peame õppima tõlgendama, seostama tekstide arutuskäiku konkreetse sündmusega füüsilises tegelikkuses. Teksti kohandamise reeglid füüsilisele tegelikkusele on iseenesest kaunis keerukad ning see on oluline osa kaasaegsest haridusest. Meie tähelepanu peab olema suunatud mõistelisele kontekstile ja süsteemile, milles taolised operatsioonid on mõttekad. Peame arvestama, milline on keskkond, milliseid ressursse see pakub ja milliseid nõudmisi esitab
mittevastavus), loogilised (naiste, laste ja muu loogika), suhe barjäärid (vaenulikkus, eelarvamused, autoriteedi puudumine). (Шевандрин 1995: 101). Seega, me näeme, et enamik termini määratlused "kommunikatiivsed barjäärid" on sarnased järgmistes asendites: kommunikatiivsed barjäärid loovad erinevaid takistusi kommunikatsiooni tegevuse rakendamise protsessis ja kujuvad konfliktide põhjuseid, kommunikatiivsete barjääride tekkistamise otsustav tegur on kommunikaatori ja retsipiendi subjektiivsed omadused. Samaaegselt Ševandrin N.I. ütleb sellest, et teabevahetus kommunikaatori ja retsipiendi vahel alati sisaldab vestluskaaslaste käitumisele, arvamustele, hoiakutele mõjutamise elementit. Selle mõju eesmärgiks on nende muutus. Seetõttu kommunikatsiooni barjäär on ka "psühholoogilise kaitse vorm kõrvalistest mõjudest suhtlemise protsessis". (Шевандрин 1995: 101).
28. Semantika teooriad...pmst eelmises olemas nimed jne. 29. Pragmaatika põhimõisted Peirce: pragmaatika uurib märkide ja nende kasutajate autori ja adressaadi suhteid. Tänapäeva pragmaatika kesksed mõisted presupositsioon, kõneaktid ja suhtlusprintsiibid ning maksiimid on lingvistid üle võtnud loogikutelt ja filosoofidelt. Pragmaatika jälgib seda, kuidas inimesed kasutavad mõttekaid ja tähendust omavaid keeleväljendeid oma kommunikatiivsete eesmärkide saavutamiseks, ning peab looma ka vastava mõistestiku. Pragmaatika problemaatika on märksa laiem, st ta ei ole keeleteaduse osa. Eksisteerib üldine pragmaatika, mis uurib inimsuhtlemise seaduspärasusi abstraktsemal tasandil. Pragmaatika eesmärgiks on inimese kui suhtluseksperdi teadmiste ja oskuste modelleerimine. Inimsuhtlemise üks iseloomulikumaid jooni on, et suhtluses kasutatud keeleväljendite mõte ei pruugi
(olemus, oluline), tekib Märgil on kindel tähendus, impersonaalne lõputu substantiivne jada, iseseisev Põhilised loogika, matemaatika, Loom. keeled, kirjandus, legendid, uurimisvald- loogikakeskne inglise (keelekeskne) konnad kõnekeel Märk kui triaad Märk kui diaad Uuritakse isoleeritud Vaadeldakse subjekt-subjekt kommunikatiivsete suhete plaanis, märke kui objektide mitte isoleeritult, vaid keele struktuuri moodustavate omavaheliste denotatsiooni vahendeid, suhete plaanis subjekt-objekt suhete plaanis Uurib märki kui maailma tunnetamise vahendit. Erinevad märgitüübid eri astmed ja viisid Lingv. märgid Lisanduvad ka kuid on hädavajalikud kõnelejatele (Benveniste)
- Auditoorne ja visuaalne Oimusagara ühendused - Hierarhiline sensoorne juhtetee – info liigub primaarselt ja sekundaarse auditoorse ja visuaalse info temporaalsagarasse - Sisendid kulgevad basaalsele alale – mingisuguse info meelde jätmine - … Ülemine temporaalkäär ja ülemine temporaalvagu - Suur osa ajukudet mis on seotud heliliste stiimulite töötlusega Alad BA 41, BA 42, BA 22 posterioorselt ja BA 38 - Kuulmis ja kõneinfo töötlus - Viipekeele ja kommunikatiivsete žestide töötlus - Sotsiaalselt kommunikatiivsete žestide töötlus (pilgu liikumine suu liikumine) - Visuaalse ja auditiivse info kokkusobitamine - Kategoriseerimine Kuulmisinfo töötlus Primaarne kuulmisinfo töötluse keskus – Heschli käär, tonotoopiliselt organiseeritud, peegeldab helisagedusvõnkumistele reageerivate rakkude asukohti Corti organis. Vastuvõetud info liigub analüüsiks edasi assotsiatsioonialale BA 42.
• pragmaatilised teadmised (info üksuse kasutustingimuste kohta) • tajumoodul • motoorne süsteem Sotsiolingvistiline lähenemine sõnale: sõna kui sotsiaalne ja kultuuriline fenomen • keel on olemuselt funktsionaalne nähtus, mis teenib inimestevahelise kommunikatsiooni eesmärki • kuna inimesed on ühiskondlikud olendid, sõltub keel ka inimühiskonnast • keele sõltuvus muutuvast ühiskonnast põhjustab keele pidevat muganemist kommunikatiivsete vajadustega; see peegeldub ka sõnavaras • sõnavara on pidevas ajalises muutumises • sõnavaras on regionaalselt eristuvaid kihte • sõnavara rikastub teistest keeltest laenamise teel • sõnavaras peegeldub ka sotsiaalne staatus: keelekasutaja amet, haridus, hobid, vanus jm. sotsiaalsed suhted Eesti keele sõnavara maht • sõnavara suuruse kohta saab esitada vaid hinnangulisi andmeid
(liigi ja ulatuse järgi) peab selle kohaselt osutama. Funktsioone ei interpreteeritud kui põhjusi (kausal), vaid kui tagajärgi (final). Turumajandusele orienteeritud majanduses täidavad institutsionaalse kaubanduse erinevad astmed väga olulisi funktsioone. Mida kõrgemalt arenenud majandus on, seda komplekssemad ja seega kulukamad on tööjaotuse tingimustes kaubanduse ülesanded ajaliste, ruumiliste, kvantitatiivsete, kvalitatiivsete, kommunikatiivsete ja finantsiliste erinevuste ning pingete ületamisel tootmise ja tarbimise vahel. 7. Ressursi- ja tuleminäitajad Ressursinäitajad iseloomustavad kaubanduse elementaartegureid (tootmistegureid, tulemitegureid). Viimased on ruum, kaup, personal, kapital. Laiemas kontekstis võib neid nimetada põhivaraks, käi- bevaraks, personaliks, bilansi mahuks. Ressursinäitajaid võib arvestada · naturaalnäitajates: kaubandusettevõtete arv, kaubanduspind (m 2), äripind (m2), laopind (m2),
Optiline ataksia – ei suutnud visuaalselt liigutusi juhtida, sirutada või haarata Nägemisväljad olid kahjustamata, mõistis, oskas nimetada ja kasutada objekte. Loeng 7 oimusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega - erinevate oimusagara piirkondade funktsionaalset spetsiifikat Ülemine temporaalkäär ja ülemine temporaalvagu: Siia kuuluvad alad BA 41, BA 42, BA 22 posterioorselt ja BA 38. - kuulmis ja kõneinfo töötlus - viipekeele ja kommunikatiivsete žestide töötlus - sotsiaalselt kommunikatiivsete žestide töötlus (pilgu liikumine, suu liikumine) - visuaalse ja auditiivse info kokkusobitamine - kategoriseerimine Keskmine temporaalkäär: Moodustab BA 21 - tajuinfo töötlus, nägude äratundmine - sõnade tähenduse töötlus lugemisel Alumine temporaalkäär: Moodustab BA 20 - ventraalse visuaalse töötluse suuna lõppsiht, objekti tunnuste töötlus - nägude äratundmine - numbrite äratundmine
tugigruppide ja ühingute näol, mis ennekõike on toeks lapsevanematele, kuid organiseerivad ühistegevusi ka lastele. Kerge intellektipuudega õpilased: KOOLI SISENE: Eripedagoog/õpetaja (kognitiivsed oskused; kommunikatsioon; sotsiaalsed oskused; eneseteenindus; silma ja käe koostöö; igapäevaste toimingute õppimine; tööoskuste õppimine; igapäevaste toimetulekuoskuste lihvimine). Logopeed (kommunikatiivsete oskuste arendamine (sh alternatiivkommunikatsioon); psüühiliste protsesside arendamine; praktiline kõnearendus; häälduspuuete korrektsioon). Liikumisõpetaja /-terapeut (üldmotoorika ja kehatunnetus; peenmotoorika; silma ja käe koostöö). Muusikaõpetaja / -terapeut (sotsiaalsed oskused; keskendumisvõime ja aistingud; tunnete taju ja väljendamine). Kunstiõpetaja / -terapeut (kognitiivsed
loota formaalsete kõneoperatsioonide arendamisel, vähem semantika valdkonnas. Nimelt sõltub semantika areng rohkem intellektuaalsete protsesside seisundist. Korrektsiooni seisukohalt on aga semantika arendamine olulisem. Suhtlemisoskuste korrigeerimine. Nimetatud eesmärki täidab kogu abiõpe tervikuna, kuid emakeele osa on seejuures kõige suurem. Emakeele kõrval on eesmärgi täitmisel teine oluline õppeaine elu- ja olustikuõpe. Kommunikatiivsete oskuste arendamisel on rõhuasetus suuliste ja kirjalike tekstide mõistmisel. Nimelt tuleb abiõppe lõpetanutel elus kokku puutuda samade tekstidega, mis tavaõppe lõpetanutelgi (tekste elus ei adapteerita). Suhtlemisoskuse arendamine sisaldab teadmiste andmist suhtlemise strateegiast ja taktikast ning loomulikult harjutamist. Teadmiste allikaks on nii igapäevased suhtlemissituatsioonid kui ka ilukirjandustekstid. Harjutuste süsteem
või muuta toimimist). - Taju valivus tekib, kui hakatakse oma asjade üle mõtlema, neid teadvustama - Inimese enesevaatlusoskus on piiratud. Psühholoogi ülesanne on inimese metakognitiivsete võimete laiendamine, et inimene tajuks, et mingi asi (nt psüühikahäire, mida inimene tajub oma elu loomuliku osana) on probleem. Keel Avatud kommunikatiivsete süsteemide puhul on tegemist interaktiivsete süsteemidega, mis toimivad keeles (keel on süsteemidele vahetu toimimise keskkond). See, kuidas tajume maailma, toimub keele kaudu. Pole olemas midagi, mida meile poleks antud keeles. Film „What the Bleep do We Know about the World“: - Ameerika indiaanlased ei näinud hispaania vallutajate laevu rannikul, sest neil polnud selle kohta sõna. Asjad said nähtavaks, kui neile anti nimetus.
jutustus, mille abil kultuur selgitab v. mõistab tegelikkuse mingeid külgi. (R. Barthes)). • On kaasaegse elukeskkonna paratamatu osa, selle kvaliteedi üks mõõdupuu. • On popkultuuri osa ning väljund. • On kultuuri-uurijate uurimisobjekt. • On üks suhtlemiskunsti vorme. Reklaam kui kommunikatsioon Reklaamitegevus – millega seotud? A Jäämäe alumine osa ehk strateegiline eeltöö: • Kommunikatiivsete eesmärkide püstitamine. • Eelduste loomine oodatud afektiivsete reaktsioonide vallandumiseks. • Eelduste loomine positiivse hoiaku kujunemiseks. • Omaduste ning tajutavate väärtuste määratlemine ning kujundlikustamine. • Positsioneerimine - strateegia ja taktika. • Mainekujundus - strateegia ja taktika. • Avaliku arvamuse/üldise arvamuse kujundamine - strateegia ja taktika. • Imidžikujundus - strateegia ja taktika. B Konkreetse reklaamteate puhul:
t. fokusseeritumaks). Esimeste küsimuste eesmärk on panna inimesed mõtlema ja rääkima teema üle. Aga teised on suunatud hinnalise informatsiooni kättesaamiseks. Moderaatori eesmärk ei ole ühise arvamuse saavutamine. Selle asemel ta püüab välja tuua tunded, kommentaarid, mõtted. Fookusgrupi küsimuste kategooriad: 1. Kommunikatiivsed küsimused, 2. Sissejuhatavad küsimused, 3. Ülemineku küsimused, 4. Võtmeküsimused, 5. Lõpetavad küsimused Kommunikatiivsete küsimuste eesmärk – aidata inimestel tunda ennast mugavalt ja sundida neid rääkima. Need küsimused ei ole ette nähtud informatsiooni saamiseks. Kõiki osavõtjaid palutakse vastata järjekorras. Eesmärk – et igaüks hakkaks rääkima, mida kauem inimene vaikib, seda väiksem tõenäosus, et ta räägib üldse. (küsimused on lihtsad ja neile on „lihtne” vastata.) Sissejuhatavate küsimuste eesmärk on osavõtjatele teema tutvustamine ja panna inimesed
Diferentseerumine läheb nii kaugele, et tekivad iseendasse kapseldunud valdkonnad. Ei saa aru, mida kunstnikud või teadlased räägivad. Tekib vajadus vahendamise suhtes. Peaks looma keelelisi sidemeid. Seda rolli peaks kandma filosoof, et tuua ekspert-valdkondi kommunikatiivsesse mõistustesse. Filosoofia pole siis kohtunik, vaid sillaks. Kultuuriõhtsus on väärtus. Kultuurised peavad aru saama teineteisest ja mitte rääkima privaat-keeles. Ühendavad sõnavarad ja kommunikatiivsete vormide ülesanne peaks olema universaalne ülesanne. Filosoofial on olnud universaalsuse pretentsioon, et see võiks talle kuuluda. „Silla loomine“ eeldab ühist reaalsust. Rorty, postmodernism, aga eeldas, et pole reaalsust ja ei saa ühist keelt luua. See pole aga õige Habermasi silmis.
Eesti keele hea valdamine on eduka õppimise eeldus kõigis õppeainetes. Ainevaldkonna õppeainetes omandavad õpilased keele- ja kirjandusteadmisi ning saavad lugemise, kirjutamise ja suhtlemise kogemusi. Teadmiste ning kogemuste alusel kujuneb õpilasest põhikooli lõpuks teadlik, aktiivne ja vastutustundlik lugeja, kirjutaja ning suhtleja. Ainevaldkonna õppeained toetavad eeskätt õpilase emakeele- ja kirjanduspädevuse ning kommunikatiivsete oskuste arengut, kuid ka tema identiteedi ja enese tunnetuse kujunemist ning kultuurilist ja sotsiaalset arengut. 1. 4. klassis arendatakse eesti keele õppes kõiki keelelisi osaoskusi (kõnelemine, kuulamine, lugemine, kirjutamine) ja õigekeelsust. Osaoskusi ja õigekeelsust arendatakse nii teabe- ja tarbetekstide kui ka ilukirjandustekstide lugemise, jutustamise ja kirjutamise kaudu. Alates 5. klassist on eesti keel ja kirjandus eri õppeained, mida seob tekstikeskne käsitlusviis
impersonaalne Põhilised loogika, matemaatika, Loom. keeled, kirjandus, uurimisvald- loogikakeskne inglise kõnekeel legendid, konnad (keelekeskne) Märk kui triaad Märk kui diaad Uuritakse isoleeritud märke kui objektide denotatsiooni vahendeid, Vaadeldakse subjekt-subjekt subjekt-objekt suhete plaanis kommunikatiivsete suhete plaanis, Uurib märki kui maailma mitte isoleeritult, vaid keele struktuuri tunnetamise vahendit. Erinevad moodustavate omavaheliste suhete märgitüübid eri astmed ja viisid plaanis Lingv. märgid on Lisanduvad ka "loomulikud kuid on hädavajalikud suvalised märgid" -- kõnelejatele (Benveniste) ikoon, indeks Arusaamine pidevalt kestev, Diskreetne, suhteline,
Laagris puhkas 1391 noort vanuses 718 aastat. mine erinevatest valdkondadest. Ka üritused, mis neile korraldati, olid vägagi erinevad. Lastega töötasid noored, kes olid läbinud laagrikas- Programmi ülesanded: vataja koolituse ja sooritanud kvalifikatsiooni- · luua tingimusi omaalgatuseks; nõuetele vastava eksami. · luua tingimusi kommunikatiivsete oskuste ja Laagris viibimise ajal oli programmi erinevate 34 Noortelaagrite sisuline tegevus üritustega niivõrd täiustatud, et koolivaheaeg oli Lastele pakuti võimalust esineda laulu- ja tantsu- igale lapsele kui pidu, kus peategelaseks oli tema konkurssidel, kus nad said oma andeid demonst- ise
Tavaliselt esitatakse tunnistus alates sündmuse algusest, sest see on kõige loogilisem. CI intervjuu käigus muudetakse teadlikult seda positsiooni ja palutakse esitada näiteks meenutus lähtudes lõpust alguse suunas või keskpaigast. See tehnika püüab saavutada sama tulemust, mis saadakse tunnistuse kordamisel, et tuleksid esile uued detailid. Lisaks kognitiivsele komponendile kasutatakse CI puhul ka niisuguseid sotsiaalsete oskuste ja kommunikatiivsete strateegiate baasteadmisi, mis kergendavad intervjuu toimumist. I kontakti loomine. Selle esmärgiks on intrvjueerija ja intervjueeritava vahelise suhte täpne määratlemine, tunnistajale võimalikult sundimatu positsiooni loomine ning talle täpsete instruktsioonide andmine, mida temalt oodatakse. Samuti tuleb jälgida, et tunnistajale jääb piisavalt aega vastuste üle mõtlemiseks. II meenutamise fokuseerimine, mille abil suunatakse tunnistajat kindlatele detailidele
Verbaalne SUHTLEMINE Suhtlemine on üks olulisemaid funke. Suhtlemine on vastasikune mjutamine, Kutsub esile muutused teadmistes, hoiakutes, käitumises (SOOV; VAJADUS; KOHUSTUS) Verbaalse suhtlemise osaoskused: *orienteeruminse suhtlussitus: kellega koos olekas, kas on võimalik midagi küsida, kuulata *rollide arvestamine kellega kus *kontakti loomine, säilitamine, katkestamine (kas oksan küsida, paluda, abi otsida) *strateegia (meetodi) ja taktika valik, kommunikatiivsete printsiipide arvstamine (koostöö, viisakus, omanäo säilitamine jne) KOMMUNIKATIIVSE TEGEVUSE EHK SUHTLEMISE LIIGID: Suhtlus on märgisüsteemide abil teabe vahetamine, aga et ta mõjutaks teisi! Liigid (Leontjevi järgi:) *Suhtlemine ühistegevuses (praktiline, vaimne) suhtlusaktid kui osatoimingud, sõltuvad üksteise eesmärgist (anna kirves! Paranda viga sõnas!) *Sotsiaalselt orienteeritud suhtlemine sotsiaalsete ja/või sotsiaalpsühholoogilisteed,
annaabi.ee 
