Tulud Minu sissetulek(palk) 12 000 kr Tüdruksõbra sissetulek(palk) 9 000 kr TULUD KOKKU 21 000 kr Kulud Toiduainete ja väljas söömise kulud ca. 4000 kr Korteri üür 3000 kr Sidekulud 600 kr TULUD KULUD = 4300 kr Kommunaalmaksud Vaba raha 2 inimese kohta jääb 4300 kr Vesi - ca. 250 kr Elekter - ca. 500 kr Prügi äravedu - ca. 200 kr Üldelekter 50 kr Halduskulud 200 kr Küte ca. 1000 kr Transportkulud auto olemasolul Kütus 1100 kr Kindlustus 1000 kr Erinevate kuluvate juppide vahetus 600 kr Esmatarbekaubad ja riided ca. 4200 kr KULUD KOKKU 16 700 kr
Madalad hinnad Võimalused: Ohud: Klientuuri suurenemine Tugevad konkurendid Sponsorlus Klientide kaebused Kohviku suurendamine Turundus Tooted · Kuumad joogid (kohv, tee, kakao) · Külmad joogid (morss, mahlad, vesi) · Pirukad · Koogid · Salatid Hinnakujundus · Sisseostu hind · Transpordikulud · Teenindus · Tooraine maksumus · Kommunaalmaksud Turundussuhtlus · Reklaam (kodulehekülg, ajalehed) · Reklaamplakatid Koostööpartnerid · Pere Leib AS · Astri Grill AS · Selveri Köök Hinnad menüüs Tee 15.- Kohv 20.- Kakao 15.- Mahl 10.- Morss 8.- Vesi (jää ja sidruniga) 6.- Pitsalõik 20.- Salat kausis 25.- Pirukad 8.- Koogitükk 10
põhimõttel. 1 1) Omanik Loodava osaühingu omanikeks on -----------------------. Projekti aitavad teostada palgatud töötajad, keda on kaks, ja koostööpartnerid ------------------------- 2) Ettevõte 2.1 Ruumid Ettevõte rendib ruumid Rakveres Rägavere tee 35 asuvas büroo- ja ärihoones üldpinnaga 80m2. Aastaüür 134400EEK (140 EEK/m2 11200EEK kuus) + km18% ja kommunaalmaksud. Asukoht on linna tuiksoonel paikneval ristmikul ehituspoe ja bürootarvete kaupluse kõrval koos hea parkimisvõimalusega. Rendilepingu sõlmimisel on rendileandja poolt ruumid remonditud ja varustatud turvaklaasist uksega. 2.2 Sisseseade ja seadmed Renditud ruumidesse soetatakse kauplusesisustus vastavalt kontseptsioonile 200000 krooni väärtuses. Kauba transportimiseks ostetakse vähekasutatud mikrobuss Renault Master 170000 krooni väärtuses.
Palgakulud 130112,5* 260312,5 1337175 1561350 Sotsiaalmaks 42937,125* 85903,13 441267,8 515245,5 Töötukindlustus 1301,125* 2603,125 13371,75 15613,5 Puhkusetasud 10204,9* 20416,67 104876,5 122458,8 Rent 8800 46200 105600 105600 Kommunaalmaksud 1745,48* 3699,78 17823,48 20945,76 Telefonimaks 3120 15600 37440 37440 Püsiühendus 1500 7500 18000 18000 Deebetkaardi hooldustasu 15 75 180 180 Kindlustusteenus 2500 12500 30000 30000 Amortisatsioon 1995,17* 4569,167 20400,5 23942
Konkurents praegu peaaegu puudub. Vahetus kauguses asub toidupood, Mustla Konsum. Sealt saab ainult kaupa kaasa osta, puhkamise ja lõõgastumise koht puudub. Võimalikud konkurendid on tulevikus, sest Mustla on arenemas positiivses suunas – tänavaid remonditakse, vanu maju taastatakse jne. 9. Turundustegevus 9.1 Hinnakujunduse alused ja müügihind Hinnakujundus - sisseostuhind transpordikulud teenindus tooraine maksumus kommunaalmaksud Hinnad – Kohv, tee – 2.- Mahl, vesi – 1.50 Praad – 3.50 Supp – 1.50 Salat kausis – 3.0 Pitsalõik – 4.0 Pirukad – 0.50 tk Koogilõik – 2.50 9.2 Turundus Turundussuhtlus - Reklaam – kodulehekülg, ajalehed, reklaamplakatid. 10. Personal ja juhtimine Töötajad – direktor, varustaja teenindajad 3tk. abitööline
tundi ning siis, kui saiarestid tulid, läks kakluseks. Riideid sai läbi tuttavate. Kasutatud riideid pärandati tuttavatele edasi ,sest neid olid raske saada. 4) Reisimine, puhkamine ning eluase Küsitletu 1: Tänu kolhoosile, (ametiühing), sai reisida palju. NSVL piirides reisimine oli vaba ning lisaks sellele suhteliselt odav. Liiduriikidest välja reisimine oli peaaegu võimatu. Eluaseme sai töökoha kaudu, elamistingimused olid head ning kommunaalmaksud olid madalad. Uusi maju väga palju ei ehitatud, enamasti renoveeriti vanu talumajasid. Küsitletu 2: Reisida ja puhata sai NSVL piirides, välismaale sai turismituusikuid väga harva. Linnadesse ehitati kortereid ning nende järele oli järjekord. Eramaju oli võimalik küll ehitada, kuid enaikel inimestel nii palju raha korraga kuskilt võtta polnud ning seega ehitati mitmepereelamuid. Küsitletu 3: Reisimisvõimalust väga polnud. Lennupiletid ENVL siseselt olid väga
Kokku 1801,5 1801,5 15. Investeeringute allikad. Määratle oma investeeringute allikad, sh Eesti Töötukassalt saadava toetuse kasutamine. Meil ei ole vaja millesegi investeerida, arvutid on olemas ning ülejäänu jaoks on meil raha olemas. 16. Tegevuskulud. Kirjelda oma ettevõtte tegevuskulusid, mis tekivad ettevõtte tegevuse käigus. Vajadusel selgita, mida kuluartikkel sisaldab. Täida ka tabel. Kommunaalmaksud – elekter, vesi ja internet Kuluartikkel 1. kuu 2. kuu 3. kuu Kolme kuu tegevuskulu tegevuskulu tegevuskulu tegevuskulu d kokku Kommunaalma 150 150 150 450 ksud Programm 21,9 21,9 21,9 65,7 Merit Aktiva
toitlustusasutustega. Väga oluline on ligipääs pargile. Sinna viivad teed peavad olema võimalikult laiad, et suured autod ja bussid oleksid võimelised manööverdama, ümber pöörama jne. Kindlasti töötajate vajalik koolitus, teenindajatel parem teenindus. Väga oluline on teenindajate võimalikult paljude keelte oskus. Prognoositavateks kuludeks on erinevad teenusteks vajalikud ressursid (sh kommunaalmaksud, vajadusel ka seadmete rent, mida algul välja osta ei jõua), töötajate palgad, võimalusel kindlasti motiveerivad preemiad, ühisüritused (jõulupeod, suvepäevad). Võib-olla, tuleb võtta liisingusse mõni sõiduk, millega vedada vajalikke kaupu. Samuti on võimalik saada ka ettevõtluse alustamise toetust, mida pakub Eesti Töötukassa ühe tööturuteenusena, millega kaetakse muud firma käivitamisega seotud kulud. Osaliselt tasutakse ka kulusid omafinantseeringuga 9.3
8. Finantseerimise alused 8.1. Laagri finantseerimine toimub järgmistest allikatest: 8.1.1 sihtotstarbelised eraldised; 8.1.2 annetused; 8.1.3 tuusikute müük; 8.1.4 lepingu alusel laagris viibivate noorte osamaksud. 9. Laagris osalemise tasu määra arvutamise alused 9.1. Laagris osalemise tasu määra arvutamise aluseks on ühele noorele ühe päeva lõikes tehtavad eelarvelised kulutused (toitlustamine, majutamine, laagri personali palk, transpordi-, remondikulud ja kommunaalmaksud). 10. Laagri tegevuse lõpetamise kord 10.1. Laagri tegevuse lõpetab ..................... juhatus. 10.2. Laagri tegevuse lõpetamisest teatab .............................. juhatus Haridus- ja Teadusministeeriumile. 20 Näidis TAOTLUS NOORTELAAGRILE TEGEVUSLOA VÄLJASTAMISEKS Palun väljastada tegevusluba ............................................ (noortelaagri
annaabi.ee 
