on tal aega asja üle mõelda ja nõu küsida. Kui ettevõtja abikaasa midagi oma pangakaardiga kinni maksab, ei saa FIE seda kuludesse kanda, sest ta pole ise raha kulutanud. Et oleks midagi kuludesse kanda, peab ta selle abikaasale välja maksma. Isiklike ja ettevõtluskulude eraldamine Kui FIE töötab kodus, siis millised kulud võib ta ettevõtluskulude hulka kanda: telefon, küte, elektriarve, kommunaalkulud, üür? Kui kodus töötades tulu teenitakse, siis on mingi osa kodustest kommunaalkuludest need, mida on vaja maksta, et saaks korterit kasutada seotud ettevõtlusega. Kui palju täpselt, oleneb sellest, kui suur on korter ja kui palju seal inimesi elab. Samuti osa telefoniarvest, sest tulu teenimiseks on vaja kindlasti ka telefoni kasutada. Paljudel tegevusaladel piisab tulu teenimiseks tavapärastest kulutustest oma väljanägemisele ning lisakulutusi sellele ettevõtlusega seoses teha ei tule seda näitab Eesti kohtupraktika.
2. Aastaks 2013 haarata vähemalt 15% kohalikust turust. 6 3. Saavutada klientide rahulolu vähemalt kord aastas läbi viidava rahulolu-uuringu põhjal 85% OÜ Crismo Consult lühiajaline eesmärk on saavutada 2011. aastal tunnustus kõrgest kvaliteedist. 1.2 Asukoht Kuna tegu on pisiettevõttega ja püsikulud on plaanis esimesel aastal võimalikult madalad hoida on aadressiks (vt tabel 1) eramaja. Rendikulusid pole kuid kommunaalkuludest jääb firma kanda elekter 25% ulatuses ja vesi 10% ulatuses. 1.3 Töötajad Loodav ettevõte on kavandatud esimeseks aastaks ühe mehe firmaks siis kõik kohustused on juhatuse liikme kanda, kes tegeleb jooksvalt kõigi vajalike ülesannetega. Juhatuse liikmel on kolme aastane kogemus raamatupidamise valdkonnas ja aastane kogemus firma juhina. Palgakulu esimeseks aastaks planeeritud pole, kogu kasum investeeritakse edasi ettevõtte arengusse. 1.4 Vajalikud vahendid
lihtne ja enamus tarbijaid seda ka teevad. Keerulisem on olukord soojusenergia mõõtmisega korterites. Tõsi, ligi 95 l protsendil mitmepereelamutest on soojusenegriaarvesti olemas ja selle alusel tasutakse soojatootjale. Probleemiks on aga see, et elamu küttekulud jagatakse kõigi tarbijate vahel proportsionaalselt, tavaliselt võrdeliselt elamispinna suurusega, arvestamata korterite tegelike kuludega. Seega suhtuvad elanikud kommunaalkuludest suurima osa moodustavasse küttekulusse kui paratamatusse, mille vähendamiseks ei saa nad märkimisväärselt kaasa aidata. Käesolev artikkel annab lühiülevaate küttekulu individuaalse arvestussüsteemi metoodikast ja eesmärgist. Siit leiab ka vastuse, miks enamus Euroopa riike, k.a Poola, Bulgaaria, Rumeenia, Tsehhi, Leedu, Läti jt, peavad väga oluliseks soojusenergia individuaalset mõõtmist korterelamutes ja elanikkonna teavitamist energiasäästuvõimalustest.
annaabi.ee 
