- mõjutab und ja ärkvelolekut - on eluliseks reserviks 21. Milles seisneb LIMBILISE SÜSTEEMI funktsioon organismis? ● Reguleerib ja kontrollib instinktiivset ja emotsionaalset käitumist. ● Juhib üldist kohanemist väliskeskkonna tingimustega. ● Rõõm, mure, punastamine, pisarad, kananahk, hirmuhigi! 22. OTSAJU koosneb / moodustavad: ● paarilised suurajupoolkerad HEMISFÄÄRID ja neid ühendavad kommissuurid (mõhnkehad) ● Poolkerad jaotuvad: - otsmiku-, kiiru-, kukla- ja oimusagaraks. 23. NS-i kõrgeim osa on AJUKOOR ehk KORTEKS CORTEX CEREBRI ● mis koosneb hallollusest, neuronite kehadest. ● F: Kõikide keha retseptoritelt tulevate signaalide analüüs ja organismile otstarbekate vastusreaktsioonide süntees. - seoste loomine - teadvus, mälu, sihipärane tegutsemine 24. Nimetage OTSAJU POOLKERA sagarad:
I, II vatsakestega - foramen interventriculare kaudu IV vatsakesega - aquaeductus mesencephali 7) millises aju osas asuvad: nucleus ruber, nucleus dentatus nucleus ruber - keskaju, vaheaju nucleus dentatus - tagaaju, väikeaju 8) mis moodustavad spinaalsegmendi, palju neid on iga närvipaar koos vastava seljaaju hallaine osaga; inimesel on 31 paari spinaalsegmente: kaela- (8), rinna- (12), nimme- (5), ristluu- (5), õndranärv (1) 9) otsaju telencephalon’i jaotus (2) 1. poolkerad 2. kommissuurid 10) mis moodustavad otsaju õõne, selle osad külgvatsakesed, selle osad: 1. cornu frontale 2. pars centralis 3. cornu occipitale 4. cornu temporale 11) millise aju osa juurde kuuluvad: nucleus caudatus, corpus trapezoideum nucleus caudatus - otaju corpus trapezoideum - tagaaju 12) mille kaudu ja kuhu läheb liikvor subarahnoidaalruumist granulationes arachnoidales’te vahendusel venoossüsteemi 13) keskaju jaotus (2) millised ekstrapüramidaalsüsteemiga soetud tuumad seal asuvad 1
tasemetel. Näiteks, ülenevad valu juhtivad närviteed ristuvad seljaajus kohe pärast sisenemist sinna. Peene puutetundlikkusega seotud juhteteed kulgevad seljaajus samal poolel üles pikliku ajuni, kus ta moodustab esimese sünapsi. Seal teisie-astme neuronid saadavad oma kiud vastaspoole talamusse. Motoorsed juhteteed, mis lähtuvad aju motoorsest koorset aga ristuvad piklikajus - decussatio pyramidum. Struktuurid, mis sisaldavad ainult ristuvaid aksoneid nimetatakse kommissuurideks. Aju kommissuurid sisaldavad kiude funktsionaalselt seotud ajuosadest kummastki poolest. Suurim moodustis on mõhnkeha e. corpus callosum, mis ühendab kahte ajupoolkera. 29. Perifeerse närvisüsteemi anatoomilis-funktsionaalne iseloomustus. Spinaalnärvid. Kraniaalnärvid. Perifeerne närvisüsteem (lühendatult PNS) koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad keha kõiki organeid kesknärvisüsteemiga. Perifeerne närvisüsteem (PNS) ganglionid ja perifeersed närvid väljaspool pea- ja
sisekõrva või väikeaju kahjustusel), pearinglus, kohin kõrvades, kuulmise langus, iiveldus, oksendamine. Suuraju ehitus ja funktsionaalne anatoomia (ajukoore keskused) Suuraju jaguneb neljaks osaks: 1) temporaal ehk oimusagar, 2) frontaal ehk otsmikusagar, 3) parietaal ehk kiirusagar, 4) oktsipitaal ehk kuklasagar. Suuraju on peaaju suurim ja kõige arenenum osa. Suuraju koosneb kahest - vasakust ja paremast suuraju poolkerast, mida omavahel ühendavad kommissuurid. Vasak ajupool juhib parema kehapoole ja parem ajupool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Ajuvatsakesed üks osa. Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. Suuraju koor on jagatud aladeks, mille vastavalt tsütoarhitektoonikale kaardistas Brodmann. (Afaasia 1 poolne häire, dominantse poolkera häire-kõne häirub) Ajukoore (korteksi) paksus on umbes 3-4 mm. Korteks koosneb 6 rakukihist. Neli rakukihti on
annaabi.ee 
