20. sajandil hakati rohkem uurima infoteadust teadusharuna. Uuriti informatsiooni mõistet ja olemust.Seoses teaduse arenguga oli infohulk veelgi kasvanud ja järjest kasvas ka kommunikatsiooni vajadus. Jätkuvalt anti välja uusi teadusajakirju ja tekkisid ka raamatukogude kõrvale esimesed muud asutused, mis hakkasid osutama infoteenuseid. Leiutati uut tehnikat informatsiooni lihtsamaks käsitsemiseks (1924 - saadeti esimene faks, 1938 - valmis esimene kserokoopia, 1941 sai USAs alguse kommertstelevisioon). Seda perioodi nimetati imperialismiks,selle arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikkusega tööpinke, mis panid aluse seeriatootmisele. Raudteed ja aurulaevad, elekter, telegraaf, telefon – need on vaid mõned uued leiutised, mis ühiskonnas tõid käibele sõna „progress“. 20. sajandi algus käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid, millega ühe auto tootmisaeg lühenes mitmelt päevalt 12 tunnile
Võtsin perioodiks ühe aasta, et oleks suurem võrdlus. Toon välja omasaadete protsendi 1 aasta jooksul ETV ja ETV2 kohta. Kanal2-e ja TV3-e kohta teen nelja päeva vältelise kokkuvõtte, kus on saadete protsendid esindatud. Avalik-õiguslikule ringhäälingule on seaduses ette nähtud kindlad ülesanded ja kohustused. Avalik-õiguslik televisioon peab pakkuma uudiseid, vähemustele suunatud saateid ning aktuaalseid teemasid käsitlevaid saateid. Samas pakub kommertstelevisioon üha enam konkurentsi avalik-õiguslikule telekanalile, mistõttu aina rohkem on võtnud avalik-õiguslik telekanal üle kommertstelevisiooni iseärasusi, näidates infotainment'i laadseid saateid, kus ühelt poolt justkui arutatakse ühiskonna ning poliitika valdkonda puudutavaid küsimusi, kuid siiski ei laskuta sügavamasse analüüsi. Avalik-õigusliku ringhäälingu ülesandeks on pakkuda inimestele mitmekesist ja
Paternalism - isalik suhtumine, natuke kahtuslik ja umbusklik suhtumine, et meie teame paremini, mis noorte kasvatamiseks on vaja. BBC - tähekombinatsioon, mis hoolitses selle eest et see mis noortele pakutakse peab olema ka hariduslik ajaviide. Ameerika pakkus puhtalt lusti. BBC-d vihkasid enamik Briti noored. 50datel ei saanud ka Briti noored ameerika kultuuri väga kergelt kätte. Britid lõid oma muusika kultuuri, Biitlid jne. Muutus tuli 54 aastal Britanniasse tuli kommertstelevisioon. Ka 60ndatel ei saanud ameerika muusikat väga lihtsasti kätte. Kuigi tänapäeval vaadatakse BBC-d positiivse alatooniga, sest see suutis säilitada Briti oma identiteedi mingil määral. Briti majandus sõltus väga suuresti Ameerika abist. Probleemi tektias Ameerika sõdurite kohal olek sõjaväe baasides ja nende suhe kohalike inimestega. Kuigi Suur-Britannia oli tänulik majanduslikule abile siis mõne aja pärast muutus see probleemiks.
Uus lugejapõlvkond pidas raskepäraseks päevalehtede sõnaohtrust ja poliitiliste sõnavõttude kirjeldusi. Tekkis vajadus uut tüüpi populaarse ajakirjanduse järele. Tekkisid pressiparunid (lord Alfred Northcliffe ja lord Beaverbrook), esimese kätte läks 1908 ka The Times. Ajalehtede kogutiraazi kõrgpunkt saabus Inglismaal pärast Teist maailmasõda, aastal 1957. Austraalias oli selline aasta 1956, USAs 1971, Jaapanis 1981 ja Eestis 1990. Pärast 1957. aastat alustas Inglismaal tööd kommertstelevisioon ja ajalehtede tiraazid langesid. Siiski oli elektroonilise ajakirjanduse võidukäik Suurbritannias pidurdatud, kuna 1970. aastateni olid raadio ja tele riigi kontrolli all raadio ei tohtinud üldse reklaami edastada, tele tohtis seda väga piiratult. 20. sajandi lõpus trükiajakirjandus Inglismaal tabloidiseerus väga suurel määral. Omavahelist konkurentsi pidurdas ja ühtlasi hoidis kiiremat arengut tagasi tugev
annaabi.ee 
