püüavad väiksemaid ettevõtteid haarata oma jaotusvõrkudesse · Väikesaadetiste puhul tagasipöördumine kergliiklusvahendite juurde · Transpordi ümbersuunamine (modal shift) selliste veoviiside eelistamine, millel on infrastruktuuri läbilaskevõime ülejääk ja mille välismõjud on suhteliselt väikesed 11. Raudteeveod · Definitsioon-Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma- ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused) osutamine. Omavedu raudteetranspordis: raudtee-ettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul. Majandusvedu: raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel. · Peamine raudtee-ettevõtja: OSZD (Raudteede Koostööorganisatsioon peakorteriga Varssavis) liikmesriigi raudtee- ettevõtja, kes omab ja/või majandab riigi kõige suuremat raudteevõrku. · Eestis on peamiseks raudtee-ettevõtjaks Eesti Raudtee (NB
II KONTROLLTÖÖ 1. Raudteeveod a. Raudteeveo definitsioon Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused, veduriteenus) osutamine, või ainult veduriteenuse osutamine oma raudteeettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul ja majandusvedu raudteeinfrastruktuuriettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel b. Tegevusload Raudtee kaubaveoteenust võib osutada ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on
Raudteevedude puudused: a. pikemad veoajad kui maanteetranspordi puhul b. vähene paindlikkus c. suhteliselt suured haldamiskulud d. erinevad rööpmevahed Euroopas, mis nõuavad vagunite alusvankrite vahetamist e. ranged pakkimise ja koorma kinnitamise nõuded 23. Raudteeveod (definitsioon) Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma- ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused) osutamine. 24. Raudteeveo-ettevõtjad Reidijatevedu: AS Eesti Liinirongid e Elron, SIA Pasažieru Vilciens. Kaubavedu: AS EVR Cargo, AS E.R.S, AS Edelaraudtee. 25. MKMi, Raudteeliiklusregistri, Konkurentsiameti, Tehnilise Järelevalve Ameti roll raudteeteenuste turu reguleerimises (tegevusload, ohutustunnistused, veoeeskiri jne) MKM a. osaleb avalikule raudteele esitatavate tehnokasutuse nõuete ja normatiivide väljatöötamisel ja rakendamisel; b
4. Mida tähendab vastutuse hajumine ja miks seda avaliku sektoris esineb rohkem kui erasektoris? **Avalikus sektoris- vastutus hajutatakse erinevate ametkondade vahel. Avaliku sektori organisatsioonide eelarvete koormuse vähendamine, mille poole on püritud mitmete traditsiooniliste avaliku sektori teenuste osutamise delegeerimisega eraõiguslikele juriidilistele isikutele. 5. Miks on avalikud teenused bürokraatlikumad kui kommertsteenused ?- Avalikus sektoris on sügavhierarhia ja tugev kontroll. Ärisektor põhineb pooltevahelisel konkurentsil. Bürokraatia on loodud selleks, et võimalikult täpselt ja ühetaoliselt tagada reeglite ja avaliku huvide täitmine. Kuidas avaldub bürokraatlikkuse positiivsus ja negatiivsus avalikus sektoris? **Bürokraatia negatiivne -bürokraatia püüd universaalsusele ja ühetaolisusele põrkub indiviidide huvide ja ühiskonna probleemide ainulaadsusele ning ettenägematutele situatsioonidele
◦ Ajutiste struktuuride vastutuse probleemid, sest lepinguline delegeerimine on viinud palju pädevusi erasektorisse, kuid riik ei taha olla nende eest vastutaja • Avalikus sektoris esineb rohkem, sest on koos väga palju erinevaid institutsioone, mille haldusalasse võivad samad küsimused kuuluda. ◦ Näiteks on vastutuse hajumine ministeeriumi, maakonna haridusosakonna ja valla vahel. 5. Miks on avalikud teenused bürokraatlikumad kui kommertsteenused? Kuidas avaldub bürokraatlikkuse positiivsus ja negatiivsus avalikus sektoris? • Bürokraatia aitab suurendada avalike teenuste efeketiivsust • Loodud teenuse stabiilsele ja pika-ajalisele osutamisele • Tugev ja raskesti muudetav organisatsioonikultuur • Maksmimaalne töö lihtsustamine • Kõrgemad nõudmised käitumisele ja info konfidentsiaalsusele • Rutiin tagab tegutsemise kriisiolukorras
rohkem kui erasektoris? Erinevad sidusrühmad soovivad mõjutada avaliku organisatsiooni juhti otsustamisel, kuna formaalselt on kõik kodanikud avaliku organisatsiooni omanikud. Suure majandusliku rolliga organisatsioonide juhtimine on otstarbekas anda eraõiguslikku sfääri. Otsuste sidumine majandusliku vastutusega. Avalik teenus tuleb sellisel juhul erastada ehk alaliselt anda erasektori osutada. 5. Miks on avalikud teenused bürokraatlikumad kui kommertsteenused? Kuidas avaldub bürokraatlikkuse positiivsus ja negatiivsus avalikus sektoris? Töö standardiseerimine eeldab seda, et kehtestatakse reeglid, kuidas tööd teha (bürokraatlikkuse tunnus). Kuna lihtsustatud tööd peaks minema kiiremini (tõuseb vilumus) ja nõuab madalamat kvalifikatsiooni, siis on see positiivne töökorralduse osas. Avalikus sektoris on standardiseeritus seotud ka sellega, et on vajalik kodanikke sarnaselt kohelda (tihti pakutakse teenust geograafiliselt
„ Avalikus sektoris on kaasatud osapooli üldiselt rohkem kui erasektoris. Esiteks see on suur: erinevad riigiasutused keskvõimu tasandil, kohalikud asutused. Lisaks delegeeritakse teistele sektoritele. Iga delegeerimisega vastutus hajub ja väheneb. Avalik sektor kontrollib iseennast- riigikontroll, võimuharud üksteist. o Rahvas, meedia ka kontrollib, aga palju ei näe/tea 5. Miks on avalikud teenused bürokraatlikumad kui kommertsteenused? Kuidas avaldub bürokraatlikkuse positiivsus ja negatiivsus avalikus sektoris? Avalikud teenused on bürokraatlikumad, sest: o Need on seadustega paika pandud- kes, mida, kuidas teeb Legitiimine- arusaadav, läbipaistev Lihtne- käsuliin on paigas. Saab reageerida kiirelt. o Rutiin- pikad traditsioonid o Samas isikute info peab olema kaitstud ja konfidentsiaalne o “Igavesed” asutused- avalik sektor ei lähe pankrotti
annaabi.ee 
