· ajakirjal on ISSN ehk ajakirja identifitseerimist võimaldav rahvusvahelinestandardnumber; · ajakiri on eelretsenseeritav; · ajakirjal on rahvusvaheline levik ja rahvusvaheline toimetuskolleegium; · ajakirja kirjastatakse rahvusvaheliselt tuntud kirjastuste, akadeemiliste institutsioonide, uurimisasutuste jne poolt; · ajakirja indekseeritakse/refereeritakse/avatakse täistekstidena rahvusvahelise levikuga andmebaasides); · teadusajakirjas ei avaldata reeglina kommertsreklaami. 5) Kui te töötate Internetiga, siis Te peate teadma Internetiallikate hindamise kriteeriumid. Et seda teada, teil on vaja vastata küsimustele selle kohta. Autorlus -- üks peamisi kriteeriume informatsiooni hindamisel. · Kas on võimalik kindlaks teha dokumendi autor -- koostaja või organisatsioon? Kas seda infot saab kontrollida? · Kas on võimalik kindlaks teha, et dokument asub akadeemilist või teaduslikku
rahvusvaheline standardnumber. Rahvusvaheline levik ja toimetuskolleegium/tuntud teaduskirjastus, akadeemiline institutsioon, uurimisasutus. Ajakiri on eelretsenseeritav, erialaterminoloogia kasutamine tekstis. Kvalifikatsioon – autoril(tel) teaduskraad, ajakirjal kvalifikatsioon. Ajakirja indekseeritakse, refereeritakse, avatakse täistekstidena rahvusvahelise levikuga andmebaasides. Teadusajakirjas ei avaldata reeglina kommertsreklaami. 40. Mille poolest erineb teadusartikkel tavalisest artiklist? - annab ülevaate, mida ja kuidas uuriti ning milliste järelduste ja tulemusteni töö käigus jõuti. Sisaldab referaati (abstract), sisukokkuvõtet ja bibliograafiat (kasutatud allikate loetelu). 41. Reliaablus – mõõtmistulemuste korratavus. Mõõtmise või uurimuse reliaablus näitab, et saadud tulemused ei ole juhuslikud. Tulemust võib reliaabliks pidada näiteks siis,
ole ühtse eliidi domineerimine, vaid eliitide konkurents ja selle järgi toimivadki kaasaegsed valitsemissüsteemid. Schumpeteri järeldus on see, et “rahva tahe” on tegelikkuses töödeldud tahe; rahva tahe pole mitte poliitilise protsessi liikumapanev jõud, vaid selle saadus. Meetodid, millega töödeldakse probleeme ja üldsuse tahet nende probleemide suhtes, on analoogilised kommertsreklaami meetoditega. * Demokraatlik meetod teostab üldist hüve, lastes rahval endal otsustada küsimusi indiviidide valimise teel. Iga inimene taipab ühise hüve olmemasolu. Iga inimene võtab osa hea ja halva määramisest. 12. Milliseid hädaohte näeb Mill demokraatiale ja milliseid väljapääse ta pakub? Mill: enne demokraatlike režiimide suureulatuslikku kehtestamist eeldati üldiselt, et kui inimesed valitseksid omaenda huvides, ei saaks poliitilist rõhumist eksisteerida