algusest,iseloomustab üldises mõttes fakt, et need kolm põhielementi on erinevatel aegadel omanud erinevat tähtsust ning suhe nende vahel on pideval muutunud. 1900-1920 - Jazz'i kujunemine ja küpsemine koos ragtime 'i buumiga. 1920 - Dixieland 'i ehk traditional jazz 'i laine.(dixieland eelkõige valgete poolt esitatud 1920ndate jazz) 1930 - Jazz 'i raskuspunkti kandumine Chicagost New Yorki.Bändide koosseisu suurenemine 1940 - Bebop (reaktsioon swing 'i kommertslikkuse vastu),modernse jazz'i algus. 1950 - Cool jazz . 1960 - Free jazz .Osa muusikute üritus otsustavalt selga pöörata popmuusikale,soov omada eristuvat iseseisvat identiteeti. 1970 - Joachim Berendt eristab viite põhisuunda,eelnevatel kümnenditel oli ainult üks domineeriv suundumus korraga. 1980 - Swing-revival kümnendi alguses. 1990 - 1.Acid Jazz 2.Hip hop jazz 3.New traditionalism bebop-vaimus (Wynton Marsalis) 4
Kuid milles seisneb probleem? Kui vaadata sportlase ja firma seisukohast, siis probleeme pole, kui aga lähtuda spordist kui üldisest, millel on oma põhimõtted, eetika ja väärtused, siis oleme me nii öelda ,, Ausast Mängust" päris kaugel. Ausat Mängu võib defineerida mitte ainult kui käitumislaadi, vaid ka kui mõtteviisi. See põhimõte välistab pettuse, äraostmise, dopingu, vägivalla (nii füüsilise kui moraalse), ekspluateerimise, liialdatud kommertslikkuse ja korruptsiooni. Aus Mäng on positiivne kontseptsioon. Koodeks tunnustab sporti kui sotsiaal-kultuurilist tegevust, mis ausal harrastamisel rikastab ühiskonda ja arendab rahvastevahelist sõprust. Siinkohal mõned näited suurfirmadest kelle tegevusala ei sobi kokku spordi üldiste põhimõtetega: A. Le Coq- Üks suuremaid Eesti alkoholi ja karastusjooke pakkuvatest firmadest · EOK sponsor · A. Le Coq Arena sponsor · Arctic Sport Club sponsor · A
Illich versus Dearden Kõige radikaalsemalt on kohustuslikku kooli siiski kritiseerinud Ivan Illich. Illich kritiseeris oma kirjutistes nimelt seda arusaama, mille kohaselt õppimine on vaid ratsionaalselt ja bürokraatlikult korraldatud protsess. Illich vaidlustab kooli ja õppimise vahelise seose. Kool on Illichile laste elu manipuleeriv institutsioon. Illich kritiseerib koolisüsteemi ka ühiskondlikust vaatenurgast. Illichile on kohustuslik kool tarbimiseühiskonna ja kommertslikkuse teenistusse alistatud intitutsioon. Ta astub teravalt koolikohustuse vastu ja tahab lammutada kogu kohustusliku kooli. Kohustusliku kooli asemele peaks ühiskond asutama paindliku õppimiskogemusi pakkuva võrgu. Mainitud teooria pakkus küll uusi seisukohti ja vahendeid koolisüsteemi kritiseerimiseks, kuid ei pakkunud mingit rakendavat strateegiat nende realiseerimiseks. Dearden sõnastab koolikohustuse ja kohustusliku kooli kaitseks neli argumenti.
(3) 1.1. Aus mäng (fair play) Ausa mängu definitsioon sisaldab palju enamat kui lihtsalt mängu teatud reeglite kohaselt. See liidab endas sõpruse, teistest lugupidamise ja õiglases vaimus tegutsemise põhitõdesid. Ausat mängu võib defineerida mitte ainult kui käitumislaadi, vaid ka kui mõtteviisi. See põhimõte välistab pettuse, äraostmise, dopingu, vägivalla (nii füüsilise kui moraalse), ekspluateerimise, liialdatud kommertslikkuse ja korruptsiooni. (5) 4 Aus mäng on spordieetika keskne mõiste. Ausat mängu nõutakse igalt sportlaselt. See tähendab, et tuleb kinni pidada spordiala reeglitest, austada kaasmängijaid, võistkonnakaaslasi, treenereid ja sporti kui sellist. Tehnika ja meditsiini areng võimaldab sportlastel kasutada tunnustuse pälvimiseks ka ebaausaid võtteid
annaabi.ee 
