mõjutada ja rikkuda suure osa saagist. 2. Teadlaste väitlustel on võimalik, et GMO's on viiruslikke aineid. Need on võimelised liituma vana viirusega ja pidid olema kahjulikumad kui vanad viirused. Kuid tänapäeval pole võimalik neid viiruseid peatada ning neid on piiramatutes liikides. 3. Liigne umbrohu teke, mis on Põhja-Ameerikas juba üpriski tavaline vaatepilt. Viis riiki, kus toodetakse enam kui 95% kommertskasutuses olevatest GMO-dest. :Ülejäänud riigid, kus toodetakse alla 5% kommertskasutuses olevatest GMO- dest. · Kokkuvõte Enamused Eesti kodanikud on geneetiliselt muundatud organismide vastu ning eelistavad pigem mahetoitu. Ka nende kasvatamisel eeldatakse ranget järelvalvet, kuid pea 90% eestlastest keelaks selle üldse ära. Lisaks sellele on väidetud et GMOd on ülekaalulisuse tekitajad. Enamasti kasutatakse seda põllumajanduses ( Toiduainete sekka pannes ).
3,000,000$. Auto erines tema eelkäjjatest niivõrd palju, et seda mudelit peeti murranguliseks stiilimuutuseks. Sellele autole taolised mudeleid leiutati veel 2006-ndal aastalgi. Auto kasutajad olid enamasti kesk- klassis(ei olnud vaesed, ega rikkad, vaid kahe vahel olevad, kes said mõnikord endale rohkem lubada) olevad inimesed. PEUGEOT 104 · Aastal 1972 lasti tehasest välja valmis Peugeot 104, mis sai kommertskasutuses endale tiitli maailma kõige lühem, kui ka maailma kõige väiksem neljaukseline sedaan(keretüüp) PEUGEOT 604 · Aastal 1979 hakati väljastati kõige esimese turbo-diisel mootoriga auto, Peugeot 604, mis oli omapärane just selle 6-silindrilise mootori pärast. PEUGEOT 203 Aastal 1983 väljastati Peugeot 203, mis oli oma nime poolest tuntud kui ,,Maagiline
Aastal 1968 hakati tootma Peugeot 504, mille väärtus oli algselt 3,000,000$. Auto erines tema eelkäjjatest niivõrd palju, et seda mudelit peeti murranguliseks stiilimuutuseks. Sellele autole taolised mudeleid leiutati veel 2006-ndal aastalgi. Auto kasutajad olid enamasti kesk- klassis(ei olnud vaesed, ega rikkad, vaid kahe vahel olevad, kes said mõnikord endale rohkem lubada) olevad inimesed. Aastal 1972 lasti tehasest välja valmis Peugeot 104, mis sai kommertskasutuses endale tiitli maailma kõige lühem, kui ka maailma kõige väiksem neljaukseline sedaan(keretüüp) Aastal 1979 hakati väljastati kõige esimese turbo-diisel mootoriga auto, Peugeot 604, mis oli omapärane just selle 6-silindrilise mootori pärast. Aastal 1983 väljastati Peugeot 203, mis oli oma nime poolest tuntud kui ,,Maagiline Number". Just see auto päästis Peugeoti tootmise edaspidiselt, kuna
selle üle, kui õige ja ohutu on GMO tegemine. . Pilt 1: GMO 3 2. GMO LEVIK MAAILMAS GMO on viimaste aastakümnetega levinud maailmas väga laialdaselt. Enim jäävad silma arenenud riigid nagu näiteks: USA, Kanada, Brasiilia, Hiina. Tahaplaanile jäävad Euroopa riigid, Austraalia, Venemaa ning Aafrika manner. Joonis 1: GMO levik maailmas. Viis riiki, kus toodetakse enam kui 95% kommertskasutuses olevatest GMO-dest. :Ülejäänud riigid, kus toodetakse alla 5% kommertskasutuses olevatest GMO-dest. 4 3.GM LOOMADE EESMÄRK Geneetiliselt muundatud loomade peamiseks eesmärgiks on arendada meditsiini. Neid loomi kasutatakse mudelitena inimesel pärilike haiguste uurimiseks, loomade abil toodetakse mõningaid inimese raviks vajalikke valke ning tegeletakse selliste loomade loomisega, kelle
mis on seaduste kohaselt jäätmete taaskasutus. Vähe oluline pole siinjuures fakt, et enamik Eesti elanikkonnast toetab tugevalt nii taastuvenergia laiemat kasutuselevõttu kui jäätmete kasutust energia tootmiseks. Nimelt näitas 2009. aasta algul Emori tehtud uuring, et ligi 90% Eesti inimestest toetas taastuvate energiaallikate (tuul, biokütused jt) ja 80% pooldas olmejäätmete kasutust. Olmejäätmete kasutuse energiatootmises teeb tasuvaks asjaolu, et tänapäevastes enim kommertskasutuses olevates jäätmete masspõletusseadmetes muundatakse ligi 85% jäätmetes sisalduvast energiast elektriks ja soojuseks. Ainuüksi Euroopas on selliseid jaamu üle 400, meie lähiriikidest on see enim kasutatud näiteks Rootsis, Taanis ja samuti Soomes, kuhu plaanitakse kuni kümmet jaama. Jäätmete masspõletusjaamades läheb katlasse meie igapäevane olmeprügi ja jääb ära kallis jäätmete sorteerimise protsess, tagades kokkuvõttes soodsaima taaskasutuse.
Roundup) või (harvem) ka glüfosinaatidele (nt Basta) resistentsed sordid (72% GM- kultuuridest). Neid taimi nimetatakse HR-taimedeks (sõnast "herbitsiidiresistentsed"). Taimedesse viidud geen muudab nad tundetuks vastavatele umbrohutõrjevahenditele. Nii võib taimi töödelda igas kasvufaasis. Herbitsiidiresistentsete GM-kultuuride kasvatamine võib oluliselt suurendada antud herbitsiidi (peamiselt glüfiosaadi) osakaalu meie keskkonnas ja toidus. Teise kommertskasutuses oleva rühma moodustavad kahjuriresistentsed (Bt) sordid (20% GM-kultuuridest), mis tapavad liblikaliste röövikuid kogu kasvuperioodil, sünteesides aktiivset mürki. 8% muundkultuuridest omavad mõlemaid omadusi. Ülejäänud tüüpe, nt viirusekindlaid, on alla 1%. GMO-sid arendavad firmad reklaamivad küll sageli, et muundamise abil saab luua põua- ja külmakindlaid taimi, kuid kommertskasutuses selliseid taimi reaalselt veel ei eksisteeri ning
turuolevatest GM taimedest. 3.) Kolmanda põlvkonna GM kultuuride juurutamine toimub valdavalt veel teaduslike uuringute tasandil. Püütakse luua parandatud vitamiinide- ja mineraalidesisaldusega põllukultuure, panna taimi efektiivsemalt kasutama toitaineid, valgust või vett ning töötada välja ravimite komponente või vaktsiine tootvaid põllu- ja aiakultuure (,,farmataimed") jne. Mõned farmataimed on jõudnud juba ka põllukatsete staadiumi. Reaalselt kommertskasutuses olevad GM taimed jagunevad järgmiselt: 63% on umbrohumürgikindlad (HT taimed), 15% on resistentsed teatud kahjuritele (Bt taimed) 22% on mõlema omadusega ülejäänud tüüpe on alla 1% (nt viirusekindlaid) Muundamise soovunelmad, reklaam ja reaalsus GMO-sid arendavad firmad reklaamivad küll sageli, et muundamise abil saab luua põua- ja külmakindlaid taimi, kuid kommertskasutuses selliseid taimi reaalselt veel ei eksisteeri
kultuuridest). Neid taimi nimetatakse HR-taimedeks (sõnast "herbitsiidiresistentsed"). Taimedesse viidud geen muudab nad tundetuks vastavatele umbrohutõrjevahenditele. Nii võib taimi töödelda igas kasvufaasis. Herbitsiidiresistentsete GM-kultuuride kasvatamine võib oluliselt suurendada antud herbitsiidi (peamiselt glüfiosaadi) osakaalu meie keskkonnas ja toidus. Glüfosaatidega on kaasnevad ka mitmed probleemid. Teise kommertskasutuses oleva rühma moodustavad kahjuriresistentsed (Bt) sordid (20% GM-kultuuridest), mis tapavad liblikaliste röövikuid kogu kasvuperioodil, sünteesides aktiivset mürki. 8% muundkultuuridest omavad mõlemaid omadusi. Ülejäänud tüüpe, nt viirusekindlaid, on alla 1%. GMO-sid arendavad firmad reklaamivad küll sageli, et muundamise abil saab luua põua- ja külmakindlaid taimi, kuid kommertskasutuses selliseid taimi reaalselt veel ei eksisteeri ning Aafrika Bioloogilise Ohutuse Keskuse
kütuseelemendis erinevaid vesinikku sisaldavaid aineid nagu maagaas, bensiin, metanool jne. Paraku tekib nende ainete kasutamisel kütuselemendis ka jääkaineid, kuid oluliselt vähem kui tavapärase elektritootmise puhul. Kuna kütuseelemendis muundatakse keemiline energia otse elektrienergiaks, jättes vahele tavapärased põlemis- ja mehhaanilised protsessid, siis on kütuseelemendi kasutegur võrreldes tänapäeval kommertskasutuses olevate seadmetega tunduvalt suurem. Teoreetiliselt ei ole võimalik elektrit efektiivsemalt toota. Tavapärasel elektritootmisel võib kasutegur olla vahemikus 15-30%. Kütuseelemendis elektri tootmisel ulatub kasutegur 60-70%-ni. Kasutades protsessi jääksoojust kütte- või jahutussüsteemides, on kogu süsteemi kasutegur üle 90% . Kui kütuseelemendis kasutada kütusena vesinikku, on ainsaks "põlemisjäägiks" puhas vesi.
Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. Müügiks kasvatati GM-kultuure esmakordselt USAs 1995.a. Praegu on levinumateks muundkultuurideks soja, mais, puuvill ja raps. Valdavat osa muundkultuuridest kasvatatakse USA-s, Argentiinas ja Kanadas. Üksnes 0,01% kogu muundkultuuride kasvupinnast on Euroopas (mais Hispaanias). GMO-sid arendavad firmad reklaamivad küll sageli, et muundamise abil saab luua põua- ja külmakindlaid taimi, kuid kommertskasutuses selliseid taimi reaalselt veel ei eksisteeri ning Aafrika Bioloogilise Ohutuse Keskuse (African Center for Biosafety) on kommertsialiseerimine umbes 10 aasta kaugusel (seisuga 2007). ACB rõhutab, et taimede stressikindlus mehhanismide toimimine on väga kompleksne ja tänapäeva teaduse poolt veel lõpuni uurimata nähtus. Põuakindlust võivad kodeerida kuni 60 erinevat geeni, ning nende õnnestunud manipuleerimine ja ülekandmine, mis tagaks
Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. Müügiks kasvatati GM- kultuure esmakordselt USAs 1995.a. Praegu on levinumateks muundkultuurideks soja, mais, puuvill ja raps. Valdavat osa muundkultuuridest kasvatatakse USA-s, Argentiinas ja Kanadas. Üksnes 0,01% kogu muundkultuuride kasvupinnast on Euroopas (mais Hispaanias). GMO-sid arendavad firmad reklaamivad küll sageli, et muundamise abil saab luua põua- ja külmakindlaid taimi, kuid kommertskasutuses selliseid taimi reaalselt veel ei eksisteeri ning Aafrika Bioloogilise Ohutuse Keskuse (African Center for Biosafety) on kommertsialiseerimine umbes 10 aasta kaugusel (seisuga 2007). ACB rõhutab, et taimede stressikindlus mehhanismide toimimine on väga kompleksne ja tänapäeva teaduse poolt veel lõpuni uurimata nähtus. Põuakindlust võivad kodeerida kuni 60 erinevat geeni, ning nende õnnestunud manipuleerimine ja ülekandmine, mis tagaks mitmete põuatingimustga hakkama
Uurimisala asub Soomes Lapimaal arktilise tundra ning taiga vahelises tsoonis, ning seda saab kirjeldada kahe näitajaga: 1) ala bioloogilise ning maastiku ökoloogia alusel ja 2) haldusala piiride alusel. Uurimusel käsitleti 9880 km2 suurust ala, mis piirnes lõunast Lokka kunstlike järvedega ning Porttipahtaga ning põhjast Inari järvega. Lapimaa on taimestiku kasvuperioodiks 100-140 päeva, ning soojuse summeeritud väärtuseks 600-750 kraadi, võrreldes 750-1000 kraadiga teistes kommertskasutuses olevate Soome metsaaladega. Sademetehulk varieerub 320-420 mm aastas. Enamus piirkonna metsi, milles on alla 750 kraadi, kutsutakse nii-öelda hoiumetsadeks, milles metsaraiet ning uuendamist viiakse läbi ülima hoolega. Haldusalad Põhja-Soome on jagatud 56. põhjapõtrade karjatamise piirkonnaks, millest antud töös keskendutakse kolmele: Lappi, Hammastunturi ja Ivalo (joonis 1). Kõigis kolmes piirkonnas on pikka põhjapõtrade kasvatamise traditsioon
kasutatakse kütuseelemendis erinevaid vesinikku sisaldavaid aineid nagu maagaas, bensiin, metanool jne. Paraku tekib nende ainete kasutamisel kütuselemendis ka jääkaineid, kuid oluliselt vähem kui tavapärase elektritootmise puhul. Kuna kütuseelemendis muundatakse keemiline energia otse elektrienergiaks, jättes vahele tavapärased põlemis- ja mehhaanilised protsessid, siis on kütuseelemendi kasutegur võrreldes tänapäeval kommertskasutuses olevate seadmetega tunduvalt suurem. Teoreetiliselt ei ole võimalik elektrit efektiivsemalt toota. Tavapärasel elektritootmisel võib kasutegur olla vahemikus 15-30%. Kütuseelemendis elektri tootmisel ulatub kasutegur 60-70%-ni. Kasutades protsessi jääksoojust kütte- või jahutussüsteemides, on kogu süsteemi kasutegur üle 90% . Kui kütuseelemendis kasutada kütusena vesinikku, on ainsaks "põlemisjäägiks" puhas vesi
kasutatakse kütuseelemendis erinevaid vesinikku sisaldavaid aineid nagu maagaas, bensiin, metanool jne. Paraku tekib nende ainete kasutamisel kütuselemendis ka jääkaineid, kuid oluliselt vähem kui tavapärase elektritootmise puhul. Kuna kütuseelemendis muundatakse keemiline energia otse elektrienergiaks, jättes vahele tavapärased põlemis- ja mehhaanilised protsessid, siis on kütuseelemendi kasutegur võrreldes tänapäeval kommertskasutuses olevate seadmetega tunduvalt suurem. Teoreetiliselt ei ole võimalik elektrit efektiivsemalt toota. Tavapärasel elektritootmisel võib kasutegur olla vahemikus 15-30%. Kütuseelemendis elektri tootmisel ulatub kasutegur 60-70%-ni. Kasutades protsessi jääksoojust kütte- või jahutussüsteemides, on kogu süsteemi kasutegur üle 90% . Kui kütuseelemendis kasutada kütusena vesinikku, on ainsaks "põlemisjäägiks" puhas vesi
Tänapäeval kasvatavad neid muundkultuure peamiselt USA, Kanada ja Argentiina, kuid 0,01% ka Euroopa. Näiteks mais Hispaanias. Uuemaks geenmuundatud taimede nisiks on ravimite komponente või vaktsiine tootvad põllu- ja aiakultuurid. Aga selliste kultuuride kasvatamine võib endaga kaasa tuua teiste toidutaimede reostuse. GMO-sid arendavad firmad reklaamivad küll sageli, et muundamise abil saab luua põua- ja külmakindlaid taimi, kuid kommertskasutuses selliseid taimi reaalselt veel ei eksisteeri. Muundkultuuride keskmine saagikus pole osutunud tavalistest hübriidsortidest kõrgemaks.1 1 VT. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=28684/GMO+tr%FCkis+%28est%29.pdf 4 GMOde kasutamine Ehkki GMOde kasutamise ajalugu pole kuigi pikk, on maailmas juba mitmeid GMOsid kasutusele lubatud
papaia, bataat, pipar). Põllumajandustootmisesse on jõudnud ka viirusresistente papaia ja mingil määral ka viirusresistentne kartul, moodustades vaid alla 1% turulolevatest GM taimedest. 1.4.3 Kolmas põlvkond Keskendutakse parandatud vitamiinide- ja mineraalidesisaldusega põllukultuuridele. Eesmärgiks on panna taimi efektiivsemalt kasutama toitaineid, valgust või vett ning töötada välja ravimite komponente või vaktsiine tootvaid põllu- ja aiakultuure. Reaalselt kommertskasutuses olevad geenmuundatud taimed jagunevad järgmiselt: 63% on umbrohumürgikindlad (HT- taimed) 15% on resistentsed teatud kahjuritele (Bt- taimed) 22% on mõlema omadusega ülejäänud tüüpe on alla 1% (nt viirusekindlaid). 8 2. GMO MÕJU INIMESELE JA KESKKONNALE Enamus ühiskonnast arvab, et geneetiliselt muundatud organismid on kahjulikud. GMOsid ühendab ainult nende valmistamise viis, geneetiline manipulatsioon
5 ebastabiilsemaks. Sagedamini esineb tundlikkust haiguste, põua, liigniiskuse ning muude ebasoodsate kasvutingimuste suhtes. (Ehrlich, et al., 2006, lk 5-6) Taimedesse viidud geen muudab taimed tundetuks neil ühendeil põhinevatele umbrohutõrjevahenditele, võimaldades tõrje teostamise igas kasvufaasis. Teise olulise kommertskasutuses oleva rühma moodustavad kahjuriresistentsed (Bt) sordid (20% GMO kultuuridest), mis tapavad teatavaid kahjureid kogu kasvuperioodi vältel. Selleks sünteesivad Bt sordid mullabakterist pärit geeni abil kahjureile toksilisi ühendeid. (Ehrlich, et al., 2006, lk 5-6) Joonis 1: GMO-taimede loomine (Eesti Keskkonnaühenduste Koda) 1.2.2. Geneetiliselt muundatud loomade saamise metoodika Esimene geneetiliselt muundatud imetaja oli hiir, kelle genoomi oli viidud roti kasvuhormooni
Mugavuslahenduseks võib pidada võimalust jälgida veokipargi tööd nutitelefonis. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Sõidukite jälgimise seadmeid ja teenuseid kasutatakse nende asukoha määramiseks ning liikumisteekonna jälgimiseks. Kommertskasutuses on GPS (Global Positioning System) posit- sioneerimine kõige laiemalt rakendust leidnud ettevõtete autoparkide halduses, täpsemalt tele- maatikas. Telemaatika on valdkond, kus tegeldakse sõidukite asukoha tuvastamise ja nende liiku- mise jälgimisega reaalajas.
annaabi.ee 
