kommentaariumitel omad head ja vead. Minu arvates on probleem rohkem inimestes, kes end lihtsalt välja elada tahavad ja selleks väga valed vahendid valivad. Kõik oleks ju väga kena, kui inimesed suudaksid enda emotsioone alla suruda ja mõistlikult oma seisukohti selgitada, isegi kui see teiste arvamusega vastuolus on. Vihakõne probleem puudutab õnneks väga väikest osa kommenteerijatest ja nende pärast ei saaks ega tohiks karistada kõiki, kellel on midagi öelda. Kõige õigem oleks sellist käitumist lihtsalt ignoreerida, nagu mina seda tegema olen hakanud. Eriti, kui vihane kommenteerija on anonüümseks jäänud, siis on probleem ikkagi temas, järelikult ta ei kavatsegi öeldu eest vastutust võtta. Mina ei poolda anonüümselt kommenteerimise keelustamist, sest inimesel peab
Kui ta avab lingi, mida keegi oma facebooki seinal jagab ja selle lingi taga on artikkel pealkirjaga „Strippar Marco peab Eesti palku naeruväärseks: milleks üldse tööle minna?“ ja selle artikli juures on suur pilt, kus üks meesterahvas pool alasti istub avalikus kohas ühe blondide juustega neiu süles, siis mida hakkab arvama sellest väike laps? Aga terve internet on täis anonüümseid kommentaare ja ma ei saa kunagi olla kindel, et keegi nendest kommenteerijatest ei ole mu oma tuttav. Ka noored ja lapsed loevad kommentaare. Mida õpib laps sellest, kui internetis on artikkel, kus kajastatakse seda, kuidas alkoholi tarbinud noormees sõitis ennast ja veel kolm inimest surnuks ja sellel artiklil on paarsada kommentaari, mis on kõik sisuga, et „paras, ongi hea et nad surnud“, „debiilikud ja värdjad peavadki surema“, „mis kaastunnet te avaldate nende värdjate vanematele, nad on samasugused“? Kõik on kõvad kommenteerijad, aga kuidas see
annaabi.ee 
