UNGARI Taavi Peters 1 Pindala: 93 030 km² Rahvaarv: 10 053 000 (2007) Rahvastiku tihedus: 108 in/km² President: László Sólyom Pealinn: Budapest Naabrid: Austria,Slovakkia, On jaotatud 19 komitaadiks, ja 24 komitaadi õigusega linnaks Usk: katolik ja kristlus Pinnamood: Suhteliselt tasane,enamus Ungarist moodustab alföld(madalik),kõrgeim punkt:Kekes(1014m) Veekogud: Doonau jõgi (Duna), 410 km, jaotab Ungari kaheks osaks. Suured jõed on veel Tisza, mis voolab 580 km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja Drava (Dráva). Ungari lääneosas asub 70 km pikkune väga madal Balatoni järv, mis on Ungari oluliseim turismi ja kuurordi piirkond.
Ungari Ungari on Vabariik Kesk-Euroopas Doonau keskjooksul. Tal puudub merepiir, kuid maismaal on tal palju naaberriike Slovakkia, Ukraina, Rumeenia, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ja Austria. Haldusjaotus, Ungari maakonnad: Ungari on jaotatud pealinnaks, 19 komitaadiks ja 24 komitaadi õigustega linnaks. Ungari veine juuakse kogu Euroopas. · Euroopa Liiduga ühinemise aasta: 2004 · Poliitiline süsteem: vabariik · Pealinn: Budapest · Pindala: 93 000 km² · Euroopa Liidu ametlik keel: Ungari · Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg · President: László Sólyom
moodustab 400-1000 meetri kõrgune keskmäestik. Riigi kõige kõrgem punkt on Kékesi mäetipp (1014 méter) Mátra mäestikus. Ungari rahvaarvuks on 2005. aasta jaanuari seisuga 10 miljonit 96 tuhat inimest. Ungari rahvaarv väheneb järk-järgult. Rahvastiku tihedus: 108,5 inimest km2 kohta. Üldine iseloomustus Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas Doonau keskjooksul. Ungari on jaotatud pealinnaks (Budapest), 19 komitaadiks (megye) ja 24 komitaadi õigustega linnaks (megyei jogú város). Tööjõulisi inimesi on Ungaris 3,8 miljonit. Töötus on 2009. aasta seisuga 10,8% ja 2008. seisuga 7,8%. 12% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri. Riigikeel on ungari, rahaühik forint, rahvastiku tihedus 107,3 in/ km2 riigi pindala 93 030 km2 . President: Pál Schmitt, peaminister: Viktor Orbán. Ungari lipp Ungari vapp Ungari komitaadid Ajalugu 9
Sünde oli 9,76/1000 inimese kohta ja surme 13.19/1000 inimese kohta,mis näitab, et rahvastik on vananev. (wikipedia 2007) 1.1.1 Rahvastiku võrdlus naaberriikidega Naaberriigi Slovakkia rahvaarv on 5 430 033 in, 111,2 in/km2; Austrias 8 188 207 in, 97,6 in/km2; Sloveenias 1 935 677 in, 95,5 in/km2; Horvaatias 4 495 800 in, 85 in/km2; Rumeenias 21 698 181 in, 91,3 in/km2 ja Ukrainas 46 749 200 in, 77.4 in/km2 kohta. 1.2 Haldusjaotus Ungari on jaotatud 19 komitaadiks ja 34 komitaadi õigustega linnadeks, pealinn on Budapest. (wikipedia 2007) Joonis 3. Ungari maakonnad Suuremad linnad Ungaris on Budapest, Debrecen,Miskolc Gyõn. (wikipedia 2007) 5 2. Loodus 2.1 Maavarad Ungaris on maavarasid vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt
1471 sai Tsehhi troonile Poola dünastia Jagelloonid. Esimene Jagelloon Vladislav II kaotas 1478 lõppenud sõjas Ungariga suuri alasid. 1490 sai ta Ungari trooni ja liitis kaotatud alad tagasi Tsehhiga. Taastus ka personaalunioon Ungariga. István I Püha Ungari vürst 997-1001, kuningas 1001-38. Viis lõpule Ungari varafeodaalse riigi rajamise, murdis aastaks 1028 viimaste hõimuvürstide vastupanu ning jagas riigi komitaatideks, kus haldusvõim kuulus kuninga määratud ispanitele (komitaadi ülematele). Võttis vastu katoliku usu ja laskis rahva ristida. Jagas rohkesti maid õukondlastele, väejuhtidele ja kirikule. Lõi 1030 edukalt tagasi saksa feodaalide kallaletungi. Ungari kuningas Lajos I Suur - 1342-82 ja Poola kuningas (Ludwik I) 1370-82, Anjou dünastiast. Sõdis edukalt Napoli, Veneetsia ja Leeduga, alistas Horvaatia ja Dalmaatsia. Andis 1364 Poola aadlile Kosice privileegi. Rajas Ungari suurriigi, sedaes Bulgaaria, Bosnia, Serbia, Valahhia
1471 sai Tsehhi troonile Poola dünastia Jagelloonid. Esimene Jagelloon Vladislav II kaotas 1478 lõppenud sõjas Ungariga suuri alasid. 1490 sai ta Ungari trooni ja liitis kaotatud alad tagasi Tsehhiga. Taastus ka personaalunioon Ungariga. István I Püha Ungari vürst 997-1001, kuningas 1001-38. Viis lõpule Ungari varafeodaalse riigi rajamise, murdis aastaks 1028 viimaste hõimuvürstide vastupanu ning jagas riigi komitaatideks, kus haldusvõim kuulus kuninga määratud ispanitele (komitaadi ülematele). Võttis vastu katoliku usu ja laskis rahva ristida. Jagas rohkesti maid õukondlastele, väejuhtidele ja kirikule. Lõi 1030 edukalt tagasi saksa feodaalide kallaletungi. Ungari kuningas Lajos I Suur - 1342-82 ja Poola kuningas (Ludwik I) 1370-82, Anjou dünastiast. Sõdis edukalt Napoli, Veneetsia ja Leeduga, alistas Horvaatia ja Dalmaatsia. Andis 1364 Poola aadlile Kosice privileegi. Rajas Ungari suurriigi, sedaes Bulgaaria, Bosnia, Serbia, Valahhia ja Moldova Ungarist
kartulit. Põhilised tegevusalad on kalapüük ja töötlemine, samuti jätkab Norra vaalapüüki. SKT-st põllumajandus 2%, tööstus 42% ja teenindus 56% (2005). Ungari Ungari Vabariik on merepiirita riik Kesk-Euroopas, tal on piir Slovakkia, Ukraina, Rumeenia, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ja Austriaga. Ungari pindala on 93 030 km2 ning rahvaarv 10 037 800 inimest (2007.a.). Pealinn on 1,7 miljoni elanikuga Budapest. Ungari on jaotatud 19 komitaadiks, pealinnaks ja 22 komitaadi õigustega linnaks. riigikeeleks on ungari keel ja rahaühikuks forint. Ungari on parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on president, kelle valib 5 aastaks parlament. Presidendil on eelkõige esindusfunktsioon. Seadusandlik organ on 386-kohaline Rahvuskogu. Peaministrikandidaadi esitab parlament ja kinnitab parlament. Kehtib 1949.a. põhiseadus, mida täiendati viimati 2004.a. Rahvastikutihedus on keskmiselt 108in/km2, u. 66% rahvastikust elab linnades.
Neid juhtis Arpád. Nad rajasid seal oma vürstiriigi ja tegid rüüsteretki Kesk-Euroopasse ja Põhja-Itaaliasse. Pärast kaotust Lechi lahingus (955) muutusid ungarlased tasapisi paikseteks põlluharijateks. Ungari vürstiriiki valitses Arpádi dünastia. Istvan I Püha (valitses 997-1038) Viis lõpuni Ungari riigi rajamise. 1001 krooniti ta kuningaks. 1028 kaotas hõimuvürstide võimu, jaotas riigi komitaatideks (haldusala), mille eesotsas seisid kuninga määratud ispanid e. komitaadi ülemad. Jagas riigi maid alamatele ja kirikutele luues nii Ungaris feodaalkorra Võttis vastu ristiusu ja levitas seda oma rahva seas, selle eest pühitseti ta pühakuks. 1030 lõi tagasi saklaste rünnaku. 1001kuningas-komitaatideks-ispan=komitaadiülem-ristiusuvõttisvastu-pühakuk s Lajos I Suur (1342-1382)Ta oli Anjou dünastiast(valitsesid Napolit), seetõttu oli tal ka Napoli trooni pärimise õigus. Pidas ulatuslikke vallutussõdu Balkani poolsaarel ja Itaalias
on mustlased, sakslased, slovakid, horvaadid. Ligi 3,5 miljonit ungarlast elab vähemusrahvusena naaberriikides. Riigi ametlik nimetus on Ungari Vabariik (Magyar Köztársaság), riigikeeleks ungari keel. Rahvuspühad on 15. märts (1848.-49. a revolutsiooni alguspäev), 20. august (Püha Istváni päev), 23. oktoober (1956. a revolutsiooni alguspäev, 1989. a Ungari Vabariigi väljakuulutamine). Rahaühik on forint. Ungari on halduslikult jaotatud pealinnaks, 19 komitaadiks (megye) ja 24 komitaadi õigustega linnaks. Ungari pealinn ja ühtlasi suurim linn on Budapest, mis asub Doonau keskjooksul jõe mõlemal kaldal. Budapest moodustati 1873. aastal Buda, Pesti ja Óbuda linna liitmise teel. 1,695 miljoni elanikuga (2005) on Budapest Euroopa Liidu suuruselt seitsmes linn. Budapestis elab peaaegu iga viies ungarlane. Linna Buda pool tõuseb mägedesse, Pesti pool laiub aga tasandikul. Teised suuremad linnad on Debrecen, Miskolc, Szeged, Pécs ja Gyr.
annaabi.ee 
