Nt: kohtuistung. Sooritasin raske mõrva. Saan kolm aastat tingimisi, haamer lööb lauale meie staatus pauh! muudetud. Nt rohkem ei suuda lätlaste väljendusi välja kannatada. kuulutame neile välja sõja. Kuidas sõda välja kuulutada ? vastava kõneaktiga. Eesti vabariigis ei saagi nii sõda välja kuulutada sõda kuulutatakse välja sõjaga. Illokatiivsete kõneaktide filoloogilisus assertiivne kõneakt on seotud selliste verbidega, nagu: kõnelema, ütlema, informeerima komissiivsed küneaktid on erinevad lubadused, nagu: vannun, luban direktiivsed on seotud direktiividega, aga ka käskiva kõneviisiga. Deklaratiivid on sellised, nagu: verdiktiividest(need,mis seotud kohtu- või muu otsute tegemisega) nt igasugune hindamine on verdiktiiv. Kõneakt ja kõneleja staatus: · kõneleja staatus on erinev ühiskonniti, demokraatlikus on inimesed võrdsed (seda,mis üks ütleb teisele, võib teine talle vastu ka öelda) võrdsus laieneb
Kui külastaja näeb lillepotti ja tuvastab, et ohtu ei ole, siis on tegemist perlokutsionaarse aktiga. Kõneaktide klassifikatsioon (J. Searle 1979) representatiivsed - rääkija võtab vastutuse väljendatava väite tõesuse eest; informeerima, eitama, jaatama, kinnitama direktiivsed - rääkija püüab mõjutada kellegi kavatsusi ja käitumist; nõudma, käskima, kutsuma, küsima, paluma /Kommarid ahju!/ komissiivsed - rääkija võtab vastutuse mingi tulevase akti eest; kohustuma, lubama /Kommarid ahju!/ ekspressiivsed - rääkija väljendab psühholoogilist seisundit või reaktsiooni; vabandama, õnnitlema, tänama, kutsuma deklaratiivsed - rääkija täidab kõneaktiga mingit konventsionaalset või rituaalset tegevust; ristima, innustama, alistuma, määrama (vrd Jakobsonil: referentsiaalne, emotiivne, poeetiline, konatiivne, faatiline, metakeeleline)
annaabi.ee 
