RÜÜTLIKASVATUS
lillede ja vapimärkedega kaunistatud mantel. Selles paraadiriietuses viidi pühitsetav paika, kus
rüülikslöömine pidi toimuma. Sõbrad-rüütlid kandsid noormehe ees tema täelikku
lahinguvarastust. Kohapeal riietati noviits täelikku turvisesse, ainult kiiver, kindad ja relvad anti
hiljem. Nüüd andis noormees vande täita kõiki rüütliseadusi, seejärel võttis valitseja või senjöör
mõõga ja lõi sellega kolm korda pühitsetava õlale ning andis talle komekordse rituaalse
suudluse. See oli viimane mõõgalöök, mida rüütel ei ole pareerinud.
3. KIRIKUIDEOLOOGIA JA RÜÜTLI MÕÕK.
3.1 KIRIKUIDEOLOOGIA.
Kirikuideoloogia püüdis oma arengus leida tuge maise maailma reaalses jõus. Sellelt jõult tuli
nõude ja jõuetute ning vaeste kaitsmist. Kirik kinnitas oma liitu kuningavõimuga, usaldades
kuningatele krisliku maailma kaitse sise- ja välisvenlaste vastu. Sisepoliitikas mõeldi selle all
annaabi.ee 
