Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"komeedipilvest" - 7 õppematerjali

taevakehad
2
doc

taevakehad

puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed. Tänaseni ei ole päris selge, millised häiritused põhjustavad komeetide liikumist Öpiku-Oorti komeedipilvest Päikesesüsteemi siseosadesse. Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide, eelkõige Jupiteri ja Saturni, külgetõmbe mõjul märgatavalt muutuda. 4. Meteoor on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteoriitide koostis: Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%)

Astronoomia → Astronoomia
27 allalaadimist
Oluline teave komeedist
16
ppt

Oluline teave komeedist

mida päikesetuul vähem mõjutab. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on näha ioonsaba, väga heledatel on nähtav mõlemat tüüpi saba. Pikaperioodilised komeedid pärinevad Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest. Lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst. Komeetideorbiidid on enamasti piklikud Tänaseni ei ole päris selge, mis põhjustab komeetide liikumist Öpiku-Oorti komeedipilvest Päikesesüsteemi siseosadesse. Inimkond tunneb enim neid komeete, mis on palja silmaga nähtavad ja pöörduvad tagasi perioodiliselt, neid märgib nimes täht P. Kõige tuntum komeet on Halley komeet. 17P/Holmes - 2007 sügisel plahvatanu. Ajalugu ulatub kolme aastatuhande taha. Juba 11. saj enne Kristust tehti Hiinas ja Babüloonias ülestähendusi sabaga tähtede kohta. Neid nimetati enamasti "luua"- või "juustega tähtedeks".

Füüsika → Füüsika
14 allalaadimist
Taevakehade küsimustele vastused 12-kl
2
rtf

Taevakehade küsimustele vastused 12. kl

Selle pärast on olemas maa-tüüpi planeedid ja hiidplaneedid. 15.kirjelda komeetide liikumist? Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed. Tänaseni ei ole päris selge, millised häiritused põhjustavad komeetide liikumist Öpiku-Oorti komeedipilvest Päikesesüsteemi siseosadesse. Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide, eelkõige Jupiteri ja Saturni, külgetõmbe mõjul märgatavalt muutuda. 16.mis on Sodiaak? Sodiaakehk loomaring on kujuteldav vöö taevas. Algselt tehti kindlaks selle rõnga läbimõõt nii, et rõnga sisse jääksid Päikese, Kuu ja viie iidsetel aegadel teada olnud planeedi (Merkuuri, Veenuse, Marsi, Jupiteri ja Saturni) orbiidid

Füüsika → Füüsika
17 allalaadimist
Päikesesüsteemi väikekehad
2
doc

Päikesesüsteemi väikekehad.

Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed. Tänaseni ei ole päris selge, millised häiritused põhjustavad komeetide liikumist Öpiku-Oorti komeedipilvest Päikesesüsteemi siseosadesse. 4. Mida nimetatakse meteooriks? Mis on meteoriit? Leia materjali meteoriitide koostise ja suuremate Maale langenud meteoriitide kohta. Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteoriit (kreeka keeles meteooros 'õhus hõljuv') on planeetidevahelisest

Füüsika → Füüsika
39 allalaadimist
Eesti astronoomid ja nende avastused
7
doc

Eesti astronoomid ja nende avastused

elavat vastukaja Ameerika ajakirjanduses. Lühikese ajaskaala ideid on Öpik korduvalt kaitsnud ka hiljem, ehkki uuemate andmete põhjal on see skaala mõnevõrra pikemaks kasvanud. Praegu arvatakse, et paljud makrokosmose objektid on tekkinud enamvähem korraga umbes 13 miljardit aastat tagasi. · Öpik-Oorti komeeedipilve idee esitus (1932) Ernst Öpik esitab idee komeetide päritolust Päikesesüseteemi äärealadel 50 000 kuni 100 000 a.ü. kaugusel asuvast komeedipilvest, milles häirituse tulemusena komeedid muudavad orbiiti ja lähenevad Päikesele. 1950.a esitab sama idee ka Jan Oort, seetõttu nimetatakse seda Öpik-Oorti pilveks. · Lehitsedes Öpiku arvukaid tõid, torkab otsekohe silma teemade suur mitmekesisus. Pole vist ühtki makrokosmose objektide klassi, mida ta poleks uurinud: kõigepealt meie eluase - planeet Maa, tema paleoklimatoloogia, meteoriidikraatrite tekkimine. Maa tehiskaaslased, Maa atmosfääri uurimine

Füüsika → Füüsika
44 allalaadimist
Päikesesüsteem Referaat
13
doc

Päikesesüsteem Referaat.

Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi pilvest. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed. Tänaseni ei ole päris selge, millised häiritused põhjustavad komeetide liikumist Öpiku-Oorti komeedipilvest Päikesesüsteemi siseosadesse. Asteroid Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Selle üle, mis on asteroidid, komeedid ja planeetide kaaslased ("kuud"), vaieldakse. Arvatakse, et paljud planeetide kaaslased on gravitatsiooni mõjul kinni püütud pisitaevakehad. Näitena tuuakse Marsi väikesed kuud Deimos ja Phobos, Jupiteri

Füüsika → Füüsika
69 allalaadimist
Päikesesüsteemi väikekehad
15
doc

Päikesesüsteemi väikekehad

Niisugune keha lakkab olemast komeet, sest tal puudub helendav gaasümbris - kooma ja saba. 3.4 Orbiidid ja tiirlemisperiood Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed. Tänaseni ei ole päris selge, millised häiritused põhjustavad komeetide liikumist Öpiku-Oorti komeedipilvest Päikesesüsteemi siseosadesse. Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide, eelkõige Jupiteri ja Saturni, külgetõmbe mõjul märgatavalt muutuda. 3.5 Nähtamatud komeedid ohustavad inimkonda? 9 Ehkki observatooriumid ja kosmoseagentuurid jälgivad enamikku Maa poole tuhisevaid komeete ja asteroide, väidavad mõned astronoomid,

Füüsika → Füüsika
38 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun