Tiit Lauk humanitaar
näiteks kõnesolevas kavas 1., 4. ja 9. numbrit esitas V. Ojakääru andmetel (Ojakäär 2000:
323) 176 sõjajärgsetel aastatel korduvalt Eesti Raadio džässorkester ning neid on hiljemgi
mängitud nii telesaadetes kui kontserdilaval.
Klaveriduo Veebel-Paalse on küll kavas mainitud (nr 7), kuid pole ainsatki vihjet nende
repertuaarile. Pisut aimu sellest võib saada K. Paalse mälestustest: “Võtsime inglise nootidest
tantsumuusikat /.../. Spetsiaalseid seadeid meil ei olnud, kombineerisime üheskoos ise”
(Ojakäär 2000: 319). Seega, tõenäoliselt suurel määral improvisatsioon.
Kava lähemalt uurides selgub küll kohe, et mitte kogu seal pakutud muusika ei olnud see
“päris” džäss ja selles suhtes ei kannata võrdlus Benny Goodmani kontserdiga Carnegie
Hall´is muidugi kriitikat. Kuid ega saagi nõuda, et Priit Veebel oleks toonud kõigest kaks
aastat pärast suurt ameerika svingirevolutsiooni publiku ette Goodmani stiilis ja tasemel kava!