sümbol tähistab Timo kahekordset vangistamist, füüsilist ja verbaalset." Jakob iseloomustab Timot kui inimest, kes teeb välgukiirusel saatuslikke plaane ja lahvatab neist silmapilk põlema (lk 17). Ta ei lase ennast katkestada (lk 39), ei armasta viivitamist (lk 41), on pea ebainimlikult korrektne (lk 86) ja absoluutselt aus (lk 169). Ausus on omadus, mis eesti kirjandusteostes tavaliselt mõisnikule osaks ei saa. Harilikult on nad vaid iseenda õiguste eest väljas olevad kombineerijad, nagu näiteks Gertrude von Tiesenhausen "Rakvere romaanis". "Keisri hullus" on tähelepanu all tegelase keel. Timo eesti keele kohta mainib Jakob järgmist: "See härra Bock rääkis maakeelt ja isegi õige viisakalt, aga ikkagi oli tema kõnel see sakslaste napp ja naksakas ja äramoonutav viis küljes, mis mind koguni siiamaani vastumeelsusest kergelt nõksatama ajab." Kross ei markeeri Timo keelekasutust, ta lihtsalt lisab, et tema eesti keel oli iseäralik. Seevastu näiteks A. H.
tähistab Timo kahekordset vangistamist, füüsilist ja verbaalset." Jakob iseloomustab Timot kui inimest, kes teeb välgukiirusel saatuslikke plaane ja lahvatab neist silmapilk põlema (lk 17). Ta ei lase ennast katkestada (lk 39), ei armasta viivitamist (lk 41), on pea ebainimlikult korrektne (lk 86) ja absoluutselt aus (lk 169). Ausus on omadus, mis eesti kirjandusteostes tavaliselt mõisnikule osaks ei saa. Harilikult on nad vaid iseenda õiguste eest väljas olevad kombineerijad, nagu näiteks Gertrude von Tiesenhausen "Rakvere romaanis". "Keisri hullus" on tähelepanu all tegelase keel. Timo eesti keele kohta mainib Jakob järgmist: "See härra Bock rääkis maakeelt ja isegi õige viisakalt, aga ikkagi oli tema kõnel see sakslaste napp ja naksakas ja äramoonutav viis küljes, mis mind koguni siiamaani vastumeelsusest kergelt nõksatama ajab." Kross ei markeeri Timo keelekasutust, ta lihtsalt lisab, et tema eesti keel oli iseäralik. Seevastu näiteks A. H
keeratud võtme sümbol tähistab Timo kahekordset vangistamist, füüsilist ja verbaalset." Jakob iseloomustab Timot kui inimest, kes teeb välgukiirusel saatuslikke plaane ja lahvatab neist silmapilk põlema (lk 17). Ta ei lase ennast katkestada (lk 39), ei armasta viivitamist (lk 41), on pea ebainimlikult korrektne (lk 86) ja absoluutselt aus (lk 169). Ausus on omadus, mis eesti kirjandusteostes tavaliselt mõisnikule osaks ei saa. Harilikult on nad vaid iseenda õiguste eest väljas olevad kombineerijad, nagu näiteks Gertrude von Tiesenhausen "Rakvere romaanis". "Keisri hullus" on tähelepanu all tegelase keel. Timo eesti keele kohta mainib Jakob järgmist: "See härra Bock rääkis maakeelt ja isegi õige viisakalt, aga ikkagi oli tema kõnel see sakslaste napp ja naksakas ja äramoonutav viis küljes, mis mind koguni siiamaani vastumeelsusest kergelt nõksatama ajab." Kross ei markeeri Timo keelekasutust, ta lihtsalt lisab, et tema eesti keel oli iseäralik. Seevastu näiteks A. H.