Põhimõisted rakendusstatistika eksamiks
1. Normeeritusaksioom: 0 £ P(A) £ 1
2. Liitmisaksioom: vastastikku välistuvate sündmuste loenduva summa tõenäosus võrdub nende
sündmuste tõenäosuste summaga, st P( Ai ) = P( Ai ) kui AiAj = O (-aditiivsus)
3. Tinglik tõenäosus määratletakse seosega P(A/B) = P(AB) / P(B) (tinglik tõenäosus näitab sündmuse
A toimumise tõenäosust tingimusel, et sündmus B on juba toimunud ja P(B) > 0)
Tõenäosuse määramise viisid:
1) Klassikalised (kombinatooren, geomeetriline, statistiline)
2) mitteklassikalised (subjektiivne/intersubjektiivne, kuuluvusfunktsiooni väärtus...)
Juhuslikuks suuruseks nimetatakse suurust, mis järjekordse katse tulemusel omandab mingi
mitteennustatava väärtuse mingist võimalikust väärtuste hulgast.
Juhusliku suuruse põhiliigid:
1) diskreetne juhuslik suurus, mille võimalike väärtuste arv on lõplik või loenduv
2) pidev juhuslik suurus, võimalik väärtuste hulk on kontiinum