energia tootmist eluks ajaks.[4] 3. Biomassil töötavad kombijaamad Viimaseks alternatiiviks, kui tõesti lakkab tuul, ning on öö mil päikesepaneelid ei toimi, lülituvad sisse ja hakkavad tootma energiat kombijaamad. Annab elektrit ja sooja. Samas võimaldab uus koostootmisjaam nüüdsest kasutada ainult saaremaist kütust - hakkepuitu, mis omakorda aitab hoida soojahinna malalal. Eeldab seda, et enam ei pea kasutama kallist kütteõli.[6] Kombijaamu tuleks planeerida Saaremaale kõikidesse suurematesse asulatesse kus on paneelelamud, et saaks kasutada ära efektiivselt jaamast saadav soojusenergia elamiste kütteks. Kombijaamade võimsus peaks olema täpselt arvestatud, toodetakse sellisel määral soojust kui kulub kodudes. Elektri peale ei peaks maksimaalselt panustama, sest kombijaamad pandaks tööle öösiti kui elektrit pole niivõrd palju vaja. 4. Võrdlus taaskasutatavast energiast ning Ida-Virumaa põlevkivi tehased
roog-aruhein ja ida-kitsehernes ehk kaleega (rikastab ka lisaks mulda lämmastikuga). Koristamiseks saab kasutada tavalist heina- ja põhukoristustehnoloogiat. Põhu ja ednergiaheina kasutamisega kaasnevad teatud probleemid: põhk ja hein peavad olema kuivad, mis omakorda sõltub ilmast; koristusaeg on lühike, koos heina ja põhuga viiakse põllult ära toitaineid, mis vaesustalb mulda. Kuid on ka oma head küljed: maaelanike tööhõive paraneb, saab rajada kohalikke kombijaamu (elekter+soojus) ja fossiilsete kütuste osakaal väheneb energeetikas. ("Alternatiiv- ja väikeenergeetika" Tartu 1997). Piiritust on toodetud Eestis põhiliselt toiduainena. Tootmisel on juba pikad traditsioonid ja oskused. Kütusena ei ole teda eriti kasutatud. Arvesse läheks piiritus mootorikütusena puhtalt või lisandina bensiinis. Praegu müüb ainult Alexela bensiini, kus on 8% etanooli (95EE). Sooja kliimaga maades näiteks Brasiilias, kus
annaabi.ee 
