Neid on loomulikult igasuguseid alustades vägitegudest lõpetades „kükloobidega“. Mõningaid lugusid räägitakse praegugi. Euroopa nimi tuleb samuti Kreeka müüdist, kus ennast sõnniks moondanud Zeus röövis Foiniikia kuninga tütre Europe ja viis ta mere taha Kreetale. Mütoloogias mängivad suurt rolli ka Olümpose jumalad, kellest on samuti liikvel palju müüte. Vanas-Kreekas olid kõik tegevused tihedalt läbi põimunud religiooniga. Tegeleti kombetalitusega ja ohverdustega, et jumalatele meelejärele olla. Usupidustuste ajal sõõdi- joodi rikkalikult. Isegi teater sai alguse veinijumala Dionysose auks peetud pidustustest, mille käigus kanti ette komöödiaid ja niinimetatud satüüridraamasid. Juba 6. sajandil kujunes välja ka tragöödiažanr. Klassikalise ajajärgu kuulsaimate näitekirjanikena tuuakse tavaliselt esile Aischylos, Sophokles ja Euripides. Esimene neist rajaski tragöödia kui omaette žanri.
Noorte inimeste (14-18) täieõiguslikuks ühiskonnaliikmeks tunnistamise kombetalitus Initsiatsiooni ettevalmistav etapp Tutvustati hõimu kombeid ja rituaale Valmistati ette tööeluks Õpetati käsitlema relvi, jahipidamist Kasin toit, karastamine Vastupidavus- ja julguseproovid Küpsuskatse Kehadele tätoveeriti või maaliti sümboolseid kujundeid Demonstreeriti kõike ettevalmistava etapi vältel õpitut Lõppes piduliku, täiskasvanuks tunnistamise kombetalitusega Initsiatsioon = sooline identifikatsioon. Noor inimene pidi ennast tundma tollest hetkest mehe või naisena. Initiation with ants Initsiatsiooni uurijad Margaret Mead (1901- 1978) Male and Female, 1963 Kultura i mir detstva, 1988 Igor Kon Interdistsiplinaarne seksuoloogia, 1987 Rebjonok i obshestvo, 1988 Kool: Schole (kreeka keeles) jõudeolek, vaba aja veetmise paik Kool Schule school koulu oa skola skole l'ecole scuola escuela mokykla skòli szkola skola escola
. heidetakse välja, needus ka peale. Tekitas mõtteplahvatuse Hollandis. Varasem teos ,,Teoloogilispoliitiline traktaat". Kirjutis enda kaitseks. Lahutab filosoofia teoloogiast. Süüdistatakse ateismis. Kasutab mitmeid piiliga tõlgendamisi.? Üks kaasagse Piiblikriitika rajaja. Teoses ei kristlus ega judaism ei tohiks piiranguid peale panna mõtlemisvabadusele. Sisse: piibel laseb olla mõistusel vaba. Keeldub, et piible iga lõik on jumalik ja tõde, selline usklikkus, mis on seotud kombetalitusega, on Jumalateotus ja ebausk, see tugineb hirmul ja mõtte piiratusel, mõttevabduse ahistamine. Lisaks räägib riigi puhul loodusõigusest. Igal inimesel peaks olema õigus filosofeerida ja öelda, mis mõeldakse. Sünnipäraselt oleme kõik vabad. Riigi ülesanne on selle vabaduse teostamine. Peeti omal ajal suureks ketserid, oli väga religioosne. Seotud müstika ja ratsionalismiga. Teos ,,Eetika" eluajal ei avalda, pärastpoole. Teos kujundatud geomeetrilise meetodiga
annaabi.ee 
