vanemate tõekspidamised. Laps omastab väärtushinnangud ja moraalinormid kogu elu jooksul. Ümbritsev keskkond ja inimesed mõjutavad meid sünnist saati. Lapsel on vaja turvatunnet, mida talle kodus peaks pakutama, kuid kui seda tunnet ei ole, otsib laps seda kusagilt mujalt. Ideaalse näite selle kohta saab tuua filmist ,,Õnnelind flamingo" peategelase Vahuri elust. Vahuri ema oli pidevalt tööga hõvatud ning käis komandeeringutes ja tema isa ei tundnud eriti huvi oma poja tegevuste kohta. Nõnda veetis Vahur suurema osa oma ajast koos sõpraega, kuni lõpuks nad said ühe julma teoga hakkama. Nalja pärast nad lükkasid ühe vanema härra rattaga jõkke, kuid teine uppus. Sõbrad ajasid süü Vahuri peale ja temal oli ka sellest ükskõik, sest ta isegi ei vaevunud enda süütust tõestama. Lapsevanemad peaksid rohkem tähelepanu pöörama oma lastele ja neile eeskuju näitama.
aastal. Nendele saadeti publikatsioone ja dissertatsioone ning vastu saadi lisaks dissertatsioonidele ja publikatsioonidele ka perioodikat USAst, Nõukogude Liidust, Saksamaalt, Inglismaalt, Hollandist ja mujalt. Uute välissuhete teket soodustas huvi Eesti ja teiste vastloodud Balti riikide vastu. Peale vahetuspunkide kasutas ülikool saatkondade, välisministeeriumite, ekspeditsioonikontorite ja eraisikute abi trükiste edastamisel. Trükiseid hangiti ka välisriikide konsulaatide kaudu ja komandeeringutes käies. Samuti telliti kirjandust Eesti ja lähiriikide raamatukauplustelt ja kirjastustelt ja osteti eraisikuilt. Puksoo hindas kõrgelt O. Kallase abi, kes saadikuna Soomes, hiljem Londonis ja Hollandis ülikooli raamatukogule hulgaliselt raamatuid tõi. Tema kaasabil sõlmiti mitmeid koostööleppeid sealsete ülikoolidega. O. Kallas jälgis tõsise huviga ülikooli raamatukogu vahetussuhete arengut. Aastaid 1920-1929 võib nimetada vahetuse reorganiseerimise ja intensiivistamise perioodiks
kukeseenemägesid. Ja regulaarne südaöine praemuna, ilma milleta Kristal uni ei tule, aga mida ta püüab süüa Juhani eest salaja, et meest mitte raske valikuga õrritada. Jah, neid kaht vaadates hakka või uskuma, et armastust saab sõna otseses mõttes ka keelel kanda. Alati pole Kristal kodu jaoks nii palju aega olnud: rohkem kui 30 aastat Tallinna Moemajas tegid elu vahetevahel väga kiireks. On olnud aegu, mil nad Juhaniga kordamööda komandeeringutes käies veetsid teineteiseta kokku kolm kuud aastas. Aga kõik kojutulemised on olnud äraolekuid väärt. Kui kaalukamatest üllatustest alustada, siis kinkis üks teisele remonditud magamistoa ja sai mõne aasta pärast vastu värskelt plaaditud WC. Juhani viimane naasmine paneb riigi parimad kojuootajad aga üksteisele vandeseltslaslikult silma pilgutama. Krista köhatab: "Mehel on ju kohutavalt igav, kui iga päev seisab pliidi ees singirasva
Kaastunnet on vaja avaldada inimest tabanud õnnetuste korral. Mujal riikides saadetakse visiitkaart, millel tähed p. c. – pour condoler – “tunnen(-me) kaasa”. Seegi saadetakse ümbrikus. Adressaat vastab oma kaardiga, millel märge p. r. (tänamiseks). Eestis saadetakse pigem kaastundekaart, millesse sobib kirjutada ainult käsitsi. 9 Käime teistes riikides õppimas, tööl, pikaajalistes komandeeringutes. Teenistuskohustuste lõppemisel ei ole vaja enne lahkumist kõiki uusi tuttavaid koormata lahkumisvisiidiga. Piisab, kui saadate visiitkaardi, loomulikult tööalase, millele kirjutate tähed p. p. c. – pour prendre congé – “hüvastijätuks”. Sellisele kaardile ei vastata. Kui keegi on unustanud oma kohustused teie ees, aga teil pole aega meeldetuletuskirja kirjutada, saatke visiitkaart märkega p. m. – pour memoire – “meeldetuletuseks”.
annaabi.ee 
