Kaitsepolitsei, kelle ülesandeks riigivastaseid tabada, teab ühe kõige kurjema riigivaenlase asukohta ja ei võta midagi ette, et teda tabada," imestatakse raportis. Ilmselt ei teadnud KAPO mitte tuhkagi ning lihtsalt püüdis õigustada oma läbikukkumist Linkhorsti ülekuulamisel. Rivaalitsemine rikkus hiilgava võimaluse Pärast Kingissepa vahistamist ei suutnud kaitsepolitseinikud omavahel kokku leppida, kuhu Kingissepp viia. Ühed tahtsid teda toimetada KAPOsse, teised aga komandantuuri, kuna kardeti, et riigikukutaja võib Kaitsepolitseist põgeneda. Lõpuks viidi Kingissepp sõjaväelaste valve all siiski KAPOsse. Palm võttis seejärel oma käsutusse Tallinna komandandi auto ning sõitis sellega Kaitsepolitseisse. Komandant palus masina kohe tagasi saata, kuid KAPO tegi seda alles paari tunni pärast. Sellega nulliti ära komandandi kavatsus minna puistama teiste kommunistide salakortereid, mis Linkhorsti käest oli teada saadud
Robert mõtles välja viisi, kuidas silda õhata ilma süütajateta, granaadiga. Pablo tuli laagrisse, ütles, et viskas varastatud asjad kuristikku, kuid tõi viis meest juurde. Andres jõudis pataljonikomandöri juurde ja sai sõidu mootorrattal brigaadi. Ta jõudis kolonelleitnandi juurde ja sai kõrge loa ja läksid kindralstaapi. Robert seletas meestele nende ülesandeid ja nad tegid ettevalmistusi. Maria oli hobuste juures. Andres jõudis komandantuuri ja küsis kindralstaabi asukohta aga tunnimees ei teadnud. Siis peatus seal auto ja välja astus mundris mees Prantsusmaa revolutsionäär Marty. Ta läks tema juurde ja kui rääkis asja ära, siis ta arreteeriti. Siis said vabaks ja siis arreteeriti uuesti. Marty arvas, et Golz on reetur ja teeb fasistidega koostööd. Siis tuli Karkov, kes oli Moskva ajakirjanik ja palus läbipääsuluba. Ja
staapi viia. Seal kohtusid nad kolonelleitnandiga (pärast ühe ohvitseri mahalaskmisega ähvardades, kes keeldus teda äratamast). Kolonelleitnant andis neile kõige kõvema läbipääsuloa ja nad asusid kindralstaabi poole teele. R seletas meestele mida nad tegema peavad ja tehti viimaseid ettevalmistusi rünnakuks. M jäi hobuste juurde ja mehed läksid lahingupositsioonidele rünnaku algust ootama. AN ja pataljonikomandör läksid komandantuuri kindralstaabi asukohta küsima. Tunnimees ei teadnud, kus see asub. Samal ajal peatus maja ees staabiauto, kust väljus internatsionaalse brigaadi mundrit kandev mees. Pataljonikomandör tundis temas ära Prantsusmaa ühe suurima revolutsionääri MA. Ta küsis MA käest kindralstaabi kohta, kuid pärast nende tutvustamist lasi MA nad arreteerida. Valvur ütles pataljonikomandörile ja AN-le, et MA on hulluks läinud ja tal on mahalaskmismaania
brigaadi staapi viia. Seal kohtusid nad kolonelleitnandiga (pärast ühe ohvitseri mahalaskmisega ähvardades, kes keeldus teda äratamast). Kolonelleitnant andis neile kõige kõvema läbipääsuloa ja nad asusid kindralstaabi poole teele. Robert Jordan seletas meestele mida nad tegema peavad ja tehti viimaseid ettevalmistusi rünnakuks. M jäi hobuste juurde ja mehed läksid lahingupositsioonidele rünnaku algust ootama. Andrés ja pataljonikomandör läksid komandantuuri kindralstaabi asukohta küsima. Tunnimees ei teadnud, kus see asub. Samal ajal peatus maja ees staabiauto, kust väljus internatsionaalse brigaadi mundrit kandev mees. Pataljonikomandör tundis temas ära Prantsusmaa ühe suurima revolutsionääri MA. Ta küsis Marty käest kindralstaabi kohta, kuid pärast nende tutvustamist lasi Marty nad arreteerida. Valvur ütles pataljonikomandörile ja AN-le, et Marty on hulluks läinud ja tal on mahalaskmismaania
Paul tõi oma ranitsa ja ladus sealt välja kera eedami juustu, kaks sõdurileiba, kolmveerand naela võid, kaks maksavorstikonservi, nael rasva ja kotikese riisi. Emal ja õel olid toiduga üsna halvad lood. Erna viis toidu kööki ja küsis Paulilt kas seal oli väga ränk. Paul rääkis talle asja palju paremas valguses, kui ta tegelikult läbi oli elanud. Ta ei tahtnud ema veelgi rohkem muretsema panna. Paul sai õelt teada, et ta emal on jälle vähk. Paul läks piirkonna komandantuuri, et ennast registreerida. Tänaval kohtas ta majorit. Major oli Pauli peale vihane. Koju jõudes viskas Paul univormi nurka ja pani ülikonna selga. Emale meeldis, kui Paul erariideid kandis, isale meeldis aga univorm rohkem. Paul istus vastasasuva kõrtsi aias kastanite all, ta ees oli kruus õlut. Tema arust oli seal hea ja ta armastas sedaviisi istuda. Aga inimestega oli tal raskusi. Ainus, kes ei pärinud, oli ta ema. Isaga oli teisiti, ta tahtis Pauli rindekogemusi kuulda