ILINE TÖÖ Õppeaines: Õpperühm: B Juhendaja: Tallinn 2015 1. Tööülesanne Vastata antud küsimustele. PN2.H1 Küsimused: 1. Käivitada seade ühekordse vajutusega lülitusnupule. Kirjeldada seadme toimimise järjekorda. 2. Nihutada asendiandurit TK1 oma asendist nii, et see ei oleks kolvivarrele kinnitatud otsiku poolt mõjutatud ja püüda käivitada seadet. Mis juhtus? Miks? 3. Asendada nupplüliti fikseeritava lülitiga ja käivitada seade. Mis toimub? Peatada seade lüliti tagasilülitamisega. Korrata katset. Millises asendis peatub kolb? Miks? 4. Käivitada seade ja püüda kolvi käigu pikkust muuta asendiandurite TK1 ja TK2 nihutamisega alusel. Kas kolvi käigu pikkus on reguleeritav? Milline probleem tekib anduri TK1 nihutamisel?
Koormus amortisaator on topelttuub (õli või gaas) tüüpi amortisaator uuendusliku, progresseeruva jäikusega polüuretaanpuksiga, mis on paigaldatud kolvivarrele, et anda koormatud sõidukile lisatuge. See polüuretaanpuks toimib järgmiselt: - Kui auto on koormamata, on vedru ehk polüuretaanpuks peaaegu vabalt
Konstruktsiooni järgi liigitatakse silindrid: · Ühepoolse toimega · Kahepoolse toimega. Ühepoolse toimega silindri teine ruum on tuulutuskorgi kaudu ühendatud välisõhuga. Jõusilindris on kaks klappi: · Aeglustusklapp. · Selleks, et vähendada töömasina allalaskmiskiirust, on ühendusstutseris plaatklapp aeglustusklapp. Aeglustusklapp laseb õli teises suunas vähem läbi. Piirdeklapp Piirdeklapp on ülemises kaanes. Klapi tööd juhib kolvivarrele kinnitatud piirik. Klapi abil saab sulgeda õli äravoolu. Õlivoolu katkestamisel tõuseb rõhk süsteemis ja jaoturi siiber läheb neutraalasendisse. Ühendusmuhvi sisse on monteeritud sulgklapp. Üks ühendusmuhv on toru otsas, teine vooliku otsas. Kui toru ja voolik ühendada, toetuvad kuulklapid teineteise vastu ja suruvad vedrud kokku. Kuulid vabastavad pesad õli läbipääsuks. Kuullukuga katkestusmuhvide abil ühendatakse jaoturi voolikud töömasinate silindrite külge.
57. 51 Sele 57 - Kolvi poolt arendatava jõu leidmine 5.3.2 Kolvi liikumisulatus Pneumosilindrite kolvi liikumisulatus ei ületa üldjuhul 2000mm (kolvivarrega silindrite kasutamisel). Suurte silindri läbimõõtude ja kolvi liikumisulatuste korral ei ole tänu suurele suruõhu tarbimisele pneumosilindrite kasutamine majanduslikult otstarbekas. Suurtel liikumisulatustel võivad kolvivarrele ja tema juhikutele mõjuvad koormused osutuda liialt suurteks. Selleks et vähendada suurtel liikumisulatustel kolvivarre läbipaindumist, tuleb pneumosilindri valikul arvesse võtta ka pneumosilindri kolvivarre läbimõõtu. Vastava valiku tegemiseks on sobilik nomogramm (sele 58). Juhul kui teile ei sobi jõudude põhjal arvutatud silinder, kuna vastava läbimõõduga silindri kolvivars ei ole piisava jäikusega, tuleb valida suurem pneumosilinder, mille kolvivarre läbimõõt oleks piisav.
57. 51 Sele 57 - Kolvi poolt arendatava jõu leidmine 5.3.2 Kolvi liikumisulatus Pneumosilindrite kolvi liikumisulatus ei ületa üldjuhul 2000mm (kolvivarrega silindrite kasutamisel). Suurte silindri läbimõõtude ja kolvi liikumisulatuste korral ei ole tänu suurele suruõhu tarbimisele pneumosilindrite kasutamine majanduslikult otstarbekas. Suurtel liikumisulatustel võivad kolvivarrele ja tema juhikutele mõjuvad koormused osutuda liialt suurteks. Selleks et vähendada suurtel liikumisulatustel kolvivarre läbipaindumist, tuleb pneumosilindri valikul arvesse võtta ka pneumosilindri kolvivarre läbimõõtu. Vastava valiku tegemiseks on sobilik nomogramm (sele 58). Juhul kui teile ei sobi jõudude põhjal arvutatud silinder, kuna vastava läbimõõduga silindri kolvivars ei ole piisava jäikusega, tuleb valida suurem pneumosilinder, mille kolvivarre läbimõõt oleks piisav.
annaabi.ee 
