0,25 62,2 30,3 82,0 18,0 0,125 30,8 15,0 97,0 3,0 <0,125 6 2,9 99,9 0,1 Pandi sõelale 205,0 g*(kogu mass) Tabel 5. RT 33-10386 viimistluskrohvi valmistamiseks kasutatava liiva soovituslik terastikiline koostis ja piirid. Huumusesisalduse määramine. Huumusesisalduse määratakse kolorimeetriliselt. Liiv puistatakse 250-ml mensuuri 130 ml jooneni ning valatakse peale 3%-list NaOH lahust kuni 200 ml jooneni. Mensuuri loksutatakse energiliselt ja jõetakse 24 tunniks seisma. Seejõrel hinnatakse lahuse võrvust, võõreldes seda etalonvärvusega. Liiv on betoonis kasutamiseks kõlblik, kui lahus pole tumedam etaloni värvusest. Järeldus:
ESK suureneb tunduvalt põletike ja pahaloomuliste kasvajate korral. ESK kiirust mõjutavad plasma albumiinid (aeglustab) ja globuliinid (kiirendab). Seda kasutatakse inimestel, hobustel, veistel, kassil, koeral ja seal. 5.Hb funktsioon ja määramine(praktikumi töö põhjal), füsioloogilised normväärtused inimesel ja koduloomadel. Hemoglobiinisisaldust on võialik määrata spektroskoopiliselt ja kolorimeetriliselt (verevärvniku võrdlemine etteantud standardiga). Norm inimesel 158/140 g/l, imetajatel 130- 150 g/l, mehe min 130, naisel 120 -> aneemia, üle normi on polütseemia. Ülesanne: heitgaaside transport, pöörduv hapniku sidumine, ilma raua-aatomi oksüdatsioonita 6.Mis on aneemia ja polütseemia? Mis on reesusantigeen? Milline kliiniline tähtsus on reesusantikehade tekkel? Aneemia Hb langus alla normaalse, tuleneb rauavaegusest.
Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse järgmised näitajad a) osajääk valemi (4) järgi b) kogujääk valemiga 5. Ai = a4 +.......+ai [%] c) Läbind Li %-des sõelal i valemiga 6. Li = 100 - Ai [%] d) liiva peensusmoodul FM valemiga 7. FM = (A4,0 + A2,0 + A1,0 + A0,5 + A0,25 + A0,125)/100 A4,0 + A2,0 + A1,0 + A0,5 + A0,25 + A0,125 kogujäägid vastavatel sõeltel [%] 4.5 Huumusesisalduse määramine Huumusesisaldus määratakse kolorimeetriliselt. Liiv puistatakse 250-ml mensuuri 130 ml jooneni ning valatakse peale 3%-list NaOH lahust kuni 200 ml jooneni. Mensuuri loksutatakse energiliselt ja jäetakse 24 tunniks seisma. Seejärel hinnatakse lahuse värvust, võrreldes seda etalonvärvusega. Liiv on betoonis kasutamiseks kõlblik, kui lahus pole tumedam etaloni värvusest. 5. Katsetulemused 5.1 Puistetiheduse määramine 0L = [ (m1 - m) / V] * 1000 [kg/m3] Tabel nr 1 puistetiheduse määramine
Li=100- A i Valem 4.6 Peenusmoodul FM: Ai i FM = Valem 4.7 100 3 4.4. Liiva huumusesisalduse määramine Huumusesisaldus määratakse kolorimeetriliselt. Liiv puistatakse 250-ml mensuuri 130 ml jooneni ning valatakse peale 3%-list NaOH lahust kuni 200 ml jooneni. Mensuuri loksutatakse energiliselt ja jäetakse 24 tunniks seisma. Seejärel hinnatakse lahuse värvus võrreldes etalonvärvusega. Liiv on betoonis kasutamiseks kõlbulik, kui lahus pole tumedam etaloni värvusest. 4.5. Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramiseks võetakse 1 kg killustikku ning eraldatakse
üldlämmastikusisalduse määramine pipeteeriti 20ml lahust kjeldahli destillatsioonikolbi , lisati metüülpunast ja broomkresoolrohelist ning kolb asetati destillatsiooniaparaati. Seal lisati proovile 10% NaOH lahust kuni proov värvus roheliseks. Lendub NH2 püüti kinni 2% boorhappe lahusega. Üle destilleerunud N kogus tehti kindlaks 0,01 M HCl-ga tiitrimise tee. Selleks kulunud koguse alusel leiti N-sisaldus väetises Fosforisisalduse määramine- määrati kolorimeetriliselt. 5ml lahusele lisati reaktiivide segu . tekkind kollase värvuse intens mõõdeti spektrofotomeetri abil. Lahuse opt tiheduse alusel leiti kalibreerimiskõvera abil uuritava lahuse fosforisisaldus mg/100ml kohta ning selle kaudu väetise fosforisisaldus Väetistarve- taimedele omastavate toiteelementide sisaldus Keemilise analüüsi meetodid- põhinevad mullas olevate taimedele kättesaadavate toiteelementide sisalduse määramisel laboratoorsel teel. Nende
Igal neist on vastavalt töömahule, aparatuuri jm. Seadmete vajadusele jne. oma puudused ja ka eelised ning nad täiendavad üksteist. Agrokeemia laboratoorses praktikumis vaadeldakse lähemalt mulla ja taimede keemilise analüüsi meetodeid. : Mulla keemilise analüüsi meetodid ; (Mulla fosforisisalduse määramine kirsanovi meetodil; Mulla ammooniumlämmastiku määramine Nessleri reaktiivi abil ; Mulla nitraatlämmastiku määramine kolorimeetriliselt fenooldisulfoonhappe abil) ; Taimede analüüsi meetodid ( üld; raku ja koemahla analüüs) 28. Keskkonnakaitse nõuded sõnniku kasutamisel- 29. Bakterväetised ja nende kasutamine-tüüpilised kaudsed väetised.Kasutatakse vahetult ennem külvi niisutatakse seemneid, lisatakse preparaat ja segatakse; preparaat segatakse külvi puhtimata kattevilja seemnetega; lahustatakse vees, lahjendatakse 200-400 l veega ja pritsitakse hoolikalt ennem puhastatud pritsiga. 30
5 + 99 = 92,50 =3,3440 ^y3,35Yo Ao.2s 10tr/o Asl25 = 99 o/o Katsetulemused on toodud tabelis g.5. 7.6. Huumusesisalduse miiliramine Huumusesisaldus miiiiratakse kolorimeetriliselt. Liiv puistatakse 250-ml mensuuri 130 ml jooneni ning valatakse peale 3%-list NaOH lahust tuni ZOO ml jooneni. Teise mensuuri koos liivaga puistatakse mulda ja lehti jms, et oleks piltlik, milline on tumedam lahus. Mensuure loksutatakse energiliselt ja jiietakse 24 tunniks seisma. Seej?irel hinnatakse lahuse vzirvust, v6rreldes seda etalonviirviga (konjaki pruun). Liiv on betobnis kasutamiseks k6lbulik, kui
jõuab igati puhas ja tervislik joogivesi peagi kõigini. [3] 5 2. MATERJAL JA METOODIKA 2.1. Rauasisalduse määramine Vees esineb rauda põhiliselt kahte tüüpi: Fe2+ - kahevalentne ehk lahustunud raud ja harvemini esineb ka Fe3+ ehk kolmevalentset rauda. Vee rauasisaldust saab määrata mitut viisi. Üks lihtne viis seda määrata on mõõta vee rauasisaldust kolorimeetriliselt, mõõtes vee üldist rauasisaldust. Üldine raud sisaldab endas nii raua ioonseid vorme kui ka orgaanilistes ühendites sisalduvat ja kolloididena esinevat rauda. [9] Üldise rauasisalduse ligikaudsel määramisel lisatakse 10 cm3 veele 2…3 tilka kontsentreeritud HCl- lahust ja mõni kristallike (NH4)2S2O8. Pärast kristallikeste lahustumist lisatakse 0,2 cm 3 50-% KSCN- (või NH4SCN-) lahust ning ligikaudne sisaldus leitakse tabelist 1. [9] Tabel 1
ensüümikompleksi sisekeskkonna füsioloogiline ringluses fagotsüteerivaid milj/ml. Tavamääramine toimub koetromboplastiini (TF) toimel, tasakaal,mis säilib tänu valgeliblesid · vere ringlemine 13. Erütrotsüütide membraani kolorimeetriliselt Sahli mis aktiveerib faktori VII. kohanemisreaktsioonidele. kehas tagab termoregulatsiooni läbitavusomadused. hemomeetriga.Standardvärvile Hüübimisfaktorid · Vereplasmas, Sisekeskkonna homöostaas 3
teistele biokatsetele). Dekonvolutsioon - aktiivsete ühendite tuvastamine ja eraldamine bioaktiivsete ainete segust. Mikromanipulatsioon eri tüüpi ja kujuga tahked kandjad, igal neist on ühte tüüpi produkt. Kandjad saab füüsiliselt eraldada, produktid lahutada kandjalt ja testida. Tihti kasutatakse kolorimeetrilisi reaktsioone, aktiivsed komponendid eristuvad (nt sidumine fluorestseeruva markeriga ensüümi või retseptoriga) kolorimeetriliselt, eraldatakse ning produkt ka. Positsiooni skäneerimine e iteratiivne optimeerimine. Eelduseks on optimeeritava juhtühendi olemasolu, kusjuures juhtühend jagatakse alaühikutest, varieeritakse üht alaühikut ning leitakse selle optimum. Esimese alaühiku fikseerimise järel optimiseeritakse teist alaühikut. Eeldusteks on: o igal juhtühendi alaühikul on sõltumatu ja aditiivne roll o puudub negatiivne koosmõju
Hb + CO ↔ HbCO. CO põhjustab kahevalentse raua oksüdeerumise kolmevalentseks! Tekib methemoglobiin – oksüdeerunud rauda sisaldav hemoglobiin, mittefunktsionaalne vorm (ei suuda siduda ega transportida hapnikku). Lisaks tekib teiste ainete mõjul (nitraadid, nitritid). Vähesel hulgal esinemine on normaalne –1% - sest põhjustab ka ioniseeriv kiirgus. 2.7.5.2. Vere hemoglobiinisisalduse määramine. Määrasime kolorimeetriliselt Sahli hemomeetriga. Lisasime klaasi HCl-i, lisasime verd ja segasime – Hb muutus hematiiniks. Lisasime vett, kuni värvus sobis värvistandardiga ja lugesime gradueeritud katseklaasilt Hb sisalduse. Loomadel 80-150 g/l. Meestel 158, naistel 140. Muutused ja põhjused langevad kokku erütrotsüütide ja hematokriti omadega. Aneemia – vere Hb sisaldus normistväiksem (nt rauavaegusaneemia). Polütsüsteemia – Hb sisaldus kõrgem. Nt füüsilise pingutuse korral. 2.7.6
toitainete omastamise mehhanismi (juureeritiste ja teiste ainete mõju toitainete lahustuvusele). Loksutamine, vajadusel seismine ja filtreerimine vastavalt kasutatavale metoodikale. • Egnér-Riehmi ehk nn kaltsiumlaktaatmeetod (DL) – fosfor ja kaalium. • Egnér-Riehmi-Domingo atsetaat-laktaatmeetod (AL) – Ca, Mg • Kirsanov, Mehlich 1, Mehlich 3 jt. Mullaleotisest ehk väljatõmbest toitainete kvantitatiivne määramine • Fosfor – kolorimeetriliselt (spektrofoto-meetriliselt) sinise kompleksühendina. • Kaalium – leekfotomeetriliselt. • Kaltsium ja magneesium – aatomabsorbtsioon-spektromeetriliselt Taimede üldanalüüs Kogu taim või nn. indikaatororganid sõltuvalt vastava toiteelemendi reutiliseerumisvõimele. Märgtuhastatud proovist toiteelementide kvantitatiivne määramine. Saadud tulemusi rakendatakse täiendavaks pealtväetamiseks või väetusalaste soovituste andmiseks
aatomi oksüdatsioonita, mis võimaldab hapniku transporti kopsudest kudedesse. c)konsentratsioon veres- imetajatel enamasti 130-150 g/l ( mehe veres keskmiselt 158g/l, naise veres 140g/l hemoglobiini), lakteerival lehmal 110-120g/l, loomadel 80-150g/l piires, lindudel 65-90g/l. Hemoglobiinisisalduse vähenemist normist madalamale nim.- aneemiaks. d)konsentratsiooni määramine veres määratakse spektrofotomeetriliselt( määratakse monokromaatilise valguse ekstinktsioon) ja kolorimeetriliselt ( määrates hemoglobiini konsentratsioon võrreldes mingi värvistandardiga). 8. Vere valgelibled e. leukotsüüdid (arv inimesel, veisel, hobusel, seal, lambal, kanal; alaliigid, ülesanded organismis alaliikide kaupa). Leukotsütaarvalemi mõiste ja tähtsus haiguste diagnostikas. Leukotsüütide e. valgeliblede füsioloogiline tähtsus seisneb kaitsefunktsioonis, milleks on peamiselt fagotsütoos ja antikehade moodustamine. Leukotsüütide sisaldus veres on küllalt kõikuv ja sõltub
oksüdatsioonita, mis võimaldab hapniku transporti kopsudest kudedesse. c)konsentratsioon veres- imetajatel enamasti 130-150 g/l ( mehe veres keskmiselt 158g/l, naise veres 140g/l hemoglobiini), lakteerival lehmal 110-120g/l, loomadel 80-150g/l piires, lindudel 65-90g/l. Hemoglobiinisisalduse vähenemist normist madalamale nim.- aneemiaks. d)konsentratsiooni määramine veres määratakse spektrofotomeetriliselt( määratakse monokromaatilise valguse ekstinktsioon) ja kolorimeetriliselt ( määrates hemoglobiini konsentratsioon võrreldes mingi värvistandardiga). Punaliblede ja nendes oleva hemoglobiini sisalduse langemist allapoole füsioloogilist piirväärtust nimetatakse aneemiaks. Aneemiavõib olla mitmete haiguste sümptomiks. 8. Vere valgelibled e. leukotsüüdid (arv inimesel, veisel, hobusel, seal, lambal, kanal; alaliigid, ülesanded organismis alaliikide kaupa). Leukotsütaarvalemi mõiste ja tähtsus haiguste diagnostikas. Leukotsüütide e
annaabi.ee 
