Mart Saar ja Cyrillus Kreek.
tunda... Lõunaaeg lähenes. Sammusime kodu poole. Päris maja lähedal noorte mändide
vahel sõnas Saar:" Ma jään veel natukeseks metsa."
Lõuna oli valmis. Saar puudus. Läksin otsima. Leidsin ta seismas noorte lopsakate
mändide keskel, kuhu ta enne jäi. Ta silmitses rahulikult üht männioksa: piilus ikka ühelt ja
teiselt poolt, kord ligemalt, siis kaugemalt, vaatles seda keskendunult, andunult..
Lähenesin tasahilju. Ta imetles oivalist männiõit, looduse koloriidipeent miniatuurset
kunstiteost.
Esmakordselt imetlesin seda minagi."
1945. aastal pälvis Mart Saar ENSV teenelise kunstniku ja 1952. aastal ENSV
rahvakunstniku aunimetuse. 1956. aastal tabas heliloojat halvatus, mistõttu ta loobus
pedagoogitööst ning pühendus komponeerimisele.
1963. aasta oktoobris tuli Mart Saar Hüpassaarest Tallinna haiglase ja väsinuna.
28.oktoobril Mart Saar suri ning 3.novembril maeti Mart Saar Suure-Jaani kalmistule.