kirjastama. · Peamine elatusallikas oli klaveritundide andmine(Pariisi hinnatuim). · Pettumus isiklikus elus: Oli kihlatud Maria Wodzinskaga, kuid tütarlapse vanemad ei kiitnud seda heaks. Kihlus katkestati. 1837 suundus Londonisse. Tutvus Pratsuse kirjaniku George Sandiga, kellest sai tema elukaaslane. 1849a. Suri Chopin tuberkuloosi. LOOMING: · Temast taheti teha ooperiheliloojat, aga tema kutsumus oli KLAVER! · Kõik teosed on rahvusliku koloriidiga. · Oli rahvamuusika looja, mitte ümbertöötaja. · Kirjutas poloneese ja masurkasid. · POLONEES- Poola aadli üks peamisi tantse. Pidulik, esinduslik, suursugune, rahulik. · MASURKA- nimetus pärineb Massoovia maakonna rahvatantsust. Kuulamine: Masurka nr 34. Polonees nr. 3. ,,A-duur." Etüüd c-moll. Reolutsiooniline Valss . Des-duur. ,,Minutivalss". Vihmapiiskade prelüüd.
· Armastati motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega · Maalide ülesehituses võeti eeskujuks kõrgrenessansi meistrite teoseid · Inimestel tardunud, teatraalsed poosid · Pildi ülesehitus tasakaalukas, sümmeetriline , rahulik · Tihti pildis ainult 2 plaani esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus , ja peaaegu detailideta taust · Vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu · Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv, vaese koloriidiga JACQUES LOUIS DAVID · Teos ,,Horatiuse vanne" oli suure ühiskondliku tähtsusega (pildi süzee meenutas inimestele kodanikukohuste ülimuslikkust) · ,,Tapetud Marat" leinav teos · ,,Sabiinitarid" (roomlaste ja sabiinide lepitamise stseen) · Napoleoni visuaalse kultuse rajaja ( elab kaasa tema tõusule- ,,Napoleon I ja Josephine kroonimine...", sõjalistele võitudele, kangusele) · Maalis ka portreesid JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES
NÄITUSE RETSENSIOON Külastasin 17.mail Toomas Altnurme näitust ,,MAIA"- maiade kultuur Mehhikos. Näitus ise toimus Paide Kultuurikeskuses. Tegemist oli väga huvitava ja meeldejääva näitusega, mis koosnes ühe sarja piltidest. Need huvitavad pildid tekitasid minus väga rõõmsa meeleolu. Oli nii sooja kui ka külma koloriidiga pilte. Kasutatud oli väga palju erinevaid värve, mis hakkasid pildil mängima. Erksad värvid panid pildid särama, mis otsekohe minu tähelepanu köitis. Piltide valmistamis tehnikat on raske kirjeldada, kuna ma täpselt ei saanud aru, kuidas need pildid on valminud. Arvan, et maalid olid fotoaparaadiga pildistatud ja seejärel jäädvustatud suurele valgele vakstu taolisele alusele. Kunstnik on soovinu oma näitusega öelda, et igaüks peab tegema tööd
Postimpressionism Vincent van Gogh (1853 1890) hollandlane. Ta oli enen Pissarroga kohtumist maalinud tugevate pintslilöökidega ja tumeda, isegi porise koloriidiga pilte lihtrahva elust või tavalistest esemetest. Hoolimata lihtsatest motiividest on neis teostes tajutav kunstniku kirg ja pingestatud suhe kujutatavasse. Noorikuna oli ta ütiranud kristliku jutlustajana inimestega sidet otsida, tunda kaasa vaestele ja neid hingeliselt toetada. 1886 1888 oli ta pariisis, liitus impressionistidega ning tema maalide meeleolu muutus rahulikumaks ning värvid muutusid heledamaks ja puhtamaks. ( Päevalilled. Saapad. Autoportree kinniseotud kõrvaga. Kirik
Tartu kesklinn. SKULPTUUR: marmor, kreekapärased poosid jm., süzeed antiikmütoloogiast-Athenad ja Apollonid; hästiarenenud ja harmoonilised alastifiguurid, hoiduti detailidest, soliidne. Tuntuim skulptor-Antonio Canova-"Kolm graatsiat". MAALIKUNST- mehisus ja eetilised väärtused, silueti ja joonistuse domineerimine, eeskujuks reljeefid, skulptuurid. Moraliseeriv, didaktiline, tardunud ja teatraalsed poosid; vähenes huvi elava looduse vastu, maastik kuiv ja vaese koloriidiga. Olustiku kujutamine. J.L. David-"Horatiuse vanne", "Tapetud Marat", "Sabiinitarid", Napoleoni kroonimist kujutav maal, "Leonidas Termopüülides". Ingres- Napoleon keisritroonil. Hispaania kuulsaim- Francisco Goya- Ülestõusnute mahalaskmine. PRANTSUSM- "igaveste ilureeglite" kaitsmine; autoriteet oli J.A.D. Ingres; mai oska edasi:D
sümfoonia) ,,Pildid näituselt" ,,Seherezade" Teiste rahvaste muusika ,,Polovetside tants" (Kasahhi Süit ,,Antar" (programm araabia muinasjutust), süit intonatsioonid. rahvamuusika kõlavärvidega, ,,Seherezade" (idamaise koloriidiga), ,,Hispaania ooperist ,,Vürst Igor" ) kapritso" (muusika põhineb hispaania tantsudel ja mustlasmeloodiatel.)
Varaklassitsistlik: mehisus, eetilised väärtused, moraliseeriv,õpetlik. Kõrgklassitsistlik: Süzeed valiti sageli antiikajaloost ja mütoloogiast. Kompositsioon: Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pildi ülesehitus on sümmeetriline, tasakaalukas ja rahulik. Kaheplaaniline esimesse on koondatud kogu tegevus ja peaaegu detailideta taust. Maastiku- ja olustikukujutus: vähenes huvi selle vastu. Maastik oli enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Igapäevaelu oli klassitsistide arvates madal ja proosaline. Kõrgklassitsismi kuulsaim kunstnik Jecques Louis David ,,Horatiuste vanne", ,,Sabiinitarid" Madeleine'i kirik Pariisis Tähe võidukaar Pariisis Jacques Louis David ,,Madame Recamier" Jacques Louis David ,,Horatiuste vanne"
Laulu muusika on leinamarsilik, sammuv ja melanhoolne. · 11. laul "Kevadunelm" laul koosneb kahest muusikalisest salmist, salm koosneb omakorda kolmest erinevast meeleolulõigust. Esimene lõik on lootustandev ja mazoorne rändurile meenub kevad, lilled ja linnulaul. Kui aga unelmast ärkab saabub reaalsus talvekülmus, pimedus ja kraaksuv must lind surma sümbol? Kolmas lõik on rahulikum, peamiselt rõõmsa koloriidiga, kuid kibedust toob taas reaalsus: lilled (mida esimeses salmis on kujutatud) on külmunud ja neid on kujutatud jäätunud aknaklaasidel. · 24. laul "Leierkastimees" see õnnetu ja vaene, tühine ning nähtamatu leierkastimees, kelles näeb enda saatusekaaslast. Pimeda mehe taldrik on alati müntidest tühi, isegi hulkuvad koerad ei pane teda tähele, aga vana mees mängib oma leierkasti nii hästi, kui väsinud ja kohmetunud sõrmed suudavad.
Mitte ükski neist viiest ei ole naiselik, nad tunduvad pigem ähvardav ilmega. Kehakujud on pigem maskuliinsed (musklid, tugevad säärelihased). Neidude näod on vägagi ebatavalised ning Aafrikapärased. Aafrika hõimude maskid kujutavad inimese nägu moonutatult, stiliseeritult ning ebanaturaalselt, aga samas luues inimesest väga erksa ja värvika mulje. · Domineerivaks värviks on pruun ning värvid on läbisegatud ehk murtud. Neiud on värvitud sooja koloriidiga ning tagataust külma koloriidiga. Kontuur on väga tugev ning looduslikud vormid on välja joonistatud geomeetriliste kujundite abil. Valdavalt on siiski tuhmid värvid. · Kunstniku pintslikäsitlus on peen ning viimistletud, ning kõik geomeetrilised vormid on hästi välja joonistatud. · Inimesi sel maalil on kujutatud väga mehelikult ning teistmoodi. Figuurid ei ole realistlikud vaid on kujutatud geomeetriliste vormide abiga. Figuurid on kubistlikud. (M
vaikne suurus). Sündmustik Rooma ajaloost. Tegevus koondatud maali esiplaanile. Jacques Louis David. View of the Garden of the Luxembourg Palace. 1794. Oil on canvas. 55 x 65 cm. Louvre, Paris, France. Koloriit kontrastne (ka valguselt ja tumeduselt). Maastik on kuiv ja vaese koloriidiga. Maatikumaal oli klassitsismi ajal teisejärguline. Elavat loodust kujutati muidu harva. Jacques-Louis David. Portrait of Young Ingres (?). Oil on canvas. 54 x 47 cm. The Pushkin Museum of Fine Art, Moscow, Russia.
aastal kolis kunstnik Pariisi, kus sealsete kultuuriinimeste mõjutusel arenes Mirol välja tema eripärane unikaalne stiil, kus esineb nii sürrealismi kui ka dadaismi elemente. Miro loomingus oli suurepäraseid näiteid maalikunstist ("Alekiini karneval", "Hollandi interjöör") kui ka skulptuurist ("Piece de la Merde", "Naine ja lind"). Peale selle tegelas ta põgusalt ka näiteks litograafiaga, kollaazi- ja pastellitehnikaga. Miro looming on visuaalselt silmatorkav, põhiliselt ereda koloriidiga. Ta kasutas palju kollaseid, siniseid ja ka musti toone. Nagu Miro ise öelnud on, peab ta kõige geniaalsemaks just primitiivseid koopamaale. Sellist taotlus võib märgata ka tema töödes, kuna kohati jätavad need justkui koopamaali mulje. Sellele aitab ilmselt kaasa perspektiivi teisejärguliseks jätmine. Ka kompositsioonist Miro palju ei hoolinud, mis üldkokkuvõttes võibki tema teostesse süvenemata küllaltki primitiivse mulje neist jätta. Kujunditest hakkasid silma
Üldiseloomustus: · Tekkisid kunstinäitused ja nende tagasiside, s.t. kunstikriitika. · Vähenes kunstitellijate osatähtsus. · Kasvas kunsti loomine ja näitamine anonüümsele publikule. · Seisusliku ühiskonnakorralduse lõdvenemine, külakogude lagunemine ja linnastumise algus. · Kiriku autoriteedile ja traditsiooniga õigustatud normidele vastandati valgustajate ideoloogia. · Klassitsism tähistab kindlate vormitunnustega stiili. · Klassitsismi kõige ilmsemaks tunnuseks on antiikkunsti eeskujude järgimine. · Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ning nendele toetavasse maailmakorda ja harmooniasse. · Reeglipärasus ja kord olid suured väärtused kunstis. · Ateena ja Rooma vabariigi demokraatlik kord sai poliitiliseks ideaaliks. Arhidektuur : · Klassitsistlik arhidektuur püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi, nii üldlahendustes kui ka üksikasjades. · Kolossaalorder ja sammassport...
Georges Braque 1882-1963 Prantsumaal Tõi maalikunsti kollaazi tehnika: Ajalehed, raamatud, lõiked kleebitud maali pinnale - täiendas värviga, iseloomulikuks ajalehetekstid, teosed muutusid 'ruumiliseks'. ,,Tütarlaps kitarriga" , ,,Portugallane" , ,,Majad Estaque'is" Analüütiline kubism sai alguse 1909.a. (Picasso+Braque) Lõhutud kuupkujunditeks inimkeha/asjad, side loodusega väiksem. hallid, pruunid, rohekad- tumeda koloriidiga. Motiivid asjad millel oli geomeetriline kuju (majad, puud..). Väljendusvahendiks pinnad, jooned, heletumedusega modelleeritud mahud Juan Gris 1887-1927 sünteetiline kubism- kombineeris enne vormid ja värvid ja alles siis motiivid tavaliselt natüürmordi. Abstraktne kompositsioon. Suured geomeetrilised pinnad, selged kontuurid, erksad ja puhtamad värvitoonid ,,Kitarr noodilehega" , ,,Picasso portree" Robert Delaunay 1885-1941
eelsest loominguperioodist Eestis kui ka pagulasperioodist Rootsis. Ernst Jõesaar, kelle abikaasa Renate Jõesaar oli Adamson-Ericu noorem õde, oli üks esimesi kunstnikke, kes otsustas saata oma loomingu paremiku tagasi kodumaale. Seekordsesse väljapanekusse on valitud mitmeid täisfiguurilisi statuette, tuntud Eesti kultuuritegelaste portreid, väga kujundlikke ja väljendus rikkaid reljeefe ja väga tundliku faktuuriga ning peene koloriidiga maale. Ernst Jõesaare loomingus peegeldub väga huvitavalt ja isikupäraselt nii inimlikku kurbust, igatsust ja armastust kui ka iidseid legende, müüte ning muusikat. Minu isiklikeks lemmikuteks oli väga tundeküllane peaskulptuur Renate Jõesaarest(1959). Seda vaadates tekkis kohe tunne nagu neiu skulptuur ärkaks kohe ellu ja küsiks: "Kas saan kuidagi aidata?",Kujule oli tõesti ulmeliselt hästi lisatud soojus, armastus , abivalmidus,
Kompositsioon kunstis (kõnekeeles kompa) on teose, näiteks heli-, kirjandus- või kunstiteose, paigutuslik tasakaal. Graafika (kreeka sõnast graphikē) on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. piltl (olustikuline) omapära, (olustikulised) iseloomulikud jooned. Lavastuses on tabatud ajastu koloriiti. Kreeka filmikunst on tugeva rahvusliku koloriidiga. Kohaliku, lokaalse koloriidi loomiseks tarvitab autor murdesõnu. Ls. lokaal|koloriit, üldkoloriit. Motiiv on teo sooritamise otsene põhjus. Pastell on kuiv värvipigment, millest valmistatud pehmet kriiditaolist pulka kasutatakse joonistamiseks. ruumilise eseme kujutamine hrl. tasandil nii, et säilib mulje ruumilisusest, ruumivaade. Perspektiivi seadused. Õiges perspektiivis joonistatud vaade.
Süzeed valiti antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. 23) Mille järgi võid öelda, et tegu on just klassitsistliku maaliga? Mis olid need tunnused? Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis kaks plaani esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. 24) Nimeta kaks kuulsaimat prantsuse maalikunstnikku ja nende töid. Jacques Louis David ,,Horatiuse vanne" ja ,,Tapetud Marat" Jean Auguste Dominique Ingres Prantsuse keisririigi ja restauratsiooniajastu daamide portreed ja naisfiguurid 25) Nimeta üks kuulsaim hispaania maalikunstnik tollest ajast. Mille poolest looming eriline? Francisco Goya lõi suure hulga teoseid, mis olid pühendatud hispaanlaste
Peam tehti antiikajaloo-teemalisi maale ja portreesid. Motiivid seostati kaasaja sündmustega. Kompositsioon on tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Enamasti on klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruum, kus esiplaanil seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed. Tagaplaan oli peaaegu detailitu. Klassitsismi ajal väh huvi elava looduse vastu. Maastikumaalile ei pööratud erilist tähelepanu: kuj ideaalmaastikku, see oli kuiv ja vaese koloriidiga. Ei tehtud ka olustikumaali: madalas ja proosalises igapäevaelus ei leitud suurejoonelisust. Temaatikas kujunes välja hierarhia: "madalate" zanritega tegeleja määras end "väikeste" meistrite hulka. Teine suurem alaliik klassitsistlikus maalis on portree. 3. Koosta pildigalerii. Jacques Louis David (1748- 1852) HORATIUSE VANNE NAPOLEONI KROONIMINE TAPETUD MARAT
") Inglise popkunst Ühiskonnakriitilise taotluse puudus. Uude elukeskkonda suhtumine oli positiivne. Noorte kunstnike seltskond oli siiralt huvitatud kommertskultuurist Väljend "pop" tähendas Inglismaal popkunstis sellist näitusel esitatud kunsti, mis kasutas massikunstist või standardsest visuaalsest keskkonnast üle võetud üldtuntud kujundeid. Ronald B. Kitay ja Richard Smith Kitay Ebamääraselt ähvardava või ängistava süzeega maalide koloriidiga mõjutas ta 1960. aastate värvimaitset - üks nn. popilike värvide loojatest. Smith Ühendas abstraktsionismi põhimõtteid kaubapakendite motiividega. Ka tema taotles värvide tehislikkust, väljakutsuvust, toorust ja jõulisust. Video http://www.youtube.com/watch?v=cvG_wAa9z_E Küsimused 1. (1) Mis teeb eriti omapäraseks inglise kunstniku Francis Baconi teosed? Tema tööd teeb eriti omapäraseks see, et inimeste kehad ja eriti näod on moonutatud
- kirjanduslikud teemad ,mütoloogia ja antiik, ajalooteema - Kompositsioonis kalduti idealiseerimisse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik - kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta - vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki idaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Ka igapäevase elu kujutamine sattus põlu alla. Selles ei leitud ülevust ega suurejoonelisust, mida peeti kunsti vältimatuteks tunnusteks *Jaques Louis David"Horatiuse vanne""Tapetud Marat * Ingres *goya-hispaania 1970-1980 kunst USA-s ja Euroopas HÜPERREALISM Slaidmaal. Kunstiteoste loomisel kasutatakse foto- ja projektsiooni- aparaate, FOTOREALISM MINIMALISM Kunst, mis üritab maksimaalselt minimaalsete vahenditega toime tulla.Installatsioonid. Ülilihtsad 3D pildid.
Esimene, kuhu koondati kogu tegevus Teine, peaaegu detailideta, taust Maastiku- ja olustikumaal Maastikumaalile ei pööratud erilist tähelepanu. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud barokkstiilis ideaalmaastike peamiseks võluks. Seetõttu on klassitsistlik maastik enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Langus tabas olustiku kujutamist. Igapäevane elu oli madal ja proosaline ning selles ei leitud ülevust ega suurejoonelisust, mida peeti tollal kunsti vältimatuteks tunnusteks Jacques Louis David (1748-1825) Kõrgklassitsismi kuulsaim kunstik. Oma tähtsamate teostega reageeris ta Prantsusmaa poliitilisele arengule. Pärast jaokbiinide terrorit ja nende kukutamist, kutsus ta oma maaliga esile lepitamise Prantsuse ühiskonnas. David olid Napoleoni virtuaalse kultuse rajaja.
püüdis edasi anda läbi sisekujunduse, maalide ja muude dekoratiivsete elementide läbi. Rokokkoo ei ole lihtsalt järgmine ajastu vaid kogu inimese sisemaailma, hingegamma kajastus erinevatel füüsilistel väljendustel. Õhus on tundeid ja emotsiooni. Uus kunstistiil, mis kajastas ellusuhtumist väljendus esmalt sisekujunduses. Elamute seinu kaunistati kergete, mänguliste ornamentidega, seinapinnad värviti heledaks, maalid olid heleda pastelse koloriidiga ja seinu ning mööblit katsid lillelised siidist kangapinnad. Sageli olid iseloomulikud rohked suured peeglid ja lühtrid ning põlevad küünlad nende ees, et luua muinasjutulist atmosfääri. Pannoodel kujutati galantseid pidustusi, salongistseene, karjaseelu, frivoolseid motiive mütoloogiast. Mütoloogia-ainestel piltidel kujutasid kunstnikud modelle Olümpose jumalatena. Pannoosi ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline väänlev taimornament ja merekarbimotiiv
Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid, mida valiti tavaliselt antiikajaloost või mütoloogiast. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki idaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Selles ei leitud ülevust ega suurejoonelisust, mida peeti kunsti vältimatuteks tunnusteks. Klassitsistliku maali peamine meister oli prantslane Jacques Louis David (1748-1852). Tema tuntuim teos on ,,Horatiuste vanne". Teine märkimisväärne kunstinik oli Jean Auguste Dominique Ingres (1780-1867), kelle tuntumad maalid on ,,Preili Rivierer" ja ,,Suur odalisk". Skulptuur Klassitsistlik skulptuur sõltus täielikult antiikeeskujudest. Vanakreeka plastikat jäljendati nii
Tintoretto (1518-1594) Liigub baroki piiril Raskuspunkt pildi servale Diagonaalne kompositsioon Meeleolu on sünge ja kosmiline Tume koloriit Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,,Püha Markuse ime" Paolo Caliari ehk Veronese (1525-1588) Tööd hõbehalli koloriidiga Toredus ja pidulikkus Doodzide palee kaunistamine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,,Veneetsia triumf"
21. Mis teemadel peamiselt klassitsistlikus maalikunstis maaliti? Teemad valiti antiikajaloost või mütoloogiast. Valitses ajalooteemaline maal. 22. Mille järgi võid öelda, et tegu on just nimelt klassitsistliku maaliga? Mis olid need tunnused? Kaks plaani esimene, kuhu on koondunud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Vähenes huvi elava looduse vastu ja eriti valguse vastu. Klassitsistlik maal oli enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. 23. Nimeta kaks kuulsaimat prantsuse maalikunstnikku ja nende töid. 1. David, ,,Tapetud Marat" 2. Ingres, ,,Allikal" 24. Nimeta ka üks kuulsaim hispaania maalikunstnik tollest ajast? Mille poolest on tema looming eriline? Goya. Lõi teosed, mis on pühendatud hispaanlaste vabadusvõitlusele napoleoni vägede vastu.
Inimestele anti tihti tardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Selline kompositsiooniskeem meenutab antiikset reljeefkunsti. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki idaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Selles ei leitud ülevust ega suurejoonelisust, mida peeti kunsti vältimatuteks tunnusteks. Näited: · Jacques Louis David (1748-1852) ,,Horatiuste vanne", ,,Napoleoni kroonimine", ,,Marat' surm", ,,Proua Recamier" · Jean Auguste Dominique Ingres (1780-1867) ,,Preili Riviere", ,,Suur odalisk", ,,Preilid Montagu'd"
MAURICE UTRILLO . Tema pisut vigase perspektiivi ja natuke kohmaka joonistuse, kuid julge, rikka ja peenemaitselise koloriidiga linnavaated on tänaseni peamiseks, kuigi kättesaamatuks eeskujuks tuhandetele Pariisi ja teiste linnade tänavakunstnikele. Maurice Utrillo "La Belle Gabrielle Montmarte " Peenemaitseline varjundirohke värvitoredus ja maaliline pintslitöö
*kaasaeg=pettumus/kaasaeg=parim *kahtlus/ideaalid *tunded, emotsioonid, sentimetaalsus, üleloomulikkus/mõistus *maastikumaal saab juhtivaks/maastik ei huvita neid, tohutu huvi ajalooliste ja heroiliste teemade vastu*Klassitsiste huvitasid ajaloolised ja heroilised teemad, nad ei tundnud maastiku vastu huvi, takerduti Poussinist lähtunud ideaalmaastiku põhimõttesse. Vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, seetõttu on klassitsistlik maastik enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Romantismis saab maastikumaal juhtivaks. Tihti valiti äärmuslikke, isegi ülepakutult tähendusrikkaid ja tundeküllaseid motiive, nt FRIEDRICH loobus klassistsistidele tüüpilisest suletud või ,,kulissidega" kompositsioonist ja eelistas lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Tema loodustõlgendused olid emotsionaalsed.*Mõned saksa kunstnikud taasväärtustasid katoliku usku. Nende hulgas tuntuim oli nn NATSAREENIDE koolkond, Sant` Isidoro religioosne vennaskond Roomas
MAURICE UTRILLO . Tema pisut vigase perspektiivi ja natuke kohmaka joonistuse, kuid julge, rikka ja peenemaitselise koloriidiga linnavaated on tänaseni peamiseks, kuigi kättesaamatuks eeskujuks tuhandetele Pariisi ja teiste linnade tänavakunstnikele. Maurice Utrillo "La Belle Gabrielle Montmarte " Peenemaitseline varjundirohke
Rahvusvaheliselt kuulsaks sai ooper "Kuldkikas" (1907). Tuntud on ka ooper-bõliina "Sadko" (1896), mille libreto kirjutas põhiliselt helilooja ise. Ooperi süzee on koostatud peamiselt Novgorodi külalise Sadko bõliina variantide järgi. Rimski-Korsakovi loomingu tipuks on sümfooniline süit "Seherezade", mis avas uue tee sümfoonilisele muusikale. "Seherezade" idee on seotud "Tuhande ühe öö" muinasjuttudega ning see on fantaasiarikas ja kirev, kohati idamaise koloriidiga. Nikolai oli ise ka pikka aega sümfooniaorkestri dirigent. 1886. aastal hakkas Beljajev Rimski-Korsakovi initsiatiivil korraldama "Vene sümfooniakontsertre", kus dirigendiks oli enamasti Nikolai ise. 19. sajandi alguseks omandas Rimski-Korsakovi looming laialdase tunnustuse, tema oopereid võtsid pidevalt oma repertuaari mitmed teatrid. MITTE AINULT HELILOOJA
Puudele ja põõsastele anti pügamisega arhitektooniline kuju. Sellised pargid oli kõigi Euroopa losside juures, eeskuju võeti Versailles'st. Tihti võis aias olla ka veekogu. Hispaania maalikunst Diego VELAZQUEZ (1599-1660) Tema loomingut läbib humaansus ja tõetruudus. Loomulikult pidi maalima kuningliku perekonna liikmete portreid, need pidid olema esinduslikud ja kaunid. Esinduslikkust pole saavutatud mitte kujutava idealiseerimisega, vaid kompositsiooni ja piduliku koloriidiga. Üks tuntumaid portreit on paavst Innocentius X portree, mida peetakse psühholoogiliselt sügavaks. Mõõtmetelt suurimad on 2 kompositsiooni ,,Õuedaamid" ja ,,Vaibakudujad", valminud tema elu lõpuperioodil. EL GRECO (1541-1614) Üleminek renessansilt barokile. Maalis kompositsioone, mille teema oli seotud usuga. Üks iseloomulik töö on ,,Krahv Orgazi haudapanek" väärikale ja pidulikule tseremooniale on vastandatud fantastiline ja dünaamiline stseen pilvedel
Bartóki muusika on küll enamasti tonaalne, kuid harmooniat rikastavad laadivälised dissonantsid ja polütonaalsus. Bartóki klaverimuusikast on tuntumad teosed ,,Allegro barbaro" ja klaveritsükkel ,,Mikrokosmos". Viimast kirjutas ta 11 aastat ja see koosneb 153 eri raskusastmes klaveripalast, mis kuuluvad tänapäevalgi klaveripedagoogide raudvarasse. Lavamuusikast on populaarsuse võitnud muinasjutuaineline ooper ,,Hertsog Sinihabeme loss", impressionistliku koloriidiga ballett ,,Puust prints" ja pantomiimballett ,,Võlumandariin". Muusika hoogsa energia ja eredate rütmikujundite poolest on viimast võrreldud Stravinski ,,Petruska" ja ,,Kevadpühitsusega". Bartóki instrumentaalmuusika filosoofilisem ja enimesitatud osa on kirjutatud hilisel loomeperioodil, mis hõlmab helilooja 10 viimast eluaastat. Ta on loonud nii kammermuusikat kui ka instrumentaalkontserte, ent populaarseim tema instrumentaalteostest on 1943. aastal loodud Orkestrikontsert
laisalt randa loksub. Altja Nii nagu õpetaja Nikolai Triigi loomingus, oli ka Uutmaa loomingus mere- ja rannamaastikel oluline koht. Uutmaad huvitas lisaks maastikule ka inimene, ta jäädvustas oma piltidel stseene randlaste elust-olust. Vanameistrina pühendus Uutmaa akvarellile, milles ta saavutas suure meisterlikkuse. Tema hilisemate tööde koloriit muutus atraktiivsemaks, varasemad hallikas-sinakad toonid asendusid kontrastsete värvikooskõladega. ,,Altja rand" on särava koloriidiga, sügisene vaade, kus kollased ja punased toonid konkureerivad sinistega. Kunstniku sügisene looduselamus on kirgas ja värviline, selles ei ole ruumi nukrale meeleolule, vaade otse pakatab elurõõmust. Pühajärv 1930-ndate aastate kunstnike põlvkond tõi uudsena eesti kunsti randlaste eluolu ja merevaateid käsitleva temaatika, neist meistreist olid silmapaistvamaiks Eerik Haamer ja Richard Uutmaa. Kunstniku lapsepõlve lahutamatuks osaks olid paadiretked merel ning kalapüük
folkloori ja ajalugu. 1978. aastal kirjutas ta ooperi "Maiööl", mille süzee on võetud Gogoli jutustusest ja mille ta pühendas oma abikaasale. Veel on ta kirjutanud ooperid ,,Jõuluööl", ,,Lumineid", ,,Kuldkikas". Rimski-Korsakovi loomingu tipuks on sümfooniline süit "Seherezade", mis avas uue tee sümfoonilisele muusikale. "Seherezade" idee on seotud "Tuhande ühe öö" muinasjuttudega ning see on fantaasiarikas ja kirev, kohati idamaise koloriidiga. Pjotr Tsaikovski (1840-1893) Paljud Tsaikovski teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Oma elu viimasel kümnel aastal lõi ta oma geniaalsemad teosed 5. ja 6. sümfoonia, ning ooperid ,,Padaemad", ,,Jolanthe", balletid ,,Uinuv kaunitar", ,,Pähklipureja". Viimaste aastate looming muutus järjest dramaatilisemaks. Ta on kirjutanud kümme ooperit, kolm balletti, orkestriteoseid, kuus sümfooniat, ning teoseid sooloinstrumentidele nende hulgas 72 oopust klaverile
Ühine joon oli- emotsionaalsuse kujutamine. 6. Kes rajasid kubismi? Millest saadi inspiratsiooni? Alates 1907.aastast saab rääkida kubismist. Kubismi lähtekohaks on Cezanne'i looming, eriti püüe leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. Kubismi rjasid Hispaaniast pärit Pablo Picasso ja prantslane Georges Braque. 7. Iseloomusta kubistliku maali. Kubistide maalidelt kaob ruumilisus. Värvigamma on hästi kasin, sageli beezika-kollaka koloriidiga teosed.Kubistid vaatlesid objekti.Lemmikteemateks olid natüürmordid, portreed, maastikuvaated ja väga sageli keelpillid kui objektid. Leiutatakse uus maalitehnika- kollaaz- maalile lisatakse muid materjale- nt ajalehti, tapeeti. 8.Pablo Picasso elu ja looming. (1881- 1973) Picasso oli üks tuntumaid kunstnike. Üle 15000 maali ja umbes 660 skulptuuri, keraamilisi töid jne. Ta sündis hispaanias.Andekas oli juba noorelt. 15.a alustas näitustel esinemist. 20
Peam tehti antiikajaloo-teemalisi maale ja portreesid. Motiivid seostati kaasaja sündmustega. Kompositsioon on tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Enamasti on klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruum, kus esiplaanil seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed. Tagaplaan oli peaaegu detailitu. Klassitsismi ajal väh huvi elava looduse vastu. Maastikumaalile ei pööratud erilist tähelepanu: kuj ideaalmaastikku, see oli kuiv ja vaese koloriidiga. Ei tehtud ka olustikumaali: madalas ja proosalises igapäevaelus ei leitud suurejoonelisust. Temaatikas kujunes välja hierarhia: "madalate" zanritega tegeleja määras end "väikeste" meistrite hulka. Teine suurem alaliik klassitsistlikus maalis on portree. Ka tarbekunst ja sisustus püüdsid järgida antiikseid eeskujusid. Rokokooliku kerguse ja mänglevuse vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid. Moodi tulid majesteetlikud lõvi- ja kotkapeaga
· ema uuenduseks oli varje rõhuv punakas kuma, mis ümbritseb keha piirjooni. E. Delacroix. Dante ja Vergilius põrgus E. Delacroix. Alziiri naised E. Delacroix.Lõvijaht Marokos. C. Corot · Peamiselt maalis maastikku · Ta hülgas klassitsistliku kullissidesüsteemi ja antiiksed motiivid, hakkas lähtuma elavast lähiümbruse loodusest · Esialgu kasutas oma suurtes lüürilise meeloluga, sumeda ja õrna koloriidiga maalides mõnikord mütoloogilist stafaazi Camille Corot. Farnese aedade vaade. Camille Corot. Naine sinises, Hispaania romantism. F. Goya · vaesest taluperest, kuid tõusis soositud õukonnamaalijaks. Ta oli niivõrd suur kunstnik, et võis endale isegid lubada maalidel varjamatult esile tuua kuningliku perekonna piiratust, rumalust ja inetust. · Loominugus on samuti kohata romantilisi jooni.
Rokokoo kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIV surma ning seda viljeldi Louis XV valitsusajal (1715-1774). Valitsevate ringkondade elu sisuks sai lõbustuste otsimine, tõsimeelsust põlati (see näitas halba maitset). Ka kunsti eesmärgiks pidi olema meelelahutus. Uus ellusuhtumist kajastav kunstistiil levis kõigepealt sisekujunduses. Elamute seinu kaunistati kergete, mänguliste ornamentidega, seinapinnad värviti heledaks, iseloomulikud on suured peeglid, heleda koloriidiga maalid ja kangapinnad. Moodi läks Hiina kunst ja selle jäljendamine. Nimetus „rokokoo“ võeti kasutusele hoopis 19. sajandil ning see on tuletatud tolle ajastu sisekujunduses ja tarbekunstis sageli esineva merekarbi poolmikku meenutava motiivi rokai (pr. k. rocaille) nimest. Terminit „rokokoo“ peeti paremaks kui varasemat „Pompadour’i stiil“, mis rõhutas Louis XV armukese panust uue stiili õitsengusse.
Tuntud on ka ooper-bõliina "Sadko" (1896), mille libreto kirjutas põhiliselt helilooja ise. Ooperi süzee on koostatud peamiselt Novgorodi külalise Sadko bõliina variantide järgi. (Bõliina on rahvapoeesia zanr, mis on seotud teatud ajaloolise olukorraga). Rimski-Korsakovi loomingu tipuks on sümfooniline süit "Seherezade", mis avas uue tee sümfoonilisele muusikale. "Seherezade" idee on seotud "Tuhande ühe öö" muinasjuttudega ning see on fantaasiarikas ja kirev, kohati idamaise koloriidiga. Rimski-Korsakov on tuntud ka rikkalike orkestrihelide kokkusulatamise tõttu, mis avaldub eriti "Hispaania cappriccio`s" (1887). See orkestripala on poeetiline muusikaline jutustus hispaanlastest ja lõunamaisest loodusest, milles instrumentide väljenduslikud ja virtuooslikud omadused on täiuslikult ära kasutatud. Rimski-Korsakov dirigeeris ka ise pikka aega sümfooniaorkestreid. 1886. aastal hakkas Beljajev Rimski-Korsakovi initsiatiivil korraldama "Vene sümfooniakontsertre", kus
vaid maalis kõike mis tundus huvitav. Lõuendit kattis paks värvikiht, millesse tõmbas triipe pintslivarre või sõrmega (triibuline pind). Ei leidnud avalikku tunnustust. ,,Viinamarjalõikus", ,,Õitsev mandlipuuoks" Paul Gauguin 1848-1903 Prantsuse maalikunstnik. Huvitus kunstist niivõrd, et loobus 35-aastaselt oma tulusast ametist, jättis pere maha ja hakkas elama boheemlaselu. Maalib dekoratiivseid, ühtlase värvipinna ja värava koloriidiga maastikuvaateid ja figuraalse kompositsiooniga maale. Paul Cezanne 1839-1906 Prantsuse maalikunstnik, kes keskendus värvidele ja motiividele maastik, portreed. Ta arvas, et iga objekti saab kujutada mitmest vaatepunktist selle nurga alt, kus vorm on kõige selgem. Esemete vormides nägi ta geomeetrilisi kujundeid. EESTI KUNST 20. SAJANDI ALGUL Johann Köler (1826-1899) · portreed talupoegadest
sajandil ka Veneetsias. Kui Firenze ja Rooma maalijate peapüüdluseks oli kompositsiooniline terviklikkus ja kehade joonistuslik ilu, siis veneetslaste tähelepanu keskendus eelkõige värvile. Kuulsaimad olid sealsetest kunstnikest noorena surnud Giorgione (1478-1510) ja tema õpingukaaslane Tizian (1477-1576). Hele-tumedus ja värvide erinevad varjundid olid nende peamised väljendusvahendid. Giorgione kuulsaim töö on "Magav Veenus" - lüürilise meeleolu ja sooja koloriidiga. Tiziani kuulsaimad tööd: "Taevane ja maine armastus"; "Flora"; "Tüdruk puuviljadega"; "Maksuraha".Tizian tegi ka häid portreepilte: "Paavst Paulus III portree" ja "Püha Sebastian". Tiziani hilisemate tööde pintslitehnika on järjest vabam ja liikuvam ning kergem, kaovad kontuurid ja detailid, värvimaali hakkab asendama toonmaal. Teistest Veneetsia maalijatest on tähtsamad Jacopo Tintoretto (1518-1594) ja PaoloVeronese (1528-1588). Tizian-Tüdruk puuviljadega
Tema ooperid "Lumivalguke" (1881) ja "Muinasjutt Tsaar Saltaanist" (1900) on Venemaal siiani edukad. Rahvusvaheliselt kuulsaks sai ooper "Kuldkikas" (1907). Tuntud on ka ooper "Sadko" (1896), mille libreto kirjutas põhiliselt helilooja ise. Rimski-Korsakovi loomingu tipuks on sümfooniline süit "Seherezade", mis avas uue tee sümfoonilisele muusikale. "Seherezade" idee on seotud "Tuhande ühe öö" muinasjuttudega ning see on fantaasiarikas ja kirev, kohati idamaise koloriidiga. Nikolai oli ise ka pikka aega sümfooniaorkestri dirigent. 1886. aastal hakkas Beljajev Rimski- Korsakovi initsiatiivil korraldama "Vene sümfooniakontserte", kus dirigendiks oli enamasti Nikolai ise. 19. sajandi alguseks omandas Rimski-Korsakovi looming laialdase tunnustuse, tema oopereid võtsid pidevalt oma repertuaari mitmed teatrid. 3. MITTE AINULT HELILOOJA 5 Kuid Rimski-Korsakov ei tegelenud ainult heliloominguga
eesmärkide ja erinevate tulemustega. Murrangulised tähendused kunstiajaloos on kolme suure postimpressionisti looming: Vincent van Gogh, Paul Gauguin, Paul Cezanne. Postimpressionism on puht prantsuslik nähtus, kuid avaldas hiljem mõju kogu Euroopa kunstile. Vincent van Gogh (1853-1890) Iseõppijast Hollandi kunstnik. 1886 asus elama Prantsusmaale, kus valmisid tema elu parimad tööd. Algul maalis tumeda koloriidiga pilte lihtrahva elust. Elu viimastel aastatel leidis oma tõelise väljenduslaadi, kasutas heledaid kirkaid toone(palju kollast), maalis lihtsaid looduspilte(lilled,põllud,viljapuu aiad, päevalilled ja päike). Kasutas ägedaid jõulisi pintslitõmbeid, vahel pigistas värvi lõuendile otse tuubist. Esemed ja inimesed on enamasti ümbritsetud tumedate kontuuridega. Paul Gauguin(1848-1903) Alustas kunstiga hilises keskeas impressionistide mõjutusel. Varsti pettus impressionismis ja
inimkeha käsitlemine. Valgusküllase maalimisstiili tegi võimalikuks õlimaalitehnika, mille veneetslased võtsid üle hollandlastelt, kellega nad olid kaubavahetuses. Kuulsaimad olid sealsetest kunstnikest noorena surnud Giorgione (1478-1510) ja tema õpingukaaslane Tizian (1477-1576). Hele-tumedus ja värvide erinevad varjundid olid nende peamised väljendusvahendid. Giorgione kuulsaim töö on "Magav Veenus" - lüürilise meeleolu ja sooja koloriidiga. Tiziani kuulsaimad tööd: "Taevane ja maine armastus"; "Flora"; "Tüdruk puuviljadega"; "Maksuraha". Pildil: Giorgione ''Äike''. Seda peetakse üheks esimeseks maastikumaaliks, sest maastik ei leia kasutamist lihtsalt taustana, vaid on tähtis osa meeleolu loomises. Võbelev valgussähvatus heidab majadele kummituslikku valgust ja täidab maali salapärase õhustikuga. Maali ainestik on väga salapärane. Tizian ''Magav veenus''. Venuse helendav keha tõuseb tumedalt taustalt esile.
sajandi kunstisuundadele. Eriti murrangulise tähendusega oli kolme suure postimpressionisti--Vincent van Goghi, Paul Gauguini ja Paul Cezanne'i looming. Vincent van Gogh ja Paul Gauguin olid õppinud impressionismi lähedaselt maalima Camille Pissarro juhendamisel. 1880.aastate lõpus hakkas mõlema kunstniku looming impressionismist eemalduma. Hollandlane VINCENT van GOGH (18531890) oli enne Pissarroga kohtumist maalinud rahutute pintslilöökidega ja tumeda, isegi porise koloriidiga pilte lihtrahva elust või tavalistest esemetest. Hoolimata lihtsatest motiividest on neis teostes tajutav kunstniku kirg ja pingestatud suhe kujutatavasse. Noorukina oli ta üritanud kristliku jutlustajana inimestega sidet otsida, tunda kaasa vaestele ja neid hingeliselt toetada. Sedasama tahtis ta teha oma maalidega. Aastad 18861888 veetis van Gogh Pariisis, liitus impressionistidega ning tema maalide värvid muutusid heledamaks ja puhtamaks ning meeleolu rahulikumaks. 1889.a
motiive, mis olid seostatavad kaasaja sündmustega. Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teosed, kuid palju suuremate idealiseeringutega. Pildi ülesehitus oli rahulik ja tasakaalukas, tihti oli pildil vaid 2 plaani esimesele oli koondatud kogu tegevus, teine oli peaaegu detailideta taust. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu maalid on seetõttu enamasti kuivad ja vaese koloriidiga. Igapäevane elu on klassitsistide arvates madal, selles ei leitud ülevust ja suurejoonelisust, mida peeti kunsti vältimatuks osaks. J. L. DAVID ,,Horatiuste vanne". David reageeris oma tähtsamate teostega Prantsusmaa poliitilisele arengule. ,,Tapetud
Sündmustik Rooma ajaloost. Tegevus koondatud maali esiplaanile. Jacques Louis David. View of the Garden of the Luxembourg Palace. 1794. Oil on canvas. 55 x 65 cm. Louvre, Paris, France. Koloriit kontrastne (ka valguselt ja tumeduselt). Maastik on kuiv ja vaese koloriidiga. Maatikumaal oli klassitsismi ajal teisejärguline. Elavat loodust kujutati muidu harva. Jacques-Louis David. Portrait of Young Ingres (?). Oil on canvas. 54 x 47 cm. The Pushkin Museum of Fine Art, Moscow, Russia. Väga palju maaliti portreid. Vaene koloriit. Tagaplaan on
Teose esiplaanil on varju jääva kalda rahnul paiknev kulliline. Valguse langemine teose keskel olevale mäele toob välja seal paiknevaid hooneid. Maali taustal on pilvedesse ulatuvad mäed. Köler on väga oskuslikult kujutanud varjude langemist. Võimsat ruumilisust on edasi antud õhuperspektiiviga. Varjude ja valguse langemine tekitavad sooja ja külma kontrasti. Mul on tunne, et kompositsioon on üles ehitatud horisontaalsetele telgedele. Maal on äärmiselt detailne ja peene koloriidiga ning jätab süngelt romantillise ilme. Algselt ei teadnud ma kunstnikust mitte midagi, aga nüüd olles tema elust ja loomingust rohkem lugenud, jättis ta mulle päris sügava mulje. Viljandimaal talupoja perekonnas sündinud Köler nägi palju vaeva ja käis välismaal õppimas, et oma oskusi täiendada ning tõusis lõpuks kõrgele tasemele. Kogu tuntusega ei unustanud ta siiski kodumaad ja tundis muret Eesti talurahva olukorra pärast.
omapära, tihti on portreedes vihje isiku ametile või iseloomulikule tegevusele. Thomas Gainsborough-vahetum, spontaansem, rokokoolikum võrreldes Thomasega. Maalis provintsiaadlikke ja keskklassi esindajaid. Maalidel näeme rahulikke inimesi istumas, seismas, jalutamas maastiku või pargi taustal. Täies pikkuses kujutatud figuurid mõjuvad puiselt kuid elegantselt, õrna õhulise pintslitöö ja varjundirohke koloriidiga on loodud lüüriline, unistuslik meeleolu. 13.Eesti barokk- Tsiviilehitisi püstitati kõige rohkem Narvas, mis oli Rootsi ajal Eesti tähtsaim linn. 1659 a. tulekahju järel ehitati uued hooned ühtses hollandipärases barokliku klassitsismi stiilis. Elamud olid kõrge sadulkatusega ja pikema küljega tänava poole. Paljudel majadel olid raidkivist ornamentikaga kaunistatud portaalid. Saj. lõpul liigendati jõukamate majade fassaadid pilastritega. 17saj
Ühtaegu tõukab kirjanik troonilt traditsioonilisi üksikkangelasi, keda rusub ümbritsev ühiskond, kisub neilt maha romantika-oreooli A. N. Tolstoi teoste paatos seisab kangelaste püüdlustes olla oma rahvaga, oma kodumaaga, luua uut elu. A. N. Tolstoi teaduslik-fantastilised teosed omavad kunstilisest küljest samasuguseid jooni, mis on iseloomulikud kirjaniku kogu loomingule. Teaduslik-fantastiline süzee A. N. Tolstoi teostes sulab orgaaniliselt kokku kogu teose realistliku koloriidiga, mis paistab silma sotsiaal-filosoofilise teema laiapiirilise asetuse, kangelaste sotsiaalpsühholoogilise karakteristika mitmekülgsuse ja peenuse poolest Seda määravad ära A. N. Tolstoi loomingu üldised põhimõtted. Talle on iseloomulik tähtsate ühiskondlike sündmuste laialdane eepiline reprodutseerimine. A. N. Tolstoi teaduslik-fantastilistele romaanidele on omane keerukas haarav intriig, konfliktide teravus, tegevuse dünaamilisus
kõrvutas täiendvärve (nt punane ja roheline). Motiivid pärinevad keskaja ajaloost või Põhja-Aafrika olustikust. Temaatika ka inglise kirjandusest, põhiteema on vabadusearmastus. "Chiose veresaun", mis pühendatud kreeka rahva kannatustele. "Vabadus viib rahva barrikaadidele", 1830 aasta revolutsiooni teemal. Camille Corot(1796-1875) Maastikumaalija, lähtus elavast Itaalia loodusest, hiljem Prantsusmaa loodus. Maalid lüürlise ja sumeda meeleoluga, hallika koloriidiga. Skulptuuri romantism arenes aeglaselt. Francois Rude "Sõttamineku laul"
annaabi.ee 
