Kunsti ajalugu
loos, kus telliti küll Itaaliast kohale Bernini, ei jäädud aga rahule tema poolt pakutud
dünaamilise lahendusega ning jäädi siis peatuma C. Perrault (1613-88 ) pakutud kavandil, mis
arendas edasi Palladio laadi. Perrault andis idafassaadi korintose stiilis sammastikuna, mis
toetub lihtsale alumisele korrusele. Lähedust baroki tundemaailmaga võib aimata ainult paariti
asetatud sammaste rütmilises kordumises. ( Idafassaadi nim. arh. ajaloos Louvre`i
kolonnaadiks ). Lõplikult väljakujunenud klassitsistlik suund leidis prantsuse arhitektuuris
edaspidi järjekindlat rakendamist. Tasakaalustatud ja rangetele eksterjööridele vastandati aga
jõulised barokksed siseruumid.
17. sajandi kuulsamaid ehitisi Prantsusmaal on Versailles`i loss. Selle peamiseks ehitajaks oli
kõrgbaroki kuulsamaid meistreid J. H. Hardouin Mansart ( 1646-1708 ). Lossiehituselugu
( Louis XIV ajal sai sellest kuninga peamine residents, olles seega suurepäraselt absolutistliku
annaabi.ee 
