Produtseerib toksiini, mis kahjustab soole limaskesta rakke. Vesine ja verine väljaheide. Nakatumine Enteropatogeensed colid satuvad soolestikku fekaalidega saastunud vee või toiduga. Palju on nakatunud saastunud hakklihaga. Kui toitu korralikult kuumutada, keeta ja küpsetada, siis coli hävib. Haigestuvad sageli just lapsed, kuid ka turistid. Turistidele on ohtlik kohalik joogivesi. Naiste uroinfektsioonidest on 90% E. coli põhjustatud Jämesooles elutsevad tüved koloniseerivad lahkliha ja ureetrat ning satuvad sealt kusepõide Uropatogeensetel E. coli tüvedel on spets. piilid kinnitumaks kuseteede epiteelile. Ennetamine Kätepesu (enne toiduvalmistumist, söömist, loomadega kokkupuute järel, peale tualetis käimist jne) Toiduvalmistamisel tuleb toorest liha käsitleda teiste vahenditega (noad, lõikelauad) kui muid toiduaineid. Liha hoolega üle küpsetada. Ravi Antibakteriaalne/antibiootikumi ravi: Peamiselt tsüstiidi ravis
sügavamatesse kudedesse, siis võivad tekkida aktinomükoosid, näiteks kaela- ja näopiirkonna aktinomükoosid. Mädakoldes esinevad nn väävlidruusid (hüüfide kogumik, kollane tihe mädaklomp) Aktinomükoosid · Ka vaagnapiirkonna aktinomükoose on suhteliselt rohkesti. Seda seotakse sellega, et aktinomyceseid on mingil määral alati naiste suguelundite limaskestadel, kust nad saavad edasi tungida sügavamatesse kudedesse. · Näiteks koloniseerivad nad edukalt emakasiseseid rasestumisvastaseid vahendeid ja võivad seejärel põhjustada vaagnapiirkonna aktinomükoose. · Inimesel on põhiline aktinomükooside põhjustaja A. israelii. A. naeslundii't on leitud sapipõie põletiku ja vaagnainfektsioonide korral. Corynebacterium · Coryne-kurikas · Kestas esinevad mükoolhapped, rakud paiknevad V-kujuliselt. Pildil näha raku poolustel paiknevad polüfosfaadi terad.
Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn
Nõukogude ajal võsastusid paljud endised põllu-, heina- ja karjamaad, mida me esivanemad olid higi ja vaevaga kultuuristanud. Nendel söötijäänud maatükkidel oli sageli pioneerseks asukaks hall-lepp. Lepal on kergesti mädanev puit, millel puudub tarbematerjali väärtus. Lepp on siiani jäänud vähehinnatud risupuuks. Rahvasuus on seda puud sõimatud pasklepaks ja lepalehtedeks nimetati raha, millel väärtus puudus. Tõele au andes on seda puud teenimatult alahinnatud. Lepajuuri koloniseerivad erilised mikroorganismid, kes seovad õhulämmastikku ja toidavad puud mineraalväetistest edukamalt ja võrratult odavalt. Igal sügisel maha varisevad lepalehed lisavad kõdunedes mulda huumust, seda looduslikku ainet, millest sisuliselt sõltub ökosüsteemi terviklikkus ja mis planeedil Maa on muutunud kõige massilisemalt ning kõige kiiremini hävinevaks ressursiks. Tuleb välja, et kunagised ja praegused võsastuvad maalapid on salamisi kogunud mulda
erinevaid toiduaineid, kaasa arvatud sellised vähemtuntud tooted nagu pähklijogurt, küüslauguõli jne. Botulism võib esineda juustutoodetes, vaakumpakendisse pakendatud merekarpides ja oakastmetes. Siiski on endiselt suurimaks probleemiks kodus valmistatud hoidised. Botulismil neli põhilist esinemisvormi on: toidu-tekkeline ehk soole vorm neurotoksiini sattumisel organismi koos toiduga väikelapse vorm haigustekitajad koloniseerivad lapse mao-sooletrakti haava vorm tekib haigustekitajate eoste sattumisel haava täiskasvanute seedekulgla tokseemia Inimeste botulism jaguneb nelja erinevasse kategooriasse. Toksiiniga saastunud toidu tarbimine põhjustab toidutekkelise botulismi. Haavainfektsioon on väga haruldane ning tekib, kui sinna satuvad C. botulinumi spoorid, mis idanevad ning hakkavad kohapeal tootma toksiini. Väikelapse botulismi põhjustab eluvõimelisi spoore sisaldava toidu söömine,
korral, rohkem naistel. Infektsioon saab alguse küünevalli piirkonnast, mis on punetav ja turses. (küünevalli põletik). Kahjustus haarab kogu küüneplaadi ja tavaliselt kõik sõrme või varbaküüned. Küüned paksenevad, neile tekivad valged, kollased, rohelised või mustjas-pruunid edasi levivad laigud. Küüs võib eralduda loozist ja muutuda puutetundlikuks. Sagedamini võivad pärmseened koloniseerida juba kahjustunud küünt sekundaarselt. Hallitusseened koloniseerivad tavaliselt samuti juba kahjustunud küünt, harvem on iseseisvalt seeninfektsiooni põhjustajaks. Nende tekitatud küünekahjustust ei ole silma järgi võimalik eristada dermatofüütidest põhjustatud infektsioonist. Dermatofüüdid on võimelised esile kutsuma allergilist reaktsiooni, mis sageli väljendub villilise lööbena peopesades. Küüneseene diagnoosimine Enne ravi, mis on sageli üsna kallis, on oluline panna õige diagnoos
Difteeria eksotoksiin - termolabiilne, polüpeptiid. Mürgisuse poolest botulismi ja teetanuse eksotoksiinide järel 3. kohal. Koosneb A ja B fragmendist. Fragment B tunneb rakkudel ära retseptorid ja seob toksiini rakuga. Fragment A inhibeerib valgu sünteesi käigus ribosoomil polüpeptiidahela pikenemist määravat EF2 faktorit. Valgusünteesi lõppemine põhjustab nekroosi ja neurotoksilise toime. 17. Difteeria patogenees Mikroobil puuduvad invasiivsed omadused. Koloniseerivad lokaalselt, tavaliselt kurgus ja nina- neelus. Tekib lokaalsest ärritusest, punalibledest ja fibriinist spetsiifiline katta ehk pseudomembraan. Pseudomembraanis olevad mikroobid eritavad eksotoksiini > resorbeerub > vereringesse > organite ja kudede kahjustused (rasv- ja hüaliindegeneratsioon, turse, rakkude infiltratsioon, südamelihase nekroos, maksa- ja neeru-hemorraagiaid, närvide demüelinisatsioon koos halvatustega suulaes, jäsemetes, silma lihastes). 18
kandidoosi korral, rohkem naistel. Infektsioon saab alguse küünevalli piirkonnast, mis on punetav ja turses. (küünevalli põletik). Kahjustus haarab kogu küüneplaadi ja tavaliselt kõik sõrme või varbaküüned. Küüned paksenevad, neile tekivad valged, kollased, rohelised või mustjas-pruunid edasi levivad laigud. Küüs võib eralduda loozist ja muutuda puutetundlikuks. Sagedamini võivad pärmseened koloniseerida juba kahjustunud küünt sekundaarselt. Hallitusseened koloniseerivad tavaliselt samuti juba kahjustunud küünt, harvem on iseseisvalt seeninfektsiooni põhjustajaks. Nende tekitatud küünekahjustust ei ole silma järgi võimalik eristada dermatofüütidest põhjustatud infektsioonist. Dermatofüüdid on võimelised esile kutsuma allergilist reaktsiooni, mis sageli väljendub villilise lööbena peopesades. Küüneseene diagnoosimine Enne ravi, mis on sageli üsna kallis, on oluline panna õige diagnoos. Seeninfektsiooni
on võimelised elama kitsastes tingimustes ning suurel hulgal väikesel alal, taluma palju erinevaid keskkonnatingimusi, kiiresti paljunema ning olema tugevad ja vastupidavad käsitsemisele. Parasvöötme liigid Eisenia foetida ja Eisenia andrei on maailmas enimkasutatud liigid orgaaniliste jäätmete lagundamisel. Nende laialdase kasutamise põhjuseks on rida omadusi , mis on andnud neile eelised teiste liikide ees: nad asustavad (koloniseerivad) aktiivselt looduslikke taimseid ja loomseid jäänuseid, taluvad hästi niiskuse ja temperatuuri kõikumisi ning on levinud üle maailma. Nad on vastupidavad käsitsemisele ja teiste liikidega koos elades muutuvad enamasti valitsevaks liigiks. Soodsates tingimustes on nende vihmausside elutsükkel, värskelt koorunud kookonist läbi suguküpsuse saabumise, kuni uue generatsiooni kookonite eraldamiseni, 45 kuni 51 päeva
eriõiguste läbi oma privileegid. Baltlased (baltisakslased) ammutasid ideid hariduse ja vaimuelu osas Saksamaalt, kuid Saksamaa oli nad juba unustanud. Baltlased otsisid oma identiteedile uut pidepunkti, mis polnud enam mitte saksamaa vaid kohalik rahvas, luues Baltikumis uue koloniaalse uue kultuurilise baltisaksa areaali, kus arenes koloniaalkultuur. Valgustuslikest ideedest innustatuna hakati uurima põlisrahvaste kombeid nii nagu mujalgi Euroopas hakkasid koloniseerivad nn. emamaad uurima oma koloniaalvaldustes põlisasunikke. Kui saksamaal toimus rahvavalgustus vabade kodanike hulgas, siis Baltikumis olid talupojad ja mitte-eestlastest (undeutsche) linnakodanikud pärisorjuslikus seisuses. Lõpuks saadi aru, et põõlisrahva elujärjest sõltub ka valitseva ülemklassi heaolu ning mõned rahvavalgustajad tõstsid päevakorrale ka pärisorjuse kaotamise ideed. Üks maarahva eluolu parandamise eelduseks oli
bakteritele. § Sagedamini Streptococcus, Lactobacillus, Staphylo-coccus, Corynebacterium, anaeroobsed bakterid. § Normaalne floora võib kahjustada - osa potentsiaalselt patogeensed. Siis kui tungivad läbi limaskesta - lokaalsed põletikud; kui vereringesse - südamesse > endokardiit. § Sünnihetkel on suu steriilne, koloniseerub kiiresti väliskeskkonnast ja emalt. Streptococcus salivarius domineerib, moodustab hammaste ilmumiseni (6.-9. kuul) 98% suu floorast. § Hammaste ilmumisel koloniseerivad Streptococcus mutans ja S. sanguis. Vajavad kude, mis ei deskvameeru. Teised streptokokkide liigid adhereeruvad limaskestadele. § Igemete teke võimaldab anaeroobidega koloniseerumist, mida vanemaks, seda rikkalikum, puberteedieas Porphyromonas, Prevotella, spiroheedid . Hambakatt (dental plaque) § Seotud hambakaariese ja periodondi haigustega. Haigusprotsessi käivitab organismi mikroobid. § Hambakatt - bakterirakkudest (60-70 vol%), sülje polümeeridest, bakteriaalsed
made organismis. Katselooma abil on võimalik uurida mikroobi haigustekitavust. 5. Allergilised nahareaktsioonid. Eesmärk: infektsiooni diagnoosimine patsiendi organismis mikroorganismide ainevahetusproduktide suhtes tekkivate allergiliste nahareaktsioonide abil. 6. Molekulaarsed meetodid – PCR, hübridisatsioon jt. C. Bakterpreparaadid D. Antibakteriaalsed preparaadid Stafülokokknakkuste diagnostika Üldiseloomustus Stafülokokid koloniseerivad sageli inimese ninakoobast, eeskätt selle esimest, ninasõõrmetega piirnevat osa, suuõõne limaskesta ja nahka. Tegemist on Gram+ kokkidega, diameeter 0,8-1,0 µm, mis mikroskoopilises preparaadis võivad ilmneda ühe- või paarikaupa, lühikeste ahelatena ning kõige sagedamini ebaregulaarsete, viinamarjakobarat meenutavate kogumikena. Stafülokokid on katalaas-positiivsed mikroobid, mis on enamasti suutelised taluma kõrgeid NaCl kontsentratsioone (7,5-10%). Viimast omadust
Liiguvad raku mõlemas otsas asuva viburiga. Toitumiselt nõudlikud. Normaalselt on kampülobaktereid alati inimese, loomade ja lindude sooles. 1973. a. avastati, et ta on patogeen. Nakatumine toimub halvasti küpsetatud toidu, just kanaliha tarvitamisel. On nakatatud ka toorest piimast ja joogiveest. Üks väheseid baktereid, kellel on näidatud, et viburid on virulentsusfaktorid. Viburiteta variandid on avirulentsed. Kampülobakterid koloniseerivad peensoole epiteeli, sisenevad epiteelirakkudesse, limaskesta pind haavandub. Väljaheide on verine. Peiteaeg 1-7 päeva. Esimene tunnus kõhuvalu, mis meenutab pimesoolevalu ja palavik. AB ravi. Erütromütsiin. See lühendab haiguse kulgu, kuid üldiselt paraneb ka ilma AB ravita. *Helicobacter - kõverdunud pulgad või spiraalsed rakud, millel on terminaalne kimp vibureid. Sobivaimad on talle mikroaeroobsed tingimused. Ta on katalaaspositiivne,
• Eesti puhul on need teisejärgulised nt usk- eestis on palju uske; ühtekuuluvus tunne on keele baasil; meie tavad ja kombestik kattub osaliselt naaberrahvaste soomlaste, lätlaste, sakslaste, venelastega ja sellest lähtuvalt on rahvusluse määramisel oluline eesti keel. • Eesti kultuuri on peetud hübriidkultuuriks ehk mitmest kultuurist kokku laenatud. • Koloniseeriv kultuur on võtnud üle oma naabritelt kultuuri ja teiseks on koloniseerivad kultuurid on olnud ise ka koloniseeritavad kunagi. (Selleks, et mõista 17.sajandi saksa kirjandust peab tundma Hollandi kirjandust, ehk siis kõik on omavahel seotud). • Kultuuri uurijad on öelnud, et laulupidude traditsioon on sakslastelt laenatud. • On öeldud et Sakslased ei osanud laulda • Saksa kultuuri ruumis ei ole laulupidude traditsioon elav ja pole olnud nii tähtsalt kohal kui on Eesti ja Lätis.
mirabilis, Proteus vulgaris ja Vibrio parahaemolyticus. Aga nii võivad liikuda ka teised bakterid, näiteks klostriidid ja batsillid. Kui kõige efektiivsemad voogajad suutsid edasi liikuda suhteliselt kõval agarsöötmel (1-2% agarit), siis hiljem leiti, et pehmemal agaril (0.5-0.8%) saavad voogata ka paljud "tavalised" bakterid, näiteks Escherichia coli ja Salmonella typhimurium. Seega tundub, et bakterimaailmas on selline liikumine üsna levinud. Voogamist kasutades koloniseerivad bakterid mimesuguseid pindu (patogeenid epiteeli jne). Virulentsusfaktor! Bakterivibur ja selle töö? Kuna viburi läbimõõt on ainult ca 20-30 nm (pikkus küll ca 10 mkm), siis ei ole nad valgusmikroskoobis läbivas valguses nähtavad. Vibureid saab valgusmikroskoobis näha rakkude peitsimisel enne värvimist. Peits muudab viburi jämedamaks.Hästi on viburid näha ka elektronmikrofotodel. Vibureid saab rakkudelt eraldada loksutamise või homogeniseerimisega.
Proteus vulgaris ja Vibrio parahaemolyticus. Aga nii võivad liikuda ka teised bakterid, näiteks klostriidid ja batsillid. Kui kõige efektiivsemad voogajad suutsid edasi liikuda suhteliselt kõval agarsöötmel (1-2% agarit), siis hiljem leiti, et pehmemal agaril (0.5-0.8%) saavad voogata ka paljud "tavalised" bakterid, näiteks Escherichia coli ja Salmonella typhimurium. Seega tundub, et bakterimaailmas on selline liikumine üsna levinud. Voogamist kasutades koloniseerivad bakterid mitmesuguseid pindu (patogeenid epiteeli jne). Virulentsusfaktorid on mikroorganismi sellised komponendid, mis määravad tema võimet ( virulentsust) põhjustada haigusi, kuid ei ole iseenesest tema elutegevuseks vajalikud. 59. Bakterivibur ja selle töö? Vibur on jäik ja ta pöörleb nagu propeller, tõugates rakku edasi. Viburite paigutus on bakteritel oluline diagnostiline tunnus. Viburid võivad paikneda kas ühel või mõlemal poolusel või ka üle kogu raku.
Süvavesi koosneb erinevatest organismidest (mikrofauna: amööbid, seened mageveekogudes, bakterid orgaanilise aine lagundajad, meiofauna alla kuuluvad 50-1000 mikroni suurused: ümarussid ehk nematoodid, meresetetes on meiofauna väga mitmekesine, kes suudavad ellu jääda väävlirikkas keskkonnas; makrofauna alla kuuluvad üle 1000 mikroni suurused loomad: rõngussid ehk anneliidid orgaanikarikastes kohtades, molluskid) Bakterid koloniseerivad detriiti ja ka setteid. Setete sees olevad loomad on infauna ja setete peal epifauna. Rõngasusse esineb orgaanikarikastes setetes. Magevee süvavee elustik: palju väheharjasusse, rõngussid, kahetiivaliste putukate vastsed, koorikloomad ja limused Mere süvavesi: hulkharjasussid domineerivad ookeani mudastes setetes, okasnahksed (meriliilia, merekurgid, käsnad), koorikloomad (müsiidid, isopoorid, röövtoidulised kalad angerjas.. moodustub
salbid). Zooplankton paljuneb massiliselt. Osa süüakse, osa sureb. Surnud osa sadeneb veemassist välja - veemassi vihm. Sadenenud osale lisanduvad sooplanktoni eritised. Fütoplankton eritab vette orgaanilist lahustunud ainet (DOM), mis kontsentreerub surnud zooplanktoni osale. Moodustuvad orgaanilise aine helbed. Helvestele kleepuvad juurde filtertoiduliste organismide lima ehk mustust. Kogu see soga vajub alla ja seda nimetatakse DETRIIDIKS. Selle pinda koloniseerivad bakterid ( viburid, ripsloomad + kaldatsooni taimede lagunenud rakud). Lainetus hõõrub selle kupatuse peeneks. Surnud zooplanktonit kasutavad belaagilise eluviisiga kalad. Läänemeres on nendeks räim (paljuneb põhjas) ja kilu (paljuneb belagiaalis). Piko - ja femtoplankton - nende osatähtsus on vesikeskkonnas suur, nende kaudu kulgeb produktsioonist 50 %. Fütoplanktoni populatsioonil on suhteliselt madal biomass. Aastaga produtseeritakse 15 - 45 oma biomassi
muutusi, • röntgenkiirgus põhjustab kromosoomide katkemisi ja translokatsioone, • ultraviolettkiirgus põhjustab spetsiifilisi DNA lämmastikaluste muutusi. 110. Healoomulise ja pahaloomulise kasvaja erinevus. Healoomuline kasvaja ei tungi teistesse kudedesse ega anna metastaase. Tavaliselt väike ja lokaliseeritud. Vähirakud ei allu normaalselse rakkudele omasele rakujagunemise ja kasvu kontrollile ning koloniseerivad teisi kudesitd (metastaseeruvad) 111. Vähirakkude klassifikatsioon. Kartsinoomid – vähid, mis tekivad epiteliaalsest koest Sarkoomid – vähid, mis tekivad sidekoest või lihaskoest Leukeemiad ja lümfoomid – vähid, mis tekivad valgetest vererakkudest või nende eellastest Närvisüsteemi rakkudest pärit kasvajad 112. Mis on kontaktinhibitsioon? Kontaktinhibitsioon normaalsetes vs kasvajatakkudes. Kontaktinhibitsioon – rakujagunemine peatub, kui tassi pind on ühtlaselt tassil.
mikroobikoosluse kohta. Levinumad liigid jrvedes on perekondadest Achromobacter, Flavobacterium, Brevibacterium, Micrococcus, Bacillus, Pseudomonas, Nocardia, Streptomyces, Micromonospora, Cytophaga, Spirillum, Vibrio. Autotroofsed bakterid: tsanobakterid (Microcyctis, Anabaena, Aphanizomenon); purpursed ja rohelised fotosnteesivad bakterid (Chlorobiaceae, Chromatiaceae); kemolitotroofid osalevad N-, S-, Fe-ringes (Nitrosomonas, Nitrobacter, Thiobacillus). Caulobacter ja Hyphomicrobium koloniseerivad erinevaid pindasid. Jgede puhul on osa baktereid planktilised so vabalt hljuvad, osa seotud osakeste (vetikad, agregaadid jelumi) pinnale, osa onbiokiles. ldiselt on bakterite arvukus ja aktiivus biokiles suurem kui vees. Bakteri rhmadest domineerivad himkondade .- ja .-Proteobacteria ja Cytophaga-Flavobacterium esindajad. Jevee mikroobikooslus varieerub ajas rohkem kui biokile mikroobikooslus. 5. Mikroobikoosluse vertikaalne jaotus jrves: Epilimnion- tsanobakterid;
Organismi vähenenud rakulise ja humoraalse immuunsuse tõttu neid ei hävitata, vaid nad tekitavad mitmesuguseid infektsioone. Selliste HI-de teke on raskesti välditav. Samuti võib primaarselt endogeenne infektsioon olla seotud mõne organismis persisteeriva (püsinud, säilinud) infektsioonitekitaja aktiveerumisega (näiteks Mycobacterium tuberculosis). Sekundaarselt endogeensed HI tekitajad omandab patsient haiglasoleku jooksul, need koloniseerivad suurtes hulkades tema nahka või limaskesti. Enamasti on tegemist antibiootikumide suhtes multiresistentsete suurenenud virulentsusega mikroobitüvedega. Patsiendi immunoloogilisest seisundist oleneb, kas tekib HI või mitte. Hospitaalinfektsiooniks loetakse: · haavainfektsioonid, mis ilmnevad 30 päeva jooksul pärast operatsiooni; · implantaadi infektsioonid, mis ilmnevad 1 aasta jooksul pärast operatsiooni. Hospitaalinfektsiooni olemasolu määravad: 1
suktsessioon. Primaarseid suktsessioone on uuritud maalihkealadel, vulkaanide nõlvadel pärast purset ja ka fossiilsete andmete põhjal. Seega võib oletada, et ka pärast jääaega olid esimesed vabanenud maa elanikud loomad, täpsemalt amblikud, kes levivad tuule abil oma võrguniidil lennates. Amblikud on karnivoorid ja toituvad sinna juhuslikult tuulega sattunud ja kogemata lennanud putukatest. Taimestiku puudumise tõttu pole seal aktiivseid herbivoore. Millised on esimesed ala koloniseerivad autostroofid sõltuvad paljudest teguritest. Enamasti on tegemist hea levimisvõimega liikidega. Kui pinnas on väga kivine, pole juurtega taimedele kohta ja esimesed autostroofid on samblad ja samblikud. Nende abil algab ka mullateke, mis aga tanu väga aeglasele produktsioonile (kümneid kuni sadu kordi vaiksem kui soontaimedel) on väga aeglane. võib kuluda sadu kuni tuhandeid aastaid enne kui mulda on piisavalt soontaimede kasvamiseks
Voogamine avastati perekonnas Proteus aastal 1885. Tuntuimad voogajad ongi Proteus liigid ja Vibrio parahaemolyticus. Kui kõige efektiivsemad voogajad suutsid edasi liikuda suhteliselt kõval agarsöötmel (1-2% agarit), siis pehmemal pinnal (0.5-0.8% agarit) saavad voogata ka paljud "tavalised" bakterid, näiteks Escherichia coli ja Salmonella. Seega tundub, et bakterimaailmas on selline liikumine üsna levinud. Voogamist kasutades koloniseerivad bakterid mimesuguseid pindu (patogeenid epiteeli jne). Virulentsusfaktor. Vibrio ja Aeromonas on bakterid, kellel on erinevate liikumisviiside jaoks eri tüüpi viburid: ujumiseks kasutatakse tupega ümbritsetud polaarset viburit (seda energiseerib Na-gradient) ja voogamiseks arvukaid külgmisi ilma tupeta vibureid (energiseerib prootongradient). Vibrio'l on välja selgitatud, et voogamist vallandav signaal on keskkonna tõusnud viskoossus. 37
algloomad. Kõik taimekoed, juured, varred, lehed, õied ja ka meristeemkude sisaldab rohkem või vähem endofüüte. Endofüüditel on oluline roll taime arengus, kasvus ning vastupidavuse kujunemises abiootilisele ja biootilisele stressile. Endofüüdid võivad olla kommensandid, mutualistid või patogeenid ning taim- mikroorganismi interaktsiooni tüüp sõltub mikroorganismi ja taime genotüüpidest, abiootilistest teguritest ja teistest endofüütidest, mis taime koloniseerivad. Endofüütidest johtuvalt ei pea taime genotüüp kodeerima kõiki taime fenotüübis ilmnevaid tunnusevariante. Näiteks taime kasv, saagivõime ja vastupanuvõime stressile võib tuleneda endofüütidest, mis elavad taimega seotult. Kasutusele on võetud taime mikrobioomi mõiste, mille all mõeldakse kõigi mikroorganismide, mis elavad taimega seotult (kas endo- või eksofüüdina), genoome. Sellises valguses võib Lamarcki kontseptsiooni elueal omandatud
annaabi.ee 
