kirjutasid samuti külaelust. Realistliku külakirjanduse kesksemaks autoriks on Vilde ja Särgava. Viimase ,,Paised" on hinnang eesti toonasele külaelule mädanema läinud koht (pais). Pais vajab ravi. Samuti viljeleb külaelu vastuolusid J. Liiv, leiab kompromissi romantilise ja realistliku külakäsitluse vahel. Lk 4. 16. Hübriidsus ja mimikri külakujutuse võtetena Mimikri: Kolonisaatori ja koloniseeritava ambialentne suhe. Koloniaalpoliitika tavaline eesmärk on olnud ergutada koloniseeritavat matkima kolonisaatorit. Selle tulemiks pole kolonisaatori täpne, vaid pigem ebaselge, määrdunud koopia. Pisike mittesarnasus, mis vaikselt sugereerib on häiriv koloniseeritava identiteet pole siiski sama. E. Vilde ,,Külmale maale" Hübriidsus: uus transkultuuriline vorm, mis on kolonisatsiooni loodud kultuurilide kontakttsoonis. Hübriidsusel on mitu vormi: keeleline, poliitiline, rassiline. Kreool- ja pidzinikeel. Koloniseeritava ja kolonisaatori vastastikune sõltuvus
Kas erinevate postkolonialistlikke tekstide vahel on enam siduvaid või eristavaid jooni? (Erinevate maade põlisrahvastik, valged kolonisaatorid, diaspora-gruppide kirjandus) Mis on postkolonialistlik identiteet, mille iseloomustamiseks postkolonialistlikud teoreetikud on kasutanud mõisteid nagu Mimikri- Mimikri lähtub ambivalentsest suhtest kolonisaatori ja koloniseeritava vahel. Koloniaalpoliitika küllalt tavaline eesmärk on olnud ergutada koloniseeritavat matkima kolonisaatorit, kasutama tema vaateid, väärtusi, institutsioone jne, et luua koloniseeritavast enda koopia. Oluline on, et selle tulemuseks ei ole kunagi kolonisaatori täpne, vaid pigem ebaselge, määrdunud koopia, mis sisaldab korraga nii sarnasust, karikatuuri kui ka teatud ähvardust kolonisaatori suhtes. See tuleneb pidevast ja püsivast pisikesest mittesarnasusest, mis pidevalt ja vaikselt sugereerib, et koloniseeritava identiteet ei ole ikkagi
annaabi.ee 
