................13 Kasutatud kirjandus..............................................................................,,14 1.Üldiseloomustus Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Tegemist on ainsa valdavalt katoliikliku maaga Aasias ning ühe läänelikuma Aasia riigiga. Filipiinide kultuur on ainulaadne Kagu-Aasia ja Lääne kultuuri segu, mida on mõjutanud Filipiine koloniseerinud Hispaania ja USA kultuur. 2 Filipiinide 7107 saarest on asustatud ainult u. 800. Pindala on 299 700 km . Rahvaarv on 52 milj., bisasid (ehk visasid) on 41%, tagaleid 21%, morsid 7%, hiinlasi 1,2%. Pealinn Manila (Suur-Manilas, mis hõlmab ka eeslinnu, on u. 10 milj. Elanikku). Riigikeeled on tagalogi (tagali) ja inglise keel. Usklikest on 86% katoliiklased, 10% muhmaeedlased, ülejäänud pooldavad
Tähtsamad sadamad on: Apennniini poolsaarel põhjast lõunasse: Civitavecchia (Roma), Napoli ja Salerno, samuti Massina väina äärne Reggio di Calabria Korsikal: Bastia, Sardiinias: Cagliari ja Olbia, Sitsiilias: Palermo ja Trapani ning Messina väina äärne Messina. Meri on nime saanud merdsõitvate etruskide kreekakeelsest nimest Tyrrhenoi (türreenid). Etruskid olevat tulnud prints Tyrrhenose juhtimisel Lüüdiast ning koloniseerinud praeguse Toscana rannikuala. Nad ise olevat nimetanud seda merd Etruuria mereks või Etruskide mereks.
...........................................................................................................................10 Sissejuhatus Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Tegemist on ainsa valdavalt katoliikliku maaga Aasias ning ühe läänelikuma Aasia riigiga. Filipiinide kultuur on ainulaadne Kagu-Aasia ja Lääne kultuuri segu, mida on mõjutanud Filipiine koloniseerinud Hispaania ja USA kultuur. Autor valis Filipiini Vabariigi kuna ta soovis teada rohkem sellest saareriigist ja seda ümbritsevatest saartest. Töö kirjtamine annab autorile mitmeid uusi teadmisi ja oskusi: info otsing veebist, teadmised geograafias ning tekstivormindamise oskus arvuti käsitlemisel. Töö koosneb 4 peatükist: üldandmed, looduslikud tingimused, arengutase ja vaatamisväärsused. 1. Üldandmed
Nii kolooniates kui ka Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid , milledest tähtsamad olid: Sparta , Korintos , Ateena Balkani saared , Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Sitsiilias. Ennast nimetasid kreeklased helleniteks , kõiki teisi aga barbariteks. Kreeklaste peajumalaks oli Zeus. Tema auks korraldati alates aastast 776 eKr iga 4 aasta tagant suuri usu- ja spordipidustusi, mida nimetatakse olümpiamängudeks. Kui tumedal ajajärgul oli kreeklased koloniseerinud Väike-Aasia lääneranniku, siis nüüd algab kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel. Arhailisel perioodil valmivad laulik Homerose omistatud eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia".ning Hesiodose ,,Theogonia". Kujunevad välja vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud riigi- ja ühiskonnasüsteem nn Lykurgose korraldus ja demokraatlik riigikorraldus, mille demokraatlik olemus sai alguse Kleisthenese reformidest.
võeti kiilkiri. Kirja pandi esimesed ajaloolised tekstid. Seejärel tekkisid Akadi riik ja Vana- Babüloonia riik, mis kestis üle kaheksa sajandi.[3] 6 INIMASUSTUSE ARENG Tänu kaubanduse ning transpordi ja infrastruktuuri üürtatule arengule, ei ole loodusvarade ja ressursside lähedus linna rajamisel enam nii oluline. Näiteks on Las Vegase linn Ameerikas rajatud kõrbesse, kuid see ei muuda teda sugugi vähem populaarseks või vähemasustatuks. Tänu tehnoloogia arengule on inimene koloniseerinud kõik mandrid ning kohanenud peaaegu kõikides kliimades. Viimase sajandi jooksul on inimene põhjalikumalt uurinud Antraktikat, ookeanisügavusi ja kosmost, kuid nende keskkondade asustamine ei ole veel siiski tõenäoline ega võimalik. Üle 7 miljardise populatsiooniga on inimene kindlasti üks kõige arvukam imetaja Maa peal. 61% meist elavad Aasias, 14% Ameerikas, 14% Aafrikas, 10,5% Euroopas ja 0,5% Okeaanias.
Picasso “Avignoni neiud” 1907). Inimkäitumise teatud aspektid, eriti seksuaalsus ja ka vägivaldsus, millest kirjutati sama perioodi (alates 19. saj lõpust) psühholoogilises, antropoloogilises ja psühhoanalüütilises kirjanduses. Seostati kontrollimatute baasinstinktidega (Freudi “id”), seevastu inimloomuse “tsiviliseeritud” osad, nagu “teadlikkus” (ego), samastati “teadvusega”. Rahvad, keda Lääne-Euroopa riigid on alates 16. sajandist koloniseerinud, samuti nende rahvaste loodud artefaktid, milles valgenahalised nägid seksuaalkäitumise baasinstinktide väljendusvorme Primitivism väljendab hierarhilist suhet, kontrasti, binaarsust “tsiviliseeritu” ja “primitiivse” vahel ning on seetõttu ideoloogiline mõiste – Euroopa “valge mees” kasutab iseenda tsiviliseerituse mõõdupuuna tsiviliseerimata rahvaid, samastades neid primitiivide, lunaatikute ja lastega ning
PA’sse. Samas LA läks oma, erakordselt huvitavat rada. Arenes väjlja mõõkhambuline kukkurkiskja (joon), armadrillide hiigelvorme ülitugeva kilvbiga ja koguni näriline ca ninasarviku mõõtmetega näriline, hiiglaslikud laiskelejate sugulased jne. Jupiti (üle meresaarte ?) siiseränne (vahetus) algas juba varases Oligotseenis, kuid just 3 MAT, seoses Panama sulgumisega, muutus see massiliseks: Great American Interchange . Miskipärast on arvatud, et PM on enam koloniseerinud Lõunat, kui vastupidi. Liikide arvukuse mõttes on see ka õige, kuid kui vaadata suhtelisi arve, siis on mõlemapoolne liikumine üle Panama olnud pea võrdne - ca 10% sel ajal olnud liikidest. Praegu, 3 MA hiljem, on ca 50% LA imetajatest migrandid Past ja Pas on <20% imetajatest pärit LAst. Jääb küsida, miks olid PA imetajad "edukamad". Vahest olid harjunud karmima olelusvõitlusega? Selles kontekstis on huvitav vaadata entsefaliseerumise indekseid (vt. joonis)
Taime juurte endofüüte on võrreldud inimese soolestiku mikrobiootaga. Kõige olulisemaks faktoriks, mis mõjutab endofüütide mitmekesisust ning koosseisu arvatakse olevat pinnasel, kus taim elab. Seejärel on oluliseks teguriks taime genotüüp. Taime endofüüdid võivad edasi kanduda seemnetega. Näiteks maisi puhul määravad seemnetega endasikantavad endofüüdid taime vastupidavuse stressile. Samas seemnetega edasikantavate endofüütide koosseis erineb juurte kaudu koloniseerinud endofüütidest. Seemnetega endofüütide edasikandumine võib toimuda põlvkondi. Riisi puhul on näidatud, et kuni 45% seemnete endofüütidest kandus edasi taime kaks põlvkonda. Putuktolmlejatel taimedel on seemnete endofüüdid tunduvalt erinevamad ning sõltuvad pigem tolmeldavast putukast. 16.4. Endofüütide toime taimele Osa endofüüte ei avalda taimedele silmnähtavalt mingit mõju. Nad elavad taimedes, kasutavad taimede metaboliite, kuid tavaliselt taimed kasu
annaabi.ee 
