muistentiditel Achilleuse kand- inimese kõige nõrgem koht Trooja hobune- kingitus trojalastele suur puust hobune kuhu sisse oli pistetud sõdalased Polis- linnriik,mis hõlmas linna koos ümbritseva maa-alaga Akropol- Polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Agoraa- akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats Aristrokraatia- kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed Koolonia- võõrsil rajatud uued asulad. Emamaa- on kolonialistliku riigi peamine osa, kust kolonisatsioon on lähtunud. Kodanik-inimene,kellel oli õigus linnriigi valitsemisest osa võtta,linnriigi meessoost vaba täiskasvanud põliselanik,ühtlasi ka sõjamees Rahvakooslolek- kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks,sealt valiti endi seast nõukogu liikmed ja ametnikud,kelle ülesanne oli korraldada riigiasju rahvakoosolekute vahepeal Demokraatia- poliitilise korra vorm,kus riiki juhivad rahva valitud saadikud Türann- Oli isehakanud valitseja
12. tuleviku määratlemine kultuuriliselt ja poliitiliselt Küsimusi kirjanduseteoste vaatlemiseks postkolonialistlikust aspektist: Kuidas kujutatakse kirjandusteoses, kas otse või allegooria kaudu koloniaalikke erinevaid aspekte? Kuidas käsitleb mingi kirjandusteos postkolonialistliku identiteedi problemaatikat (suhe isiku- ja kultuurilise identiteedi vahel, topeltteadvus, hübriidsus). Kuidas käsitl. tekstis kolonialistliku vastupanu poliitikat ja psühholoogiat, näit. vastupanu ajendavaid ideoloogilisi, poliitilisi, majanduslikke või psühholoogilisi tegureid? Kuidas toimib tekstis kultuuriline erinevus – kuidas rass, religioon, klass, sugu, seksuaalne orientatsioon, kultuurilised tõekspidamised ja traditsioonid segunevad/asuvad vastuollu üksikindiviidis ja selle läbi kujundavad indiviidi nägemust endast, teistest ja ümbritsevast maailmast?
Igal sammul kogevad nad majanduslikku, sotsiaalset, poliitilist, religioosset ja kultuurilist rõhumist ainult seepärast, et nad on naised. Valdavalt valgetest koosnevas ühiskonnas aga alavääristatakse tumedanahalisi naisi üsna tihti nende nahavärvi tõttu. 3 4. Juured Lõuna Ameerikas Nüüdisaegse feministliku liikumise juured ulatuvad Lõuna-Ameerika vabastusliikumisse. Kolonialistliku poliitika tulemusena tekkis seal nõnda suur sotsiaalne ebavõrdsus, et kohalik rahvas oli sunnitud midagi ette võtma. Kuna kolonistid olid enamikus valged, lisandus sotsiaalsele ebavõrdsusele ka rassiline rõhumine. Sarnast ebavõrdsust kohtab erinevatel 3; 4 A. Saluraid EMK Teoloogilise Seminari õppejõud Internet http://foorum.usk.ee/index.php?topic=1828.0 5
Nagu paljud biograafiad väidavad, kuulub tema perekond väiksesse araabia hõimkonda, nimetusega Gadhadfa. Gaddafi isapoolne vanaisa, Abdessalam Bouminyar, võitles Liibüa okupatsiooni vastu ning suri kui esimene märter Khomis 1911.a esimeses lahingus. 1948, kui Gaddafi oli kõigest kuueaastane, sai ta haavata ning nägi pealt oma kahte nõbu suremas, kui vana kaevandus Surdi lähedal plahvatas. See juhtum olevat mõjutanud Gaddafi hilisemaid vaateid kolonialistliku võimu ja eriti Itaalia suhtes. Gaddafi sünni ajal kuulus Liibüa Itaalia kolooniasse. 1951.a saavutas Liibüa iseseisvuse lääneliitlase kuninga Idrise all. Noore mehena mõjutas Gaddafit Araabia rahvusliikumine ja ta alati imetles Egiptuse liidrit Gamal Abdel Nasserit ning vaatas teda kui kangelast tema võimuletuleku ajal (1952).Aastal 1956 Suessi kriisi ajal võttis Gaddafi osa Iisraeli-vastastest meeleavaldustest. Gaddafi õppis Sabha islami algkoolis ja Misratahi lütseumis
Uurib suhteid stabiilsuse ja muutuse vahel Milline on konflikti roll korra loomises? Extended case study laiema konteksti vaatlemine Rhodes-Livingstone instituut: Aafrikas paiknedes ümbritses nende igapäevaelu konflikt ja poliitilised küsimused, mida oli raske ignoreerida sellest ka uurimuse aines 1941-47 sai Gluckmanist RLI direktor Anti-kolonialistlik hoiak Vabadus valida uurimismeetodeid Peamised ideed: Kriitiline kolonialistliku ideoloogi ja rassismi suhtes Eitas funktsionalistlikke seisukohti, et Aafrika ühiskonnad on olemuselt stabiilsed Keskendus reeglitele ja käitumisele, sotsiaalsete normide vahelistele vastuoludele, konfliktianatoomiale ja lepingute või leppimiste saavutamisele Nägi konflikti kui ühiskonna olulist osa väitis, et ükski ühiskond ei ole stabiilne Leidis, et analüüs, mis ei arvesta koloniaalse ülemvõimuga, ei suuda seletada Aafrika
Jawaharlal Nehru (1961): Ei saa omada moodsat tööriista ja iidset mõtemist. Mõtlemine peab muutuma! Ümberstruktureerimisprogrammid Ladina-Ameerikas: laenud ja kohustused -- välisvõlg, kasvav inflatsioon -- urbaanne vaesus Sõltuvusteooria Andre Gunder Frank. Capitalism and Underdevelopment in Latin Amerika (1967) Arenematuse põhjuseks ei ole mitte ühiskondliku korra traditsioonilisus ja eraldatus nn esimesest maailmast, vaid aastasadu väldanud kolonialistliku ekspluateerimise ja maailmasüsteemi integreerimise tulemus Areng on kõike muud kui loomulik protsess, sõltub muuhulgas ka kolooniate olemasolust – riik, millel neid ei ole, ei saa ka samal moel areneda. Maailmasüsteemi struktuur Metropol (emamaa) ja satelliidid (kolooniad) Keskus ja perifeeria Mitte isoleeritus, vaid integreeritus maailmasüsteemi oli see, mis põhjustas mahajäämuse Eric Wolf. People Without History (1982)
11. Vajadus leida ühtsus kolonialismieelse minevikuga 12. tuleviku määratlemine kultuuriliselt ja poliitiliselt Küsimusi kirjanduseteoste vaatlemiseks postkolonialistlikust aspektist: Kuidas kujutatakse kirjandusteoses, kas otse või allegooria kaudu koloniaalikke erinevaid aspekte? Kuidas käsitleb mingi kirjandusteos postkolonialistliku identiteedi problemaatikat (suhe isiku- ja kultuurilise identiteedi vahel, topeltteadvus, hübriidsus). Kuidas käsitl. tekstis kolonialistliku vastupanu poliitikat ja psühholoogiat, näit. vastupanu ajendavaid ideoloogilisi, poliitilisi, majanduslikke või psühholoogilisi tegureid? Kuidas toimib tekstis kultuuriline erinevus kuidas rass, religioon, klass, sugu, seksuaalne orientatsioon, kultuurilised tõekspidamised ja traditsioonid segunevad/asuvad vastuollu üksikindiviidis ja selle läbi kujundavad indiviidi nägemust endast, teistest ja ümbritsevast maailmast? Kas on tajutav teisestumise protsess?
12. tuleviku määratlemine kultuuriliselt ja poliitiliselt Küsimusi kirjanduseteoste vaatlemiseks postkolonialistlikust aspektist: Kuidas kujutatakse kirjandusteoses, kas otse või allegooria kaudu koloniaalikke erinevaid aspekte? Kuidas käsitleb mingi kirjandusteos postkolonialistliku identiteedi problemaatikat (suhe isiku- ja kultuurilise identiteedi vahel, topeltteadvus, hübriidsus). Kuidas käsitl. tekstis kolonialistliku vastupanu poliitikat ja psühholoogiat, näit. vastupanu ajendavaid ideoloogilisi, poliitilisi, majanduslikke või psühholoogilisi tegureid? Kuidas toimib tekstis kultuuriline erinevus – kuidas rass, religioon, klass, sugu, seksuaalne orientatsioon, kultuurilised tõekspidamised ja traditsioonid segunevad/asuvad vastuollu üksikindiviidis ja selle läbi kujundavad indiviidi nägemust endast, teistest ja ümbritsevast maailmast?
põliselanikele,asutaja Godfrey Wilson) 1941-1947: RLI direktor Jätkas välitööd Barotsemaal Lozide juures - uuris nende hõimuühiskonna kohtuprotsesse The Judical Process among the Barotse of Northern Rhodesia (1955) The Ideas in Barotse Jurisprudence (1965) 1947. Oxfordi õpetama 1949. Manchesteri ülikoolis esimeseks antropoloogia proffessoriks Lõi antropoloogias Manchesteri koolkonna Peamised ideed: Kriitiline kolonialistliku ideoloogia ja rassismi suhtes Kritiseeris Malinowski ideed, et 'sotsiaalne muutus tuleneb kultuurikontaktist' Eitas ka funktsionalistlikke seisukohti, et Aafrika ühiskonnad on olemuselt stabiilsed Keskendus reeglitele ja käitumisele, sotsiaalsete normide vahelistele vastuoludele, konfliktianatoomiale ja rahulepingute või leppimiste saavutamise viisidele. Konflikt oli ühiskonna oluline osa Oppositsioon segmentide vahel ei olnud piisav, et mõista muutusi hõimuühiskonnas
propagandaks Feministlik kunstikriitika: Pollocki naine Lee Krasner oli samuti maalija, abstraktsionist, kuid kuna ta oli naine, ei peetud tema maale väärtuslikeks POSTKOLONIALISM Postkolonialistlik teooria kerkis jõuliselt esile 1980ndate USA-s, aktualiseerides ka postkolonialistliku kunsti, kirjanduse jms Postkolonialistliku teooria ja kunsti ajalooliseks taustaks on kolonialism, st Lääne-Euroopa maad koloniseerimas mittelääne kultuure. Kolonialistliku ajaloo filosoofiliseks taustaks on Hegeli filosoofia progressi-teooria Hegeli ajalookäsitlus lähtus progressist Hegeli ajaloomüüdist lähtusid ka kunstiteadlased Schaase, Riegl, Wölfflin – idee, et lääne kunstiajalugu väljendab Universaalse Vaimu eneseteostust ning on seega ülim, võrreldes mittelääne rahvaste ja kultuuridega Lääne kultuur kui „ülim” IRWIN, Kunsti laip , installatsioon, 2003-2004 Dekoloniseerimine 20.sajandil
See film ei meeldinud kellelegi, liiga õõvastav. Aafriklased arvasid, et see kinnistab stereotüüpi (metslased, kes käituvad ebaratsionaalselt). Tegemist on omamoodi sürrealistliku mängufilmiga, Rouch on väitnud, et see ei ole neg film, see ei näita neid inimesi halvas valguses (mingi rõvetsevad ja joovad koera verd jms), nad ei ole passiivsed ohvrid, kes kannatavad. Neil on omal võimalus maailmaga kohanduda, enda saatust mingil määral muuta. See rituaal on mehhanism tegelemaks kolonialistliku survega. Rouchi sõnum oli näidata, kuidas põliselanikud tegelevad uue poliitika reeglitega. Cinema Verite – (kino-pravda kasutas Džiga Vertrov, kasutas ka sõna kinosilm) kino tõde, Rouch võttis selle termini üle NSVL filmitegijalt Vertorvilt. Kinosilm – filmi tegemine tähendab nähtamatu nähtavaks teha. Kaamera annab tõetruuma pildi, kui palja silmaga vaatamine (näeb kaugemale kui inimene, võib jäädvustada kiiremini või aeglasemini).
universaalseid väärtusi, neile on omased universaalsed teemad ja tegelased. Universaalsuse tegelik mõõt oli see, kuivõrd mingi kirjandusteos väljendas euroopalikke/läänelikke ideid, ideaale ja kogemust. Eurotsentrislik on ka maailma jagamine läänemaailmaks ja arengumaadeks (i.k. First World, Third World) ja nn. orientalislik meelelaad (vt. Hennoste, orientalism). 86.Topeltteadvus, mimikri, nn. mittekodusolemise tunne, hübriidus Kolonialistliku ideoloogia tulemus kolonaalalamad (colonial subjects), kes võtsid omaks koloniaalideoloogia ja enda alama staatuse võrreldes koloniseerijatega. Püüti matkida koloniseerijate käitumist, maitseeelistusi, elustiili, väärtushoiakuid jne, seda kutsutakse mimikriks (vt. Hennoste), nt ka kadakasakslus. Mimikri väljendab nii koloniseeritavate soovi koloniaalkultuuris tunnustust leida kui häbi- ja alaväärsustunnet enda kultuuri suhtes, mida koloneeriv kultuur näitab alaväärsena
annaabi.ee 
