USA dollarit. NSVL süvenes majanduskriis. Suurbritannia, 1989 tõi NSVL oma väed sealt ära. Sõda Pakistan, polnud sellega aga kaugeltki veel lõppenud. Hiina Vietnami sõda USA, Vietnam, Ameerika Ühendriikide Kongress andis Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest (1959-1973) Prantsusmaa, presidendile loa viia väed Vietnami. Tõukeks ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Suurbritannia saiTonkingi lahe intsident. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi.
Poola Vietnam 1959- 1973. aastal Prantsusmaa, Väidetavalt andis Vietnami sõda USA sai lüüa. Vietnam Suurbritannia, USA ja sõjale tõuke nn vabanes Prantsusmaa Vietnam Tonkingi lahe kolonialistidest ja intsident, kus 2 Põhja- rajati Vietnami Vietnami alust Sotsialistlik Vabariik. ründasid USA aluseid. Afganistan 1979- 1989. aastal. NSVL, Afganistan, Detsembris viis NSVL Afganistani sõda NSVL ei saanud nende
· Tulemused- Berliini müüri rajamine, 8) Kuuba kriis (1956-1962) · Tekkepõhjus - Fidel Castro toomine Kuubale · Osapooled - NSVL, Kuuba, USA · Tulemused Castro reziim jäi püsima. 9) Vietnami sõda(1959-1973) · Tekkepõhjused - Vietnami jagunemine kaheks · Osapooled- USA, P ja L-Vietnam, Hiina · Tulemused - Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsalistlik Vabariik, Kehtestati kommunistlik reziim. 10) Praha Kevad(1968 1989) · Tekkepõhjused- Dubcek uue kursi välja kuulutamine. · Osapooled - Tsehhoslovakkia, NSVL · Tulemused- Tankid Prahas, vabaduseleek lämmatati, Breznevi doktriin 11) Breznevi doktriin- Breznevi doktriin oli Nõukogude Liidu välispoliitiline doktriin alates Praha kevadest 1968. aasta augustis kuni 1989
Breznevi doktriin NSVL lubas, et juhul kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, siis Nõukogude Liidu kohus on sekkuda ja seal kord taastada, NSVL kooskõlastamata reformid lämmatatakse kasvõi relvajõul. Vietnami sõda 1946- 1975 Osalesid USA, Vietnam, Prantsusmaa, Suurbritannia. Oli kuulutatud välja Vietnami Demokraatlik Vabariik, kuid Prantsusmaa seda ei tunnustanud. Vietnam sai abi NSVL, Prantsusmaa sai abi USA-lt (kaotasid). Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik, mis oli kommunistliku korra järgi. Afganistani sõda 1979- 1989 NSVL, Afganistan, USA, Suurbritannia, Pakistan, Hiina. NSVL viis oma väed Afganistaani ning sõda algas. Sissid ak need kes võitlesid oma riigi valitsuse ja NSVL vastu said abi USAlt, Suurbritannialt, Pakistanilt ja Hiinalt. NSVL ei saanud nende maid kõigele vaatamata. Sõda läks maksma 80 miljardit USA dollarit. NSVL süvenes majanduskriis. 1989 tõi NSVL oma väed sealt ära.
Prantsusmaa ja pidi antud piirkonnast oma väed välja tõmbama ja and-ma iseseisvuse ka teiste-le sealsetele aladele ühis-konna ülesehitamist. Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud. USA (Laosele ja Kambodzale). Vietnami sõda Prantsusmaa ei tunnusta-nud Vietnami DV-d. See viis nende vahel sõjapuhke-miseni 1)Prantsusmaa (toetas Vietnam vabanes USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. 2)Vietnami DV ei nõustunud riigi jagamisega ja toetas kommunistlike parti-sanide USA) vs. Vietnam (toetas 2)Põhja-Vietnam vs. Lõuna-Vietnam (kodusõda) sõjategevust Lõuna-Vietnamis. See viis USA kohaloleku suurenemiseni, sest kartis,et Hiina RV ja NSVL) 3) Vietnami kodu-sõda muutus Vietnami-USA sõjaks.
Vabariigi, alustades teistele sealsetele aladele sotsialistliku ühiskonna (Laosele ja Kambodzale). ülesehitamist. Prantsusmaa Vietnami DVd ei tunnustanud. Vietnami Prantsusmaa ei 1)Prantsusmaa Vietnam vabanes USA sõda tunnustanud Vietnami (toetas USA) vs. kolonialistidest ja rajati DVd. See viis nende Vietnam (toetas Vietnami Sotsialistlik vahel sõjapuhkemiseni Hiina RV ja NSVL) Vabariik. 2)Vietnami DV ei 2)PõhjaVietnam vs. nõustunud riigi LõunaVietnam jagamisega ja toetas (kodusõda) kommunistlike parti 3) Vietnami kodu
Aeg: 1959-1973 Osalejad: USA, Vietnam, Prantsusmaa, Suurbritannia Põhjused: Põhja-Vietnam ja Lõuna-Vietnam tülis, USA Lõuna-Vietnami poolele 1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. 1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei suudetud vietkongidest jagu saada. USA hakkas vägesid välja viima, kohale jäid ainult nõuandjad. 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu. Tulemused: Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. KUUBA KRIIS Kuuba kriis ehk Kariibi kriis oli 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. Aeg: 1956-1962 Osalejad: NSVL, Kuuba, USA 1959.a. tulid Kuubal võimule F.Castro juhitud ülestõusnud. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted. 1961.a
Pelgulinna Gümnaasium Sjuzana Solonenkova 12 K klass Vietnami sõda Referaat Tallinn, 2010 Vietnami sõda Vietnami sõda toimus 1959-1973. aastal. Vietnamis toimus sõjategevus, mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Kaasates USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi jaguneb Vietnami sõda kolme etappi: I etapp: Indo-Hiina sõda 1946-1954 II etapp: Vietnami sõda 1964-1973 III etapp : 1979 aastal peetud lühike, kuid verine piiritüli Hiina ning
vahetasid läkitusi, maailma rahu rippus juuksekarva otsas. Lõpuks 28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. Pärast Kuuba kriisi seati USA ja NSV Liidu vahel sisse "kuum liin" riigipeade jaoks. Vietnami sõda (19591973) oli Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik.Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Osades käsitlustes on Veitnami sõda
Vietnami sõda (19591973) oli Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi.
· Sissejuhatus · Osapooled · Vietnami DV teke · Indo-Hiina sõda · Vietnami sõda · Sõjavastane kriitika · Vietnamiseerimine · Pariisi rahuleping · Sõja lõpupool · Tagajärjed · Orange agent · Sõja kaotuse põhjused · Ronald Reagani arvamus · My Lai veresaun · Ho Chi Minhi rada · Faktid · Sõduritest · Memoriaalid Sissejuhatus · 1959-1973 · Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. · Teisisõnu teine indohiina sõda. Osapooled · Anti-Kommunistlikud väed: · Lõuna Vietnam, USA,Lõuna Korea, Austraalia, Filipiinid, Uus- meremaa, Khmeeride vabariik, Tai, Laose kuningriik · Kommunistlikud väed: · Põhja Vietnam, Viet Kong, Punased Khmeerid, Laos, Hiina, Nõukogude liit, Põhja Korea Vietnami DV teke · Vietnamis tegutsenud · 1954. aastaks oli
otsas. Lõpuks 28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. Pärast Kuuba kriisi seati USA ja NSV Liidu vahel sisse "kuum liin" riigipeade jaoks. VIETNAMI SÕDA (19591973) oli Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi.
Koreal vallutada demokraatlik Lõuna-Korea - USA väed üritasid vältida kommunismi võidukäiku - Korea on tänaseni kaheks riigiks jagatud Vietnami sõda - USA soovis sõdides takistada kommunismi levikut Lõuna-Vietnami, mis oleks "doominoteooria" kohaselt muutnud kommunistlikuks ka Laose ja Kamodza - USA pidas kommunistliku laiendamise tõkestamiseks Vietnami sõda - Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik DEMOKRAATLIK MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA - Peale sõda taastati Lääne-Euroopas ja ka Jaapanis demokraatia - Laienesid demokraatlikud õigused ja inimesed said osaleda poliitilises ning ühiskondlikus elus - Tugevaks liikumiseks muutus ametiühinguliikumine - Ametiühingud kaitsesid tööinimeste huve ning neil oli suur toetajaskond
Praha Tšehhosolovakiat hakati muutma Taastati sõnavabadus, plaanimajandus Ülestõus suruti kevad demokraatlikuks riigiks. vahetati turumajanduse vastu. Õõnestas NL tankidega maha, korraldust. 7.Vietnami USA kongress andis I osa- Indo-Hiina sõda, Vietnam jagati kaheks. II Vietnam vabanes USA sõda presidendile loa viia osa-Vietnami sõda, kodusõda, sekkus ka USA, USA kolonialistidest, rajati väed Vietnami, heitis pomme rohkem kui II MS-s, suured kaotasid Vietnami Sotsialistlik president väitis, et tekitasid sõjatüdimust, USA püüdis sõjast väljuda. Vabariik USA laeva oli III osa-Peale USA lahkumis läks Vietnam kiiresti tulistatud. kommunistide võimu alla. -Kolmas maailm:Riigid, mis püüdsid end mitte siduda NL ja USA-ga. Hiljem kuulusid selle mõiste
dollarit. NSVL süvenes majanduskriis. 1989 tõi Suurbritannia, NSVL oma väed sealt ära. Sõda polnud sellega Pakistan, Hiina aga kaugeltki veel lõppenud. Vietnami sõda USA, Vietnam, Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest ja (1959-1973) Prantsusmaa, loa viia väed Vietnami. Tõukeks saiTonkingi lahe rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Suurbritannia intsident. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Kuuba ehk NSVL, Kuuba, Üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis; NSV lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, kui
väed Kuubalt ära viia juhul, kui USA lepib selle kommunismimeelsusega. Kokkulepe allkirjastati ja sõda jäi tulemata. *Vietnami sõda 1964-73 (1957-76): Osalevad riigid- USA, Vietnam, Prantsusmaa, Suurbritannia. Probleem- Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai Tonkingi lahe intsident. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Tulemus- Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. -Raudne eesriie- Mõtteline piir demokraatliku lääne ja kommunistliku idaploki vahel. -Reagan- USA president aastatel 1981-1988. Vähendas riiklike kulutusi ja makse. Ta otsustas vastu astuda ülemaailmsele kommunismile ning teda saatis edu. Kuulutas välja tähesõdade programmi. Tähesõjad- oli USA presidendi Ronald Reagani 1983 peetud kõnes välja kuulutatud
vastane koalitsioon. Saksamaa ja tema liitlased olid Teljeriigid. II maailmasõja tegevus toimus laiematel aladel. Euroopas sõditi läänerindel (Saksamaast läänes), idarindel (Saksamaast idas) ja Vahemeri ning P-Aafrika. Teine suurem piirkond, kus sõjategevus toimus oli Kaug-Ida Hiina, Vaikse ookeani saared, mille kaudu üritati jõuda USA läänerannikule; Kagu-Aasia (Jaapan väitis, et seal toimub kolonialistidest vabastamine). Tegelikkuses oli Kagu-Aasiast kaugem eesmärk India, aga selleni ei jõutud. Kolmas suurem piirkond, kus sõditi oli Okeaania, sealt üritati jõuda Austraaliani. Sõjategevus toimus ka maailmamerel. Teises maailmasõjas on kolm suurt perioodi: 1) September 1939 november 1942 Saksamaa ja tema liitlaste pealtung. Küllaltki kiire edasiliikumine. 2) November 1942 juuli 1943 murranguline periood sõjas initsiatiiv läheb Hitleri-
annaabi.ee 
