ja tööliste jaoks hakati isegi rajama asulaid. (tööstuslinnad) 3. MAAILM ASTUB IMPERIALISMI AJASTUSSE Imperialism (ladina keeles imperare valitsema; imperium valitsetav maa-ala; näiteks Imperium Romanum) on mitmetähenduslik sõna. Üldiselt mõistetakse imperialismi all ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks. Selleks on võimalik luua koloniaalmaid ja protektoraate. Sellist tegevust nimetatakse ka kolonialismiks. Rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia) 19nda sajandi algul tõstis suurtemate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus. See andis õigustuse imperialismile (suurriikide püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas) Levis koloniaalimpeeriumite teke ehk lävepaku teooria, mille järgi polnud väiksemad rahvad ning kultuurid vähesuse tõttu võimelised suurtemate kultuurrahvaste tasemele
kallines veelgi, kuna nõudlus väiksem. Kõik eeldused majanduslikuks kriisiks ning viis massilise tööpuuduseni. Impordile kõrgete maksude määramine taastas sisetoodangu hinnalise konkurentsivõime ning hoidis ära kriisi. 7. Imperialism on riigi enesekeskne poliitika oma võimu- ja mõjupiirkonna laienemiseks ning lihtsalt öeldes territooriumite omastamine kas sõjalisel, või majanduslikul teel. Territooriumi omastamist nimetatakse kolonialismiks juhul kui asula on kaugel impeeriumist. Imperialismi toidab kolonialism. 8. Kolonialism on üks eeldusi imperialismi õitsenguks. Mõjuala suurendamine tuleneb oportunismist ning mida rohkem resursse ning erinevaid pudelikaelasid on imeeriumi valduses, seda enam on eeldusi edasiseks õitsenguks, laienemiseks. Kolonialism reeglina tõi ka majandust ning haridust puudutavaid arendusi, mis viis koloniseeritud ala arendamiseni, mis tõi jällegi rohkem kasu kogu impeeriumile. 9.
tööstusriigid. Ultraimperialism: ajajärk, kuhu varsti on võimalik astuda kapitalismi arengus. Periood, mil imperialistlikud riigid saavutavad kokkuleppe organiseeritud maailmamajadnuse kehtestamiseks. (lk 249-258) Imperialism- Üldiselt mõistetakse imperialismi all ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks. Selleks on võimalik luua koloniaalmaid ja protektoraate. Sellist tegevust nimetatakse ka kolonialismiks. 1. Mida kujutavad endast T. Vebleni institutsioonid? (,,Jõudeklassi teooria", ,,Ettevõtliku tegevuse teooria", ,,Meisterlikkuse instinkt") Majandava subjekti tegevuse psühholoogilised motiivid, instinktid, kogemused, traditsioonid. (Majanduslikud: eraomandus, raha, krediit, kaubandus, kasum jne.) 2. Milliseid institutsioone pidas T. Veblen olulisemateks? Meisterlikkus, vanematearmastus, tühine uudishimu, enesejaatamine, enese püüd 3. Mis on solidaardarvinism?
maj. abi andmise või mitteandmise. 2. Sõjaline mõjutamine positiivne - abi kaitsel, relvastumisel, väljaõppel; negatiivne kallaletungiähvardused. 3. Poliitiline mõjutamine riik saab teist mõjutada läbi poliitiliste vahendite, nagu head läbirääkimisoskused, mõju rahvusvahelistele suhetele jne. Kolonialism / imperialism. Eriti tugev ühe riigi domineerimine teise üle on nähtav master-servant suhetes, mida nimetatakse kolonialismiks või imperialismiks. Erinevad eesmärgid teise riigi allutamiseks: · allutatud riik varustab nii inim-kui muude ressurssidega. · allutatud riik on dominandile allutatud ja kindlaks turuks. · allutatud riik täidab dominandi jaoks tähtsaid strateegilisi funktsioone (vahepuhver vms.) · et allutatud riigis domineeriks emamaa usund ja poliitilised tõed · RV preztiisi saavutamine Kõik kolonialismi vormid sisaldavad maj., sõj. ja poliitilist kontrolli, kuid erinevatel
annaabi.ee 
