• Taani (Gröönimaa ja Fääri saared, üks Lääne-India saar), • Hispaania Lääne-Sahara, Ekvatoriaal-Guinea, Ceuta ja Melilla jm); Kuuba ja Filipiinid kaotas Hispaania sõjas USA-ga sajandivahetusel … • Enamik Aasias ja Aafrikas olevatest riikidest polnud küll otseselt kolooniad, aga sõltusid USAst • Nende riikide hulgas olid näiteks Hiina, Tai (Siiam), Iraan, Türgi, Etioopia (Abessiinia), Libeeria ja Lõuna-Aafrika Liit • Koloniaalsüsteemi laienemine oli 20. sajandi alguseks lõppenud. Toimusid vaid mõningad kolooniate ümberjagamised ja Rahvasteliit andis Saksamaa ja Türgi kolooniad võitjariikidele. Koloniaalsüsteemi lagunemine • Algas pärast I maailmasõda • Sõda andis inimestele mõista, et on võimalik luua iseseisev riik ning koloonias elavad inimesed hakkasid oma vabaduse eest võitlema • Vabadusvõitlus tegi võitjariikidele maavarade väljaveo keerulisemaks.
20. sajandi alguseks oli selle laienemine lõppenud. Peale I maailmasõda sai aga alguse koloniaalsüsteemi lagunemine. Hakati mõistma, et kolonialsüsteemist on odavam loobuda, kui seda üleval pidada. Riigid hakkasid järk-järgult iseseisvuma, kuid sellele vastupidiselt soovis Itaalia enda koloniaalvalduseid laiendada. Süsteemi lagunemisele aitas kaasa ka II maailmasõda ning 50ndate keskpaigaks oli enamus Aasia riike sellest vabanenud. Samal ajal algas koloniaalsüsteemi lagunemine ka Aafrikas ning 1960 olid seal iseseisvunud juba 17 riiki. Selle käigus tekkis ka konflikte, mis arenesid veristeks sõdadeks. Koloniaalsüsteemi tulemuseks on ebaadekvaatsed riigipiirid. Mitmed riigid tahtsid kolooniate iseseisvumisel saada neid oma mõjusfääri nagu USA, NSVL ja Saksamaa Liitvabariik. Iseseisvunud riigid on aga siiani sõltuvad arenenud riikidest ning nad on vaesed. Mõningad riigid on sellegi poolest aga jõudnud arenenud riikide hulka.
*Poolkolooniad täielikult vallutamata, tihe majanduslik koostöö. *Reservkolooniad 19.saj Euroopa riikide maailma jagamise käigus. Arendati majandust ühekülgselt, tervikuna jäid maha. - Maailm 2-ks Industriaalselt arenenud Põhja- ja maha jäänud Lõunariigid 7. KOLONIAALSÜSTEEMI LAGUNEMINE(20saj.) *20saj. alguses algasid konfliktid emamaade e. impeeriumite vahel. Puhkes I MM 1914 ja selle lõpuks kadusid koloniaalvaldused Euroopast ning said iseseisvaks. * II MM põhjustas koloniaalsüsteemi lagunemise Aasias ja P-Aafrikas. *1960 Koloniaalsüsteemi lagunemine mustas Aafrikas e. Saharas. *20saj. II pooleks, maailmas tekkinud ~200 juriidilist riiki. TAGAJÄRJED: * Ebavõrdne arengutase EU-s. * Emamaa ja endiste kolooniate vahel tihedamad majanduslikud ja kultuurilised sidemed. * Kolooniasüsteem pani aluse maailmamajanduse kujunemisele. * Inimeste ulatuslikud ränded.
oma saatus. NSVLe see ei istunud. Helsingi nõupidamine hakkab regulaarselt koos käima CSCEna 1995. aastani, mil ta muutub organisatsiooniks OSCE. KOLONIAALSÜSTEEMI LAGUNEMINE JA MITTEÜHINEMISLIIKUMINE (töös on mõisted) Mitteühinemisliikumine – 1955. a asutatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kindlustada mitteühinenud riikide rahvuslik iseseisvus, suveräänsus, territoriaalne terviklikkus ja julgeolek. III maailm – Koloniaalsüsteemi lagunemise tulemusena iseseisvunud riigid. (I maailm - jõukad põhjariigid, II maailm – sotsialismileer) Pärast I MS koloniaalsüsteem lagunema ei hakanud, sest sõja kaotanud riikide kolooniad jagati mandaatsüsteemi alusel suurriikide vahel ära. Kolooniaid ei tekkinud. Kõige võimsamad koloniaalriigid on Inglismaa ja Prantsusmaa. Pärast II MS on olulised muutused jõustruktuuris. Euroopa pole enam tugevaim manner, vaid on purustatud. Seepärast hakkab koloniaalsüsteem lagunema.
kolooniate teke Põhja-,Kesk ja Lõuna-Ameerikas Koloniaalsüsteemi kujunemine: emamaa ja asumaa vahelised suhted: 1.varaindustriaalse tootmisviisi toomine Põhja-Ameerikasse/ Põhja- Euroopa vabad talupojad / 2.hilisagraarse tootmisviisi toomine Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse /hispaania mõisnikud / 12 Impeeriumide teke: emamaa +koloonia Maailmamajandus oli suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamisele Eurooplaste huve teeniva koloniaalsüsteemi kujunemine Euroopa loodusvarade kahanemine: arenev tööstus vajab üha rohkem mineraalset, tekstiili- ja kergetööstuse toorainet Maailma jagunemine tööstusriikideks ja neile toorainet ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks 13 Maailma koloniaalsüsteemid 14 Vasta küsimustele! Milline mõju oli vahetussüsteemi kasutuselevõtul põllumajanduse arengule? Millised olid esimesed tööstusharud?
riigi juhtkond, kellega rahulepingut sõlmida Kuna aga vallandus külm sõda ja Saksamaa lõhenes kaheks vaenulikuks riigiks (SDV ja SLV), siis rahuleping jäigi sõlmimata. Saksamaa sõjajärgne olukord reguleeriti Potsdami konverentsi otsustega. 11.märts Prinditud leht… 1. Itaalia ja Jaapan (korea, taiwan + NLiidule kuriili saared) Kuriili saarte kuuluvuse pärast on rahuleping jaapani ja NLiidu vahel senini sõlmimata. 2. Algas süsteemi koloniaalsüsteemi kokku varisemine 1947.- 1990.a 3. Iisrael (taas) teke 1948. a mais 4. IIms ja külma sõja tagajärjel lõhenes mitu euroopa ja aasia riiki
Faktoonia sõjaline või kaubanduslik tugipunkt Reservkolooniad 19. sajandil Aafrikasse, Ameerikasse. Nad vallutati, kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud Miks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid? 1. 16.-18. sajandil kolooniad leevendasid ülerahvastatust, emamaale veeti eksootilisi saadusi söögiks ja tooraineks 2. 19. sajandil hakati sisse tooma maavarasid, tähtsaid toiduaineid, toorainet; töösturid nägid kaupadele uut turgu 19. sajandil oli koloniaalsüsteemi hiilgeaeg Kõige suurem koloniaalimpeerium oli Suurbritannial 20. sajandi alguseks oli maailm jagatud kaheks 1. Tööstuslikult arenenud Põhja riigid Iseseisvad riigid impeeriumid, neist suurimad olid: Prantsusmaa, Suurbritannia, USA Industriaalne tootmisviis, tehnoloogia paremini arenenud Riikide vahel tihedad sidemed, kujuned tööjaotus ja kapitalivoolud Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele 2. Mahajäänud Lõuna riigid
Holokaust (Holokausti päev 27. jaanuar) - juutide massiline tagakiusamine ja hävitamine natslikul Saksamaal ja Saksamaa okupeeritud aladel 1933. - 1945. aastani. Tapeti umbes 6 miljonit juuti. 2) Vaatamata Atlandi hartale ei järgnenud õiglast maailmakorda. Sealhulgas kaasnes kommunistliku diktatuuri mõju kasv maailmasning kujunes kommunistlik blokk ehk Teine Maailm. 3) Euroopa ja seejärel kogu maailma lõhenemine ning Külma sõja algus. 4) Algas koloniaalsüsteemi lagunemine: 1945 - 1990 tekkis juurde 98 uut riiki. 5) Hitleri vastasest koalitsioonist loodi ÜRO 1945. aastal (51 asutajariiki ja praegu on 194 riiki). 24. oktoober on rahvusvaheline ÜRO päev, kuna 1945 jõustus sel päeval ÜRO põhikiri. 6) Muutus maailma, sealhulgas Euroopa poliitiline kaart. Eesti 1) omariikluse häving 51 aastaks (1940 - 1991): 1. nõukogude okupatsioon 1940 (17. 06) - 1941. Saksa okupatsioon 1941 - 1944. 2. nõukogude okupatsioon 1944 - 1991 (20. 08)
Koloniaalsüsteemi lagunemine Koloniaalmaad olid kõik praegused teistest riikidest nii majanduslikuklt kui ka teistes eluvaldkondades maha jäänud riigid. Üldiselt võib öelda, et Ladina- Ameerika, Aasia ja Aafrika riigid. Koloniaalmaade eesmärgiks oli enda juhtriiki varustada toorainega, näiteks suhkruroo, kohvi või naftaga. Selle tõttu on nende riikide majandus ka maha jäänum võrreldes ülejäänud maailmaga. Endiste koloniaalmaade kohta kasutatakse ka väljendit Kolmas Maailm ja kõiki neid riike ühendavad, lisaks eelpool mainitud majanduse madalale arengu tasemele, kehvad elutasemetingimused, väga algeline sotsiaalabisüsteem ning suur ebavõrdsus elanikkonna vahel. Koloniaalmaad hakkasid vabanema juba 19. sajandil, kuid suurem muutus toimus peale II maailmasõda, kui tekkis 17 uut riiki. Kolooniate vabanemine ei olnud lihtne, sest paljud metropolid ei olnud nõus oma valdusi loovutama. Sellest tingituna tekkisid konfli...
tootmisvahendid, üksikute kaupade vahetamine piirkonniti, elatusmajandus. Tootmisviisid: 1)korilus 2)taimekasvatus 3)põlispõllundus, loomakasvatus. *industriaalühiskondtehnoloogilised uuendused, masinate kasutusele võtt, transpordi areng. *iseseisev industrialiseerimineindus omal algatusel ja põhiliselt oma jõududega * sõltuv indust koloniaalsüsteemi teke osaline ja lünklik indust, millest on huvitatud teised riigid ja mida tesotatakse suurelt osalt ka nende jõududega. * infoühiskond kergendab inimese vaimset tööd, arvutitööstuse, digitaaltehnika ja multimeedia tormiline areng, uute sidevahendite leiutamine. IV kolooniate tüübid: 1)ümberasundus kolooniad 2)faktoorkauba ja sõjaväe tugipunkt 3)istanduskoloonia kasvatatakse toiduaineid
Loomade kodustamine ja põlluharimine, taime-ja loomakasvatuse ühendamine. 2. Kuidas arenes varaagraarne tootmisviis hilisagraarseks tootmisviisiks? Ühendati taime- ja loomakasvatus ühes majapidamises. 3. Milline on traditsiooniliste tootmisviiside seos maailmamajandusega? Traditsioonilistest tootmisviisidest arenes välja varaagraarne tootmisviis ja hiljem ka hilisagraarne tootmisviis. Need panid aluse maailmamajandusele. 1.3.3. Varaindustriaalne tootmisviis ja koloniaalsüsteemi kujunemine KÜSIMUSED 1. Mis tähistas üleminekut varaindustriaalsele tootmisviisile? Tehnoloogia pidev areng ja selle kiire väljavahetamine. 2. Miks arenesid Põhja- ja Lõuna-Ameerika majandus erinevalt? Sest need piirkonnad kuulusid erinevatele kolonisaatoritele, kelle nõudmised olid erinevad. Austruaalia Poortugal EestiVenemaa 1.3.3. Varaindustriaalne tootmisviis ja koloniaalsüsteemi kujunemine
· 1971. aastal kuulutas varem Pakistanile kuulunud Bangladesh end iseseisvaks vabariigiks, mis põhjustas relvastatud võitluse Pakistani valitsusvägede ja kohaliku elanikkonna vahel. · India astus välja Bangladeshi toetuseks ning järjekordne India-Pakistani sõda lõppes Pakistani armee kapituleerumisega ning Bangladeshi iseseisvuse kinnistamisega. · Alates 1998 on India ja Pakistan tuumariigid. Kolonialismi ja koloniaalsüsteemi lagunemine · Suurbritannial tekkis üha rohkem raskusi oma koloniaalimpeeriumi kooshoidmisega (Inglise-Buuri sõda 1899-1902, Iiri küsimus, autonoomia- ja iseseisvusnõudmised Indias). · Saksamaa võitles lõplikult jagamata maailmanurkade pärast (Hiina, Maroko). · USA püüdis mitte sekkuda Euroopa konfliktidesse (isolatsionism), olles aktiivne Ladina-Ameerikas. · 19
¤Stalini isikukultuse hukkamõistmine ¤senise repressiivpoliitika peatamine ¤partei nomenklatuuri võimu kindlustamine ¤sõjaväe ja julgeolekuorganite mõju vähenemine ¤represseeritud rahvaste õigeksmõistmine ¤liiduvabariikide juhtkondade "puhastamine" Välispoliitika: ¤suheldi Läänega paindlikult ¤toimus Idaploki "rahustamine" ¤desarmeerimisküsimuse tõstatamine ¤välispoliitilised amatüürid nt. Kuuba kriis ¤Moskva kohaloleku suurenemine kolmandas maailmas (1961 koloniaalsüsteemi kokkuvarisemine, "omakasupüüdmatu" abi vabanenud riikidele) 1964-1985 - Leonid Breznev (1964-1982), Juri Andropov (1982-1984), Konstantin Tsernenko (1984-1985), Stagnatsioon (gerontograatia) Majandus: ¤maj.reformi algatamine ¤sõjatööstuskompleksi jätkuv tugevdamine ¤majanduslikud suurprojektid ¤BAM nt:seakombinaat, suurfarmid jne ¤majandusliku mahajäävuse süvenemine ¤toodangu kvaliteet ei vastanud toodangu kvanditeedile
Ajalugu 2. maailmasõja lõpp ja tagajärjed (juuniküüditamine), sealhulgas Eestile (inimkaotused jms). Euroopa poliitiline kaart, Pariisi rahulepingud. Sõja lõpp seninägematud purustused ja inimkaotused, ligi 60 miljonit hukkunut. Vaatamata Atlandi hartale ei kujunenud õiglast maailmakorda ning kaasnes kommunistliku diktatuuri mõju kasv ning kujunes kommunistlik blokk ehk Teine Maailm. Euroopa ja kogu maailma lõhenemine ning Külm sõja algus. Koloniaalsüsteemi kokkuvarisemine, tekkis juurde 98 uut riiki. Hitleri vastasest koalitsioonist loodi 1945. aastal ÜRO. Euroopa poliitiline kaart Baltimaad NSV võimu all, Soome territoorium väikesem, Saksamaa territooruim jagatud. Juuniküüditamine 14. juuni 1941, küüditati üle 10 000 inimese. Eestile omariikluse häving ning iseseisvuse kaotamine 51 aastaks. Esimene Nõukogude okupatsioon 1940-1941, Saksa okupatsioon 1941-1944, teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991.
lõppaktiga ning rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus 1994. aastal. Juba Helsingi lõppaktis olid julgeolekuprobleemid orgaaniliselt seotud inimõiguste küsimusega. OSCE tegeleb lisaks traditsioonilistele inimõigustele ka vabade valimiste ja demokraatia kaitsega. Inimõiguste seisukohast on oluline, et kuigi OSCE väljendab riikide poliitilist tahet, rõhutatakse tema dokumentides, et inimõiguste kaitset ei vaadelda riigi siseasjana.) Koloniaalsüsteemi lagunemine: Ulatuslik koloniaalsüsteemi lagunemine algas II maailmasõja ajal; kõrgpunktiks oli 1960.aasta, kui tekkis 17 uut riiki. Kolooniate vabanemine toimus võitluses metropolidega, sest impeeriumid ei olnud valmis kolooniaid vabatahtlikult loovutama ja seetõttu puhkesid koloniaalsõjad: 1955 Mitteühinemisliikumine- Jugoslaavia, India ja Egiptuse algatatud rahulolematus, mille osalejad pidasid nii NL kui ka USAd võrdselt süüdi maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises. 1955 bandugi konverents. MÕISTED
faktooria (kaubanduslikud või sõjalised tugipunktid võõral maal); istanduskoloonia (istanduskultuuride kasvatamiseks);ressursikoloonia (rajati emamaal puuduvate loodusvarade hankimiseks,19.saj); reservkolooniad (emamaa vallutab igaks juhuks tagavaraks); poolkolooniad (maad, mida ei õnnestunud lõplikult ja täielikult vallutada, sõltusid ikka emamaast); kolooniate iseseisvumise põhjused - sõjad mõjutasid maailmamajanduse toimimist ning seetõttu hakati otsima võimalusi koloniaalsüsteemi ümber kujundada. 3) *sisemajanduse kogutoodang (SKT/SKP) - antud riigi territooriumil valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus; (rahvuslik koguprodukt - antud riigi ettevõtete poolt valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus); *majanduse struktuur - esmas sektor(hankiv), sekundaarne sektor(töötlev), kolmas sektor(teenindav) *väliskaubanduse suurus ja struktuur - oluline ekspordi ja impordi saldo ning milliseid kaupu riik eksp. ja imp.
· 1970-ndatel, kui Araabiamaad rikastusid nafta müügiga ja 1980-ndatel, kui suure majandusliku hüppe tegid Kagu-Aasia riigid (nn.Aasia tiigrid), ei olnud enam paslik öelda nende kohta vähearenenud riigid. Seetõttu võeti kasutusele termin neljas maailm - mis tähistab vähearenenud ja eriti vaeseid riike Aafrikas ja Aasias. · Tänapäeval tähistab mõiste kolmas maailm endiselt Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika riike, kuid mõistet ei seostata enam majandustasemega. 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine: · Kolooniate iseseivumine oli alanud juba 19.sajandi algul, kui sõltumatuse võitlesid välja Ladina-Ameerika riigid (aastaks 1825); osa kolooniaid vabenesid peale I maailmasõda (N: Egiptus, Afganistan, Iraak, Jeemen). · Ulatuslik koloniaalsüsteemi lagunemine algas II maailmasõja ajal; kõrgpunktiks oli 1960.aasta, kui tekkis 17 uut riiki. · Kolooniate vabanemine toimus võitluses metropolidega, sest impeeriumid ei olnud valmis
PRTsusmaa URO/USA ja NSVL sundisid sqdivaid pooli sqjategevust lqpetama V2henes SRB ja PRTsusmaa mqju maailmas , suurenes NSVL autoriteet L2his-Idas NSVL'l oli qnnestunud kqigile vaatamata positsioone tugevdada.Laane autoriteet langes , ikesatud rigid mqstsid , et sealt pole abi loota. NSVL uskus , et maailma tuumasqjaga hirmutades qnnestub kapitalistlik sustem taganema sundida ning h2vitada 4.Kolooniate lagumise pqhjused 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine: * Kolooniate iseseivumine oli alanud juba 19.sajandi algul, kui sõltumatuse võitlesid välja Ladina- Ameerika riigid (aastaks 1825); osa kolooniaid vabenesid peale I maailmasõda (N: Egiptus, Afganistan, Iraak, Jeemen). * Ulatuslik koloniaalsüsteemi lagunemine algas II maailmasõja ajal; kõrgpunktiks oli 1960.aasta, kui tekkis 17 uut riiki. * Kolooniate vabanemine toimus võitluses metropolidega, sest impeeriumid ei olnud valmis
MUUTUSED ÜHISKONNAS MAIGI ASTOK 2010 INIMGEOGRAAFIA e. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. MAJANDUS hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem MAAILMAMAJANDUS kogu maailma hõlmav majandus TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis Agraarühiskonnale iseloomulik Põlluharimine (alepõllundus) Loomade kodustamine ja rändkarjakasvatus Elatusmajandus e. naturaalmajandus Käsitöölised Seisuslikud ühiskonnad, kogukonnad Kaubeldi luksuskaupadega Industriaalühiskonna kujunemise ja arengu eeldused Mitmeväljasüsteem Tõu- j...
· väiksemad inim ja materiaalsed ressursid · Inglise ja USA suur vastupanu · USA sõtta astumine, II rinde avamine 9. II MS tagajärjed · Väga suured inimkaotused ja purustused (60mlj. in). · Ei saadud õiget riigikorda. · Maailm lõhestus kaheks. Toimus maailma polariseerumine. NL ja tema marionetid = USA ja tema pooldajad. · Külm sõda (Jalta 1945- Malta 1989). · Rahvuslike liikumise hoogustumine ja koloniaalsüsteemi lagunemine, tekivad iseseisvad riigid. · Fasismi välja juurimine. · Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine. · Kommunimi levik ja seoses sellega ulatuslike kriiside teke. · ÜRO loomine. · Tuumaajastu algus. · Keskkonna saastamine. · Raudse eesriide rajamine Euroopasse. · NATO ja VLO loomine. · Võidurelvastumise hoogustumine.
mai 1948 Iisraeli riigi loomine. Osalejad NSVL toetas araablasi ja USA juute. Tagajärjed: sõjad araablaste ja juutide vahel, terrorism. · Hiina rahvavabariik Asutati 1949. Sotsialistlik. Juhtis Mao Zedong. Probleemid: majandus riigistati, põllumajandus kollektiviseeriti, puudus sõnavabadus, Mao Zedongi isikukultus, rasketööstuse arendamine, demokraatia puudus. · Jaapan - India - liidrid, probleemid. · Kolmas maailm: liidrid, probleemid · Kolonialism ja koloniaalsüsteemi lagunemine. · Aafrika aasta- iseseisvus 17 asumaad. · Troopilise Aafrika riikide probleemid: kolonisaatorite tõmmatud piire ei muudetud, vaesus, relvakonfliktid, korruptsioon, onupojapoliitika, tribalism. · Külm sõda Kolmandas maailmas: Nii USA kui NSVL püüdsid riike enda poole saada. · Araabia maad -algselt oli tegemist väga vaeste riikidega. Olukord muutus sedamööda, kuidas maailmas õpiti kasutama naftat. Tulemusena hakkasid endised vaesed riigid eesotsas
x peetakse rahvusvahelist kohut sõjakurjategijate üle algab KÜLM SÕDA (2 maailmavaate vastasseis Külma sõja perioodid Sotsialismileer: kõmmun. Maj. süsteem 1945-48 kujunemine Mõiste raudne eesriie (1945) Churchilli poolt (ei teatud, mis Idapiiri taga toimub) Külm sõda (1946) kasutuselevõtt Trumani doktriin (kommunismi pidurdamise poliitika); I Berliini kriis Sotsialismileeri kujunemine rahvademokraatia vormis Koloniaalsüsteemi lagunemine (NATO; VLO e. Varssavi pakt/kommunistlike riikide "NATO ") + tuumarelva arendamine + KOSMOSETEHNOLOOGIA ARENG 1970 pingelõdvendusperiood (1. algatajaks: Lääne-Saksamaa (Tahetakse soojendada suhteid Ida-Saksamaaga) 2. USA autoriteedi langemine; info vabavahendamine 1980 lõpp sotsialismileeri lagunemine 1990 lõpp OSCE e. EU julgeoleku + koostööorg. poolt (Pärast Saksamaa ühinemiset 3. Okt. 1990) ÜRO loomine
Kordamisküsimused I Muutused ühiskonnas Õp. Lk. 10-37 1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel! Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt ma...
vastane vandenõu. Beria arreteeriti ning mõisteti süüdi partei- ja riigivastases tegevuses tema kaela veeretati kõik Stalini-aja kuriteod. Nii püüdsid teised Stalini lähukondlased end süüst vabastada. Beria hukati koos kaaslastega 1953. aasta detsembris. USA- makartism Makartism oli Ameerika Ühendriikide kõrgemate riigiametnike süüdistamine ebalojaalsuses ja riigireetmises, eriti salasidemetes kommunistidega. Tekkis kommunismi leviku hirmu tõttu. Prantsusmaa, Suurbritannia koloniaalsüsteemi kriis Mõlema riigi tähtsus maailmas vähenes, nad kaotasid ka võimu oma kolooniate üle. Samas mõlema impeeriumi lagunemine toimus üsna valutult. Mõlemad säilitasid oma kolooniatega majanduslikud sidemed. SLV majandusime Vaba turumajandus, Riik vaid seadis reeglid, mida tuleb täita, tuli uus rahaühik. Saksa mark. Viis väga kiire majandustõusuni Lääne-Saksamaal. Tekkis heaoluühiskond Kriisid/ajad/
KÜLM SÕDA (1945-1990) Rahvusvahelised suhted pärast II MS Iseloomulikud jooned: 1. Sotsiaal leeri tekkimine 1945-1950: Sõjaliste blokkide, majandus organisatsioonide tekkimine. + raudne eesriie 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine 3. Kriisid 1948/49...1980 4. Pingelõdvendusperiood (1970nd) 5. Perestroika NSVL sotsialismi leeri lagunemine 1980..1987-1990 1950 Stalinism hakkab survestama Ida-Euroopat Hitleri vastase koalitsiooni tuumikriigid: USA, prants, inglis, venemaa RAUDNE EESRIIE 11.05.1945 telegrafeerib Churchill Trumanile Nõukogude rinde kohal lasub raudne eesriie keegi ei tea, mis seal taga toimub. 09.02.1946 Stalini kõne Moskvas rõhutas sõdade paratamatus kaasaegses
* Ressursside puudus * Välksõja nurjumine * Üle-Euroopaline vastupanuliikumine nõrgestas Saksamaad * Korraga tuli sõdida mitmel rindel 8. Teise MS tulemused ja tagajärjed * Saksamaa ja tema liitlased kaotasid sõja * Balti riigid kaotasid iseseisvuse * Saksamaa jagunes 2 okupeeritud riigiks * Kujunes külm sõda * Tohutult palju surnuid * Kommunistliku süsteemi teke * Koloniaalsüsteemi lagunemine * ,,Kolmanda maailma" ehk arengumaade esilekerkimine 9. Pariisi rahukonverents, rahulepped ja muutued poliitilisel kaardil * Pariisi rahukonverentsil lõpetati sõjaseisukord Saksamaa liitlastega * Austria jagati neljaks okupatsioonitsooniks * Kinnitati Potsdami konverentsi otsuseid Saksamaa suhtes (nn ,,4 De-d": demokratiseerimine, demilitariseerimine, denatsifitseerimine ja demonteerimine)
Faktoonia sõjaline või kaubanduslik tugipunkt Reservkolooniad 19. sajandil Aafrikasse, Ameerikasse. Nad vallutati, kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud Miks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid? 1. 16.-18. sajandil kolooniad leevendasid ülerahvastatust, emamaale veeti eksootilisi saadusi söögiks ja tooraineks 2. 19. sajandil hakati sisse tooma maavarasid, tähtsaid toiduaineid, toorainet; töösturid nägid kaupadele uut turgu 19. sajandil oli koloniaalsüsteemi hiilgeaeg Kõige suurem koloniaalimpeerium oli Suurbritannial 20. sajandi alguseks oli maailm jagatud kaheks 1. Tööstuslikult arenenud Põhja riigid Iseseisvad riigid impeeriumid, neist suurimad olid: Prantsusmaa, Suurbritannia, USA Industriaalne tootmisviis, tehnoloogia paremini arenenud Riikide vahel tihedad sidemed, kujuned tööjaotus ja kapitalivoolud Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele 2. Mahajäänud Lõuna riigid
Mis on imperialism? Isel. Kujunemine. Põhijooned Imperialism on kapitalistliku ühiskonna arenguaste, kus suurriigid püüavad saavutada oma ülemvõimu maailmas seda teiste territooriumite vallutamise, teiste maade üle oma poliitilise ja majandusliku võimu saavutamise kaudu. Põhijooned: * rahvusluse ja rahvusriikide tekkimine * sovinismi ehk marurahvusluse teke (Saksamaa, Venemaa, Hispaania, Itaalia) *koloniaalsüsteemi loomine * majandusliku mõjuvõimu suurenemine teiste riikide üle *tehnika kiire arenemine *globaliseerumine *rahvusvahelise liikumise elavnemine Tehnika areng saj. algul ja maailmamajanduse olukord 1)Henry Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid- pani alus konveieril tootmisele, mis kiirendas ning muutis tootmise odavamaks. Lennunduse areng. Zeppelini õhulaev ja katsed lennukitega. Sidevahendite areng. 1895.a jõudis eetrisse esimene raadiosaade ning 1901 saatis Marconi juba raadiosignaali üle Atlandi. 2)Majanduse...
Vastu saadeti masinaid ja seadmeid, samuti mõningaid tarbekaupu. Küllaltki elav oli ka tööstusriikide omavaheline kaubavahetus. Kuid emamaa ja "võõraste" kolooniate vaheline tööjaotus oli nõrk ning kolooniate eneste vahel peaaegu olematu. Impeeriumide võitlus turgude ja tooraineallikate pärast muutus aina teravamaks, mis viis lõpuks laastavate maailmasõdadeni. Kõik see mõjutas maailmamajanduse toimimist ning seetõttu hakati otsima võimalusi koloniaalsüsteemi ümber kujundada. 20. sajandi keskel sai enamik kolooniaid iseseisvaks, mis võimaldas arendada tööjaotust endiste kolooniate ja mitte-emamaade vahel. Siiski säilis arenenud tööstusriikide ja endiste kolooniate, nn. arengumaade vahel suur majanduslik ebavõrdsus. Tööstusühiskonna majanduse areng 20. sajandi alguseks ilmnesid arenenud tööstusriikides mõned negatiivsed nähtused. Kapitalistliku majanduse maht ning selles tegutsevad ettevõtted olid kiiresti suureks kasvanud. Tootmine
külm sõda-ajajärk rahvusvahelistes suhetes,mida isel üliriikide ideoloogiline,poliitiline ja maj vastasseis;külma sõja vormid:ideoloogiline võitlus,võidurelvastumine,võitlus mõjusfääride laiendamise pärast, maj võitlus,diplomaatiline võitlus;1948-Berliini blokaad,1949-kahe Saksamaa riigi väljakuulutamine,1950-53-Koera sõda,1956-Ungari ülestõus,Suessi kriis,1961-essa inimene kosmoses,Berliini müüri ehitamine,1962-Kuuba kriis,1969-essa inimene kuul,1964-73-Vietnami sõda,1970-kahe saksamaa leppimise algus,desarmeerimise ajajärk,pingelõdvendus,1979-Afganistani sõda,,1985-Gorbatsovi võimuletulek NSVL-is(Perestroika,glastnost), 1991-NSVL lagunemine;külma sõja alguseks on 2 plaani e doktriini:Trumani doktriin-seoses Kreekat ja Türgit ähvardava NSVL survega teatas USA,et annab maj ja sõjalist abi riikidele,mida ähvardab sattumine Moskva kontrolli alla;Marshalli plaan e Euroopa taastamise programm nägi ette,et kõik riigid,mis toetavad USA välisp...
Kordamisküsimused sõjajärgsest ajast: 1940. aastate teine pool-1950. aastad. 1.Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid: võidurelvastumine, sõjalised liidud; *NSVL eraldas oma mõju all olevad riigid raudse eesriidega, tõkestades nende läbikäimist lääneriikidega. Lääne-riikide eesm: demokraatia taastamine. Nsvl eesm: oma maailmavaate levitamine Ida-Euroopas.Külm soda-pikaajaline pingeseis.Külm soda oli NSVL ja idabloki vastatsseis demokraatlike lääneriikidega. 1947.a ühendriikide president Harry Truman kuulutas välja doktriini,Trumani doktriin,e USA toetab kõiki riike , mis võitlevad kommunismi vastu. See oli murrang USA välispoliitikas, sest oli isolatsionismi(euroopa asjadesse ei tohtinud sekkuda) lõpp.Usa riigisekretär George Marshall kuulutas välja abiandmisplaani sõjas kannatada saanus EU riikidele.Marshalli plaan(1948-1952). Ida-Euroopa rigid abi vastu ei võtnud, sest NSVL keelas. Jugoslaavia võttis abi vastu ja...
PÄRAST II MAAILMASÕDA NSVL tugevneb nii territoriaalselt kui mõjuvõimult. Juurde tekib 8 sotsialistlikku riiki sotsialism muutub süsteemiks. Külm sõda 1945 1990. 1. Euroopa on lõhenenud kujunenud on kahepooluseline maailm. 2. Ilmneb aeg-ajalt kriisides. Mõlemal leeril on oma sõjaline blokk Läänel NATO, idal VLO. 3. Koloniaalsüsteemi lagunemine riigid iseseisvuvad ja nende arv kahekordistub. 4. 70ndaid nim pingelõdvendusperioodiks st, et USA ja NSVL rahunevad maha ehk nad on jõudnud sõjaliselt ühele tasemele ning hakkavad läbirääkimisi pidama. 1975 nõupidamine Helsingis, kus algatatakse OSCE (demokraatiat jälgiv ja kindlustav organisatsioon). Periood lõpeb 1979, kui algas Afganistani sõda. 5. 1980ndate II poolel algab sotsialismileeri lagunemine
Kaubandusvood. Kõige aktiivsem emamaa ja " oma " kolooniate vahel ( järjest mitmekesistuvad tööstustoorainete voog ja põllumajandussaadused. Vastu masinad ja seadmed, ka mõningad tarbekaubad. Elav ka tööstusriikide omavaheleline kaubavahetus. Metropoli ja " võõraste kolooniate vaheline tööjaotus nõrk. Kolooniate eneste vahel peaaegu olematu. Impeeriumite võitlus. Võitlus turgude ja tooraine pärast viis maailmasõdadeni Nende laastava mõju tõttu maailmamajandusele hakati koloniaalsüsteemi ümber kujundama. 20.saj. Keskel enamik kolooniaid iseseisvus, tekkis võimalus arendada tööjaotust endiste kolooniate ja mitte- emamaade vahel. Siiski suur ebavõrdsus arengumaade ja arenennud tööstusriikide vahel. Tööstusühiskonna majanduse areng 20. saj. Alguses Negatiivne : 1. Kapitalistliku majanduse maht ja selle ettevõtted kiiresti suureks kasvanud. 2. Tootmine koondus väikeettevõtted ühinesid suureks ( monopolide teke ) 3
majanduslikku käitumist Makroökonoomika- majandusharu, mis analüüsib majandussuhteid riigi tasandil Kapital- väärtus, mis loob uusi väärtusi Kvootidega kehtestatakse teatud kaupade sisse- ja väljaveole kindel koguseline piirang Embargod- teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld Globaliseerumine- maailmastumine 2. Mis on globaliseerumise eeldusteks? Koloniaalsüsteemi lagunemine Majanduskoostöö Uued side- ja infotehnoloogiad Transpordi areng Spetsialiseerumine Riigi kohanemisvõime Veo- ja sidekulude odavnemine 3. Mis on globaliseerumise iseloomulikud jooned? Kiire liikumine (tooraine, inimesed, info) Tööstusriigid Inforiigid 4. Millised on globaliseerumise ohud?
a)Põhi on koondnimetus kõrgeltarenenud euroomale, põhja- ameerikale ja mõndadele muudele peamiselt parasvöötmes asuvatele riikidele, kes maailmamajanduse liidrid ja valitsejad.b) Lõuna on koondnimetus vaestele ja arengus mahajäänud, peamiselt parasvöötmes asuvate riikidele, mis maailmamajanduses sõltuvad põhjast.Dekoloniseerimine- Dekoloniseerimine on koloniaalsüsteemi likvideerimine ja kolooniate rahvusliku sõltumatuse, esmajoones poliitilise iseseisvuse saavutamine.Mis on sisemajanduslik kogutoodang-. Riigi majandusliku arengutaseme peamiseks näitajaks on sisemajanduse kogutoodang ja rahvatulu ühe inimese kohta, mis hõlmab ainult riigi enda territooriumil mingi ajavahemiku (tavaliselt aasta) jooksul osutatud teenuste kogumahtu rahalises väärtuses. mis on rahvatulu- rahvatulu on kõigi inimeste ehk kogu rahva tulu,
Miljonid inimesed olid koduta ja tööta 3. 60 miljonit hukkunut (neist vähemalt 20 milj NSVL-st) 4. Euroopa jagati mõjusfäärideks: Demokraatlikud lääneriigid NSVL sovetiseerimine nõukogustamine suruti peale nõukogude võimu (nt kaotasid iseseisvuse kolm Balti riiki) 5. Külm sõda 6. Kahe üliriigi USA ja NSVL kujunemine Bipolaarne maailm kahepoolne maailm kahe jõukeskusega maailm 7. Koloniaalsüsteemi lagunemine andis tõuke koloniaalriikidele taastada oma iseseisvuse Lähis-Ida riigid India 1947.a 1960. aasta aafrika aasta 17 erinevat Aafrika riiki kuulutasid välja iseseisvuse Enne II MS oli Aafrikas Üks iseseisev riik Nigeeria 8. Muutused relvastumise alal oluline roll tankidel ja lennukitel positsioonisõda enam ei olnud tuumarelvad algas tuumaajastu 1945
05. 1945 Euroopa vabastamise päev 10.Tagajärjed · Kokku ohvreid 50-60 mijonit, NSVL-s kaotused suurimad(11% elanikkonnast), järgneb Sks(10%), Poola(15, 3%), Prants(1,4%), Ingl(0,8%), USA(0,2%) · Muutus maailma poliitiline kaart · Eesti, Läti, Leedu kaotasid iseseisvuse · USA-st ja NSV Liidust kujunesid üliriigid · Loodi ÜRO · Palju in kodutud, töötud · In usaldus demokraatia vastu langenud · Sõjas laastatud riikide maj segi paisatud · Algas koloniaalsüsteemi lagunemine' HG kt küsimused, mis sobivad meie teemaga 6. nimeta 5 territooriumi, mis hõivati Saksamaa poolt II maailmasõja käigus 1939-1941? Norra, Taani, Kreeka, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa 7. Kuidas kasutas Nõukogude Liit ära II maailmasõja algust 1939. aastal ? 8. missugune oli Itaalia roll Saksamaa liitlasena II maailmasõjas? 9. Mis toimus II maailmasõjas: 6. juuni 1944- 7. detsember 1941- Pearl Harbor- Jaapan ründab USA sõjalaevastikku 2
7) Saksamaa asemel hakkas maailma kontrolli teostama kommunistlik NSVL ( sest ta kehtestab oma ülemvõimu Ida-Euroopas). 8) NSVL haaras oma võimu alla Balti riigid. 9) Ida-ja Kesk-Euroopa, kus hävitati dem. alged (NSVL). 10) Tekib 2-pooluseline (bipolaarne) maailm st. maailma lõhestumine a) NSVL ja liitlased (marionetid) b) USA ja lääneriigid (demokraatlikud riigid) 11)Algab külm sõda 1945-1989 a. (algab Jalta konverentsist) 12) Rahvuslik vabadusliikumine 14) koloniaalsüsteemi lagunemine iseseisvate riikide tekkimine 15) Fasismi väljajuurimine (DDDD demokratiseerimine, demostreerimine, deratifitseerimine, demilitariseerimine) 16) kriiside puhkemise algus (seoses kommunismi levikuga) 17) Saksamaa lõhenemine (DV ja LV [1949]) 18) Võidurelvastumine 19) Tuumaajastu algus (aatompommide loomine) 20) keskkonna saastamine 21) Raudse eesriide kujununemine Euroopas 22) ÜRO loomine 1945 a.
Hiinas, kui on rohkem kui 1 laps + seal kasutatakse ka sundaborte). Rändpoliitikas on mitmed piirangud või soodustused seoses kodakondsuse, töö-või elamisloa saamisega. Kasutatakse ka kvoote. ASUSTUSE ARENG, LINNASTUMINE: Linnastumiseks nimetatakse linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Mõõdetakse osakaalu järgi kogu rahvastikust protsentides. Eeldused: Tööjaotuse areng ja töö tootlikkuse kasv Tööstuslik revolutsioon Koloniaalsüsteemi kujunemine (algselt oli tugipunkt, hiljem kasvas linnaks, sest sinna kogunes tööjõuna palju rahvast) Teenindava majandussektori plahvatuslik areng Arengumaades on linnade kasv kiirem kui arenenud maades. Linnade määratlemine on igal pool erinev. Enamasti jääb linnalise ja maalise asula piiramine 1500-5000 elaniku vahele. Mõnes riigis peetakse oluliseks ka tööhõivet. Nt loetakse linnaks asulat, kus enamus töötab tööstuses või teeninduses. Aga nt Tsehiis
GEOGRAAFIA 1 INFOAJASTU GEOGRAAFIA: GLOBALISEERUMINE. GLOBAALSE TÖÖJAOTUSE PÕHIJOONED. Globaliseeruma üleilmastuma Mastaabi sääst tootmiskulude kokkuhoid suurtootmisel. 1 Globaliseerumise eeldused: 1. koloniaalsüsteemi poliitiline iseseisvumine 2. riikide vaheline majanduslik koostöö 3. kaubanduse liberaliseerimine (vähendati tolle, ühtlustati nõudmised) 4. sidetehn. ja infotehn. kiire areng (külmsõda sõjatehnika eelisareng) 5. transpordi odavnemine (eriti lennunduse kiire areng) Kapitali ja tehnoloogia liikuvus võimaldavad paigutada tootmise sinna, kus see on kõige odavam. (see omakorda seab ohtu majanduse stabiilsuse...)
korraldust, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla; esitasid Jaapanile ultimaatumi tingimusteta kapituleeriumise nõudega. Sõja lõpetamine 29.07-15.10.1946 Pariisi rahukonverents Sõja tulemused · Muutus maailma poliitiline kaart · Eesti, Läti ja Leedu kaotasid iseseisvuse · Tekkis uus jõudude vahekord maailmas kapitalistlikule maailmale vastandus sotsialismileer. · Algas koloniaalsüsteemi lagunemine · USA-st ja NSV Liidust kujunesid üliriigid · loodi ÜRO · võeti kasutusele inimõiguste mõiste ja hakati nende eest võitlema · algas tuuma- ja rakettrelvade ajastu. Sõjaaegsed liidud 23.08.1939 MRP NSVL ja Saksamaa vahel. 28.09.1939 sõprus- ja piirileping NSVL ja Saksamaa vahel. 27.09.1940 Kolmikpakt sõjalise koostöö lepe Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. Juuli 1941 ühise sõjapidamise lepe Inglismaa ja NSVL. 14.08
valitsuse asemele kujunes 1946.aastal Neljas vabariik, mis kestis kuni aastani 1958. Neljandas vabariigis oli võimul mõjukas riigikogu eesotsas peaministriga, kes oli valitud enamuspartei poolt. Eksisteeris ka vähese mõjuvõimuga, põhiliselt esindusfunktsiooniga president. Charles De Gaulle, kes juhtis Vaba Prantsusmaa vastupanuliikumist natside vastu saksa okupatsiooni ajal valiti presidendiks, kuid ta keeldus sellest ametikohast. Pärast Teist maailmasõda, likvideeris Prantsusmaa koloniaalsüsteemi Indohiinas, Marokos, Tuneesias ja ülejäänud Aafrikas. Neljandas vabariigis oli valimisõigus ka naistel. Alzeerias, mis oli siiani Prantsusmaa koloonia, leidis aset vägivaldne konflikt. Pommitamised, terrorism ja peaaegu miljoni inimese surm Prantsusmaa-vastaste tegevuste tagajärjel viisid selle konflikti Prantsuse poliitika keskmesse. Kui Prantsuse sõjaväe vanemohvitserid Alzeerias 1958. aasta mais mässu korraldasid ja riigipöörde hirm üle Prantsuse valitsuse levis,
1. Muutused ühiskonnas Põllumajandusühiskonnast läbi tööstusetapi infoühiskonda Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng Agraarühiskond põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis alates 15. saj kus? Aafrika-Aasia pöörijoon kus kõige arenenum? miks? Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud ning head kogemused aastas 2-3 saaki tänu kliimale kus kõige kaubalisem? miks? Vahemeremaades, sest sealses kliimas ei saanud kõiki vajalikke asju kasvatada ning tuli mujalt osta, milleks olid vajalikud eeldu...
loovutama territooriume · 1951.a. San Fransiscos rahukonverents võitjariikide ja Jaapani osalusel 1. Jaapan pidi tunnustama Korea sõltumatust 2.Jaapan pidi loobuma pretensioonidest Taivanile, Lõuna-Sahhalinile, Kuriilidele 3.Jaapan pidi maksma repratsioone Lepingut ei allkirjastanud NSV Liit, Poola ja Tsehhoslovakkia · Algas Aasia ja Aafrika maade iseseisvumisvõitlus, mis lõppes koloniaalsüsteemi lagunemisega · Kujunes terav vastasseis 2 üliriigi USA ja NSVLiidu vahel Külm sõda · Maailma jagunemine kolmeks: I (Hästi arenenud tööstusriigid : Euroopa, Lääneriigid, USA, ), II (Sotsialismimaailm: Nõukogude liit) ja III maailm (Riigid mis iseseisvusid II MS tulemusena, halva majandusega) · Raudne eesriie Ida-Euroopa eraldumine muust maailmast · Prantsusmaa ja Suurbritannia mõjuvõim vähenemine maailmas
masinad/seadmed/tarbekaubad) o Tööstusriikide omavaheline kaubavahetus o Nõrk emamaa ja ,,võõraste" kolooniate vahel o Peaaegu olematu kolooniate vaheline · Impeeriumite võitlus turgude ja tooraineallikate pärast teravnes maailmasõjad mõjutas maailmamajanduse toimimist otsiti võimalusi koloniaalsüsteemi ümberkorraldamiseks o 20 saj keskel enamik kolooniaid iseseisvus o Suur majanduslik ebavõrdsus Tööstusühiskonna majanduse areng · Negatiivsed nähtused arenenud tööstusriikides 20 saj algul o Kapitalistliku majanduse maht liialt suur o Tootmine hakkas koonduma väikeettevõtted ühinesid suurettevõteteks monopolide teke o Teravnesid vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel
Teine MS II Maailmasõja põhjused ·poliitilised ·majanduslikud ·ideoloogilised 1)Rahulolematus Versaille rahulepinguga (Saksamaa rahulolematus) Rahvasteliit ei tulnud toime rahu tagamisega (sõjaliste tülide lahendamine) Lääneriikide lepituspoliitika Saksamaa suhtes NSV Liidu plaan laiendada kommunismivõimu 2)Saksamaa vajadus kolooniate järele, tooraine ja turu allikad Saksamaa vajadus sõjatööstuse arenguks NSVL soov tugevdada sõjaväge materiaalselt 3)Saksa rahva vajadus eluruumi järele NSVL kommunistliku idee laiendamine läänes * Saksamaa põhistrateegia: Saksamaa püüdis kõigepealt purustada lääneriigid, et kindlustada oma tööstuspiirkondi, enne kui asuda täitma peaülesannet: vallutada Ida-Euroopa ja purustada Venemaa. Saksamaa sammud II MS valla päästmiseks 1.1935 a. - Saksamaa tühistas ühepoolselt Versaille lepingu (kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõj...
6000-10000 a tagasi · Põlluharimine (alepõllundus) ja loomade kodustamine, loomakasvatus, rändkarjandus, vahetuskaubandus · Eelduseks paikne eluviis · Praegu on levinud tundrates, mäestikualadel, kõrbetes · Ühiskond üles ehitatud seisuslikult Hilisagraarne ühiskond · Alepõllunduselt minnakse üle põlispõllundusele · Kasvab põllumajanduse tootlikkus VT MAAILMAMAJANDUSEKUJUNEMINE.ppt Globaliseerumine Eeldused · Koloniaalsüsteemi lagunemine · Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö · Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine · Uued side- ja infotehnoloogiad · Transpordi (eriti lennunduse areng) · Veo- ja sidekulud muude tootmiskuludega teisejärgulised, odavnevad järjest. · Riigi kohanemisvõime (kõrge haridustase, pidev koolitus, innovatsioon tehnoloogiline uurimus- ja arendustöö) Ohud
· Fronde'i mahasurumine printside mäss võimude vastu · Merkantilistlik majanduspoliitika (looja Jean-Baptiste Colbert): tööstuse sihipärane toetamine, töö tootlikkuse toetamine (manufaktuurid, odav tööjõud), kaubanduse arendamine (väliskaubanduses sisseveotollid, sisseveokeelud, riigisiseste tollide kaotamine, ekspordi kasvatamine, kaubakompaniide loomine, kaugkaubanduse arendamine (kolooniate vahel), koloniaalsüsteemi rajamine) · Pariisi parlament kohus, mis registreeris kuninga akte ja edikte, võis avaldada arvamust Võimule sai Louis XV: · Louis XIV pojapojapoeg · Regendiks Orleans'i hertsog Philippe, kes korraldas lossis orgiaid ja aadamapidusid · Louis XV ei hoolinud samuti riigiasjadest, vaid tegeles oma armukestega nt markiis de Pompadour, kes mõjutasid valitsemist · Kunstis Louis XV stiil ehk rokokoo · Välisvõlg raha jääb puudu Võimule sai Louis XVI:
1907. aastal. See suruti maha. Esimese maailmasõja lõpus puhkesid paljudes riikides sotsialistlikud revolutsioonid, mis suruti maha pärast Oktoobrirevolutsiooni, mille tulemusena tekkis Nõukogude Liit. Kuni Teise maailmasõjani oli Nõukogude Liit ainus sotsialistlik riik maailmas. Teise maailmasõja ajal vallutatud aladelt ei viinud NSV Liit enam vägesid välja, vaid kehtestas ka neis sotsialistliku korra. Pärast koloniaalsüsteemi lagunemist 1960. aastatel valis osa iseseisvunud kolooniaid samuti mittekapitalistliku arengutee. Neid nimetati sotsialistliku suunitlusega riikideks. PILET 13 1. Müncheni kokkuleppest- MRP-ni Ettekäändena Tsehhoslovakkia ründamiseks kasutas Hitler selle lääneosas nn Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda: tsehhid olevat neid taga kiusanud. Septembris 1938. aastal nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa
- seisuslik ühiskond - peamine koht, kus toimub tootmine - mõis, talu 2) tööstusühiskond. Toodeti omatarbeks ja müügiks - põllumajandus, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. - masintootmine - linnastumine - geograafiline tööjaotus - klassiühiskond - koloniaalsüsteemi tekkimine. Maailm jagunes: *iseseisvad tööstusriigid * kolooniad - pärast koloniaalimpeeriumi lagunemist: arenenud * tööstusriigid * arengumaad - peamine koht, kus toimub tootmine - ettevõte, tehas 3 3) infoühiskond
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
