Selle ja mõne teise leiu põhjal on oletatud, et seda tüüpi mükoriisa mängis tähtsat osa maismaataimede tekkes. Selle hüpoteesi kohaselt hankisid varased maismaataimed seente abil pinnasest vajalikke mineraalaineid. Molekulaarbioloogia andmete põhjal omavad seened ja loomad ühist eellast. Seega on seened loomadega opistokondid lähemalt sugulased kui taimedega. Loomateadlaste arvates võis nende ühine eellane olla paljuski sarnane teatud koloniaalsetele protistidele ja elas vees. KOTTSEENED Hõimkond kottseened (Ascomycota) hõlmab enda alla ca 75% seni kirjeldatud seentest. Rühma kuuluvad lisaks nö. klassikalises mõistes kottseentele ka lihheniseerunud seened samblikke moodustavad seened ning enamik neist seentest, kellel ei tunta sugulist paljunemist. Kokku moodustavad nimetatud organismid monofüleetilise rühma. Kõigile suguliselt paljunevatele kottseentele ühine hilistekkeline tunnus, mis piiritleb
kohtusüsteemi loomisel kohtuasja kuulamine ja kriminaaljuhtumid (kokkulangev võim). 9 Süsteemi tegi toimivaks põhiseaduslik eedlus, et iga valitsemisasand- nii üleriigiline kui ka osariigi oma- viib võimu ellu, sekkumata teise tasandi pädevusse.) 2.3.2. Iseloom ja struktuur 2.4. Osariikide põhiseadused- Need loodi baseerudes koloniaalsetele kogemustele ja Inglismaa praktikale. Aga iga osariigi põhiseadus oli inspireeritud vabariikluse ideest, ideaalist, mida oli kaua valgustusajastu filosoofide poolt ülistatud. Loomulikult oli konstitutsioonide peamine eesmärk kindlustada nn ,,võõrandamatud õigused". Nad rõhutasid 3 võimuharu jaotumist, et iga kontrollika ja tasakaalustaks teist. 2.4.1. Virginia osariigi põhiseadus- see teenis teiste osariikide põhiseaduste
annaabi.ee 
