VARAUUSAEG
Juba 16. saj. lõpuks ületas musta rassi kuuluv elanikkond
Ameerikas valgete arvu. Juhtiv osa kaubanduses neegerorjadega kuulus Portugalile, kelle valduses
olid Aafrika lääneranniku alad Kongo jõe suue, Senegambia ja Ginea.
Kõige kiiremini hävis indiaani elanikkond Kariibi mere saartel. Seevastu Lõuna-Ameerika
mandri lõunaosa Hispaania valdustes, tänapäeva Argentiina ja Paraguai alal, mis valdavalt kuulusid
katoliku kirikule, kehtestati tolle aja kohta üllatavalt humaanne koloniaalseadustik, mis nägi ette
kaheksatunnilise tööpäeva ning sätestas töötervishoiu nõuded. Indiaanlaste elu korraldama asunud
jesuiidid muutsid kohaliku elanikkonna paikseteks põlluharijateks. Teistel Hispaania kolonistidel
oli sellesse piirkonda asumine keelatud.
Uued koloniaalvõimud
Hispaania ja Portugali pea vääramatu ülemvõim maailmamerel kestis 16. saj. keskpaigani, mil
maailma koloniaalsesse hõivamisse sekkusid ka teised Euroopa riigid. Hispaania ja Portugali