Koloniaalsüsteemi lagunemine Koloniaalmaad olid kõik praegused teistest riikidest nii majanduslikuklt kui ka teistes eluvaldkondades maha jäänud riigid. Üldiselt võib öelda, et Ladina- Ameerika, Aasia ja Aafrika riigid. Koloniaalmaade eesmärgiks oli enda juhtriiki varustada toorainega, näiteks suhkruroo, kohvi või naftaga. Selle tõttu on nende riikide majandus ka maha jäänum võrreldes ülejäänud maailmaga. Endiste koloniaalmaade kohta kasutatakse ka väljendit Kolmas Maailm ja kõiki neid riike ühendavad, lisaks eelpool mainitud majanduse madalale arengu tasemele, kehvad elutasemetingimused, väga algeline sotsiaalabisüsteem ning suur ebavõrdsus elanikkonna vahel. Koloniaalmaad hakkasid vabanema juba 19. sajandil, kuid suurem muutus toimus peale II maailmasõda, kui tekkis 17 uut riiki. Kolooniate vabanemine ei olnud lihtne, sest paljud metropolid ei olnud nõus oma valdusi loovutama.
teised kolooniad järkjärgult peale seda. 1980ndaks aastaks oli SB kaotanud peaaegu õik oma koloniaalvaldused. Kirjandusteadus tõusis postkolonialistlik kriitika omaette suunana esile 1990ndate alguses, kuid kolonialismi kultuuriline kriitika (II MS lõpust alates), mängis olulist rolli kolonialismivastases võitluses ning on postkol. teooria aluseks. Postkolonialistlik kriitika on nii teemavaldkond kui teoreetiline raamistik. Teemavaldkonnana keskendub postkol. kriitika koloniaalmaade kirjandusele, kirjandusele, mis arenes koloniseeritud rahvaste seas reaktsioonina koloniaaliseerimisele. Ingliskeeleses terminoloogias kasutati kuni 1980ndate lõpuni mõistet „Commonwealth literature”, kus keskenduti enam kuigi mitte täielikult kolonisaatorite poolt kirjutatud tekstidele. Kui teoreetiline raamistik, on postkolonialistliku kriitika eesmärk mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideooloogiate toimimist poliitiliselt,
USA süsteem Millest juttu tuleb? Dollari tekkimine Finantssüsteemi iseloomustus Pangasüsteem Föderaalreservi süsteem Investeerimisinstitutsioonid Kindlustusfirmad Dollari tekkimine Koloniaalmaade mündid (Hispaania) Bartertehingud (riis, tubakas, loomanahad, rumm) 1776. USA iseseisvus, alustas põhiseaduse kirjutamist, lõi valitsuse. 1792. lõi Ameerika Kongress rahandussüsteemi, kuulutades dollari peamiseks rahaühikuks. 1794. Esimene dollar. Väärtus kõikus. Finantssüsteem Iseseisev USA majandus on maailma suurim Dollar on maailma baasvaluuta Wall Street on USA ja maailma väärtpaberikeskuseks Suured pangad ja finantsinstitutsioonid on USA majandusega tihedalt seotud
Kui arengumaad tahavad jõuda samale tasemele lääneriikidega, siis peavad nad läbi tegema samasuguse arengu Vaesed riigid peaksid tõstma kaubavahetust arenenud lääneriikidega, nendest eeskuju võtma, investeeringuid meelitama Lääneriigid peaksid sekkuma arengumaade majandusse, neid aitama, investreerima Sõltuvusteooria Praegused jõukad lääneriigid on maaegsed koloniaalimpeeriumid, nende rikkus tuleb koloniaalmaade ekspluateerimisest Aasia, Aafrika jms riigid ei pea arenema nii nagu lääneriigid Arengumaade mahajäämuse põhjus on sõltuvus lääneriikidest (neokolonialism) Lääneriigid maksavad tööjõu ja tooraine eest vähe Välislaenud, välisinvesteeringud tekitavad sõltuvust Majandusarengu jaoks tuleks seda sõltuvust vähendada Postmodernism Kaks tähendust: Teooria, lähenemisviis uurimisobjektile
6) Millised on sinu hinnangul praegu Euroopa Liidu ees seisvad suurimad probleemid? Nimeta 3. Viiruse tõkestamine, vaktsiini leidmine Kliimamuutused Immigrandid 7) Nimeta rahvusvaheliste konfliktide rahumeelse lahendamise võimalusi. Läbirääkimised, kui ei saada kokkuleppele kasutatakse vahendamist. Abitraaš ehk vahekohus. Konfliktiennetamise protsessis kasutatakse ka rahurehitamist. ÜRO ja OSCE tegeleb ennetamisega. 8) Nimeta Aasia ja Aafrika endiste koloniaalmaade peamisi probleeme. Kuidas neid saaks lahendada? Kuidas saad sina nende lahendmisele kaasa aidata? Nälg, alatoitumine, puhas vesi, puudulik tervishoiu süsteem, lapstööjõu kasutamine- kõik inimlikud vajadused, mille puudumisel pole inimväärne elu tagatud ja need kitsaskohad peavad olema suurema tähelepanu all. Nende seljatamine tagab inimestele potendsiaali elada väärtuslikumalt, mis omakorda tagaks parema majanduse riigis.
ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Kross kasutas "Söerikastajas" vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika. Kirjanduslik tegevus Luuletaja järgmine kogu oli "Kivist viiulite", mis ilmus 1964. aastal. Selle luulekogu häälestus oli juba optimistlik, sõjaõudusest ülesaanud maailm avanes taas. Kross luuletab teaduse plahvatuslikust arengust, alanud kosmoseajastust, koloniaalmaade ärkamisest ja vabadusliikumisest. Minevikule heideti nüüd humoristlik või satiiriline pilk. Järgmisena ilmus luuletustekogu "Lauljad laevavööridel" (1966). See raamat kujutas uut maailma päikeseriiki, kus elu on vägivallata, arukas ja inimlik. 1968. aastal ilmus luulekogu "Hetk". Samal aastal kirjutas Kross koos abikaasa Ellen Niiduga reisiraamatu "Muld ja marmor". Kirjanduslik tegevus Luulekogu "Vihm teeb toredaid asju" (1969) märgib
printsiipidega, nagu riikide suveräänsus ja siseasjadesse mittesekkumise põhimõte. Rahvaste võrdsus ja enesemääramisõigus Rahvaste võrdsus ja enesemääramisõigus kujunes üldprintsiibiks alles ÜRO ajal. ÜRO põhikirja artikkel 1 (2)4 tunnustab rahvaste võrdseid õigusi ja enesemääramisõigust. Võib eristada välist ja sisemist enesemääramisõigust (external and internal self-determination). Väline enesemääramisõigus seondub eelkõige koloniaalmaade või teiste võõra valitsuse all olevate maade rahvaste õigusega enesemääramisele. ÜRO eesmärkidega.(Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri, https://www.riigiteataja.ee/akt/555597) 3 (3) Kõik ÜRO liikmed lahendavad oma rahvusvahelised tülid rahulike vahenditega, mis ei ohusta rahvusvahelist rahu, julgeolekut ning õiglust. 4 (2) Arendada rahvusvahelisi sõbralikke suhteid rahvaste võrdõiguslikkuse ja enesemääramise põhimõtte
Sugereeriva värvisümboolikaga luuakse hele atmosfäär, aaruste ning kauguste tunne, mis seotakse mere, taeva, tuule, voolavate vete, vikerkaare ja kõrgete vaadete looduslikke avarduskujunditega. Järgneva häälestus on aga helesiniselt optimistlik, positiisete probleemidega tegeleva luuletaja pilk on tulevikku pööratud. Üldine ja isikluk ühinevad tasakaalukas kooskõlas: isikukultuse ajastu surutisest vabanemise tunne, teadmuse plahvatuslik kasv, alanud kosmoseajastu, koloniaalmaade ärkamine ja vabadusliikumine, omaenese armastus ja kaasalöömisrõõm selles ajataustas. Maailma tajutakse suures inimlikus ühtekuuluuses , luuakse laiahaarelisi seoseid ajastuste mineviku, oleviku ja tuleviku ahel. Luuletuskogu kui tervik kasvab avaraks, pateetiliseks Arengu deklaratsiooniks, Aja voolamise kui arengu ning edeneva tunnetuse hõlmavaks ühtsuseks. ,,Kivist viiulite" temaatika ning ideeline tuum on kokku võetud raamatut lõpetavas poeemis ,,Maailma avastamine"
koalitsioon; Napoleoni tsiviilkoodeks; imperaator; Maria Luise; konkordaat; usurpaator; Kolmekeisri lahing; Rahvastelahing; sada päeva; vasallriik? 29. Millised tähtsamad sündmused toimusid:1789; 1791; 1792; 1793; 1799; 1804; 1805; 1806; 1807; 1812; 1813; 1814; 1815? Nende sisu ja tähtsus? 1.USA's Inglismaa 13 kolooniat. Inglismaa pärssis koloniaalmaade arengut tollipoliitikaga, keelas rajada km-de asutusi, keelati kodumaal km-de valmiskaupade müük. Km-d keeldusid maksude maksmisest, boikoteeriti Inglismaa kaupu ning ähvardati kaubavahetuse katkestamisega. Mitmed relvakonfliktid 4.juuli 1776-iseseisvusdeklaratsioon Algasid iseseisvussõjad, 1777-Saratoga lahing, 1783-Versailles'i rahu-> asumaad iseseisvad 1787-põhiseadus->fõderalistlik suund->USA 2.Inglismaal 18.saj, Eestis ~1850
igavesti. See kõik annab alust iseloomustada kujunenud olukorda kui ülemaailmset toitluskriisi, mis on kauaaegselt akumuleerunud vastuolu kasvavate füüsiliste vajaduste ja olemasoleva toiduainete tootmise, jaotamise ja vahetamise mehhanismi vahel majanduses. Ülemaailmse toitluskriisi on peamiselt tinginud järgmised põhjused: · 1950. aastatel alanud ja 1960. aastate lõpus haripunkti jõudnud demograafiline plahvatus. · Endiste koloniaalmaade üha hoogsam kaasamine rahvusvahelistesse majanduslikesse, poliitilistesse ja kultuurilistesse sidemetesse muu maailmaga, mis osutus enneaegseks, kuna need ei olnud valmis osalema maailmaturu konkurentsis. Oma koosmõjus tugevdasid need faktorid üksteist ja tingisid toitlusprobleemi ülekasvamise 1970. aastate algul teravaks globaalseks toitluskriisiks, mille vahetuks ilminguks on nälg. Kuid nälg kujutab endast vaid jäämäe nähtavat osa. Toitluskriisi
Seejuures näitas Kross ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Kross kasutas "Söerikastajas" vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika. Luuletaja järgmine kogu oli "Kivist viiulite", mis ilmus 1964. aastal. Selle luulekogu häälestus oli juba optimistlik, sõjaõudusest ülesaanud maailm avanes taas. Kross luuletab teaduse plahvatuslikust arengust, alanud kosmoseajastust, koloniaalmaade ärkamisest ja vabadusliikumisest. Minevikule heideti nüüd humoristlik pilk. Murranguaastaks Jaan Krossi loometeel kujunes 1970, mil ilmusid "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" ning "Kolme katku vahel" I . Nendes pöördus Kross ajaloolise aine poole, millele truuks on ta siiani jäänud. Ta arendas välja omalaadse ajaloolise romaani, mille peategelasteks on reaalselt elanud Eesti aja- ja kultuuriloo tegelased ja milles taotletakse maksimaalset tõepära.
Miks on saanud kuuekümnendad kuldse sära? "No ega nad majanduslikult nii väga kuldsed olnud, aga GULAGe enam polnud, Jaan Krossil ilmus "Söerikastaja" ja ega maal elu nii hull olnudki kui täna. (Enn Vetemaa) Luuletaja järgmine kogu oli "Kivist viiulite", mis ilmus 1964. aastal. Selle luulekogu häälestus oli juba optimistlik, sõjaõudusest ülesaanud maailm avanes taas. Kross luuletab teaduse plahvatuslikust arengust, alanud kosmoseajastust, koloniaalmaade ärkamisest ja vabadusliikumisest. Minevikule heideti nüüd humoristlik või satiiriline pilk. Järgmisena ilmus luuletustekogu "Lauljad laevavööridel" (1966). See raamat kujutas uut maailma- päikeseriiki, kus elu on vägivallata, arukas ja inimlik. 1968. aastal ilmus luulekogu "Hetk". Samal aastal kirjutas Kross koos abikaasa Ellen Niiduga reisiraamatu "Muld ja marmor". Luulekogu "Vihm teeb toredaid asju" (1969) märgib pöördumist lüürilise autorimina poole. Vihm teeb toredaid asju
teekonda lähimineviku taagast vabanenult. Ta näitas ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Samal aastal sai ta ka Kirjanike Liidu liikmeks. ,,Kivist viiulite" 1964. aastal ilmunud kogu (optimistlik häälestus, sõjaõudusest ülesaanud maailm avanes taas, minevikule on heidetud humoristlik ja satiiriline pilk). Siin luuletab ta teaduse plahvatuslikust arengust, alanud kosmoseajastust, koloniaalmaade ärkamisest ja vabadusliikumisest. ,,Lauljad laevavööridel" 1966. aastal ilmunud raamat (kujutas uut maailma kui päikeseriiki, kus elu on vägivallata, arukas ja inimlik). ,,Hetk" 1968. aastal ilmunud luulekogu. ,,Muld ja marmor" 1968. aastal ilmunud reisiraamat, mille kirjutas koos abikaasa Ellen Niiduga. ,,Vihm teeb toredaid asju" 1969. aastal ilmunud luulekogu (pöördumine lüürilise autorimina poole). ,,Voog ja kolmpii" 1971. aastal ilmunud valikkogu, mis Jaan
Prantsuse köök on üks paremaid Euroopas kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist. Kokkuvõte Käsitletud periood Prantsusmaal oli äärmiselt segane ja konfliktirohke. Oli palju ülestõuse ja mässe nii Prantsusmaal kui ka koloniaalmaades. Võim vahetus tihti ning püüti kõigest väest edendada majandust. Üks tähtsamaid isikuid sel perioodil Prantsusmaa ajaloos oli Charles de Gaulle, kes lahendas mitmeid sõjalisi konflikte ja aitas kaasa koloniaalmaade iseseisvumisele. Kasutatud materjalid: http://en.wikipedia.org/wiki/France_in_the_twentieth_century http://en.wikipedia.org/wiki/French_Fifth_Republic http://en.wikipedia.org/wiki/French_Fourth_Republic http://www.spartacus.schoolnet.co.uk/2WWdegaulle.htm http://listverse.com/2012/04/21/7-french-military-victories-of-the-20th-century/ http://imagecache6.allposters.com/LRG//37/3791/JGCIF00Z.jpg http://fr.wikipedia.org/wiki/Charles_de_Gaulle http://europa
Subjekti mitteteadvus on positiivne ja loov nähtus. Postkolonialism. (Konspekt eraldi failina). Postkolonialistliku kriitika mõiste. Postkolonialistlik identiteet. Kolonialistlik ideoloogia. Eurotsentrism. Topeltteadvus, mimikri, nn. mittekodusolemise tunne, hübriidsus. (vt. T. Hennoste, Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201). Postkolonialistlik kriitika on ühtaegu a) teemavaldkond - keskendub koloniaalmaade kirjandusele, kirjandusele, mis arenes koloniseeritud rahvaste hulgas reaktsioonina koloniseerimisele. b) teoreetiline raamistik - eesmärk on mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideoloogiate toimimist poliitiliselt, psühholoogiliselt ja kultuuriliselt. Postkolonialistlik identiteet. Kolonialistlik ideoloogia. Teisestamine, nn mittekodusolemise tunne. Kolooniate kadumisega ei kadunud endise võimu mõju. Näiteks on paljudes endiste
* lugeja on subjekt, mille on kujundanud tema ajastu ideoloogiad. Uushistoritsism tundis vastastikkust huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu. Ajalugu ei ole määratud tähendusega faktide kogum, vaid on tekst, mida tõlgendatakse. Ja iga teksti võib vaadelda kui mingi ajastu ideoloogia poolt vormitud kultuuriliste konstruktsioonide väljendust. Postkolonialistlik kriitika on ühtaegu: a) teemavaldkond - keskendub koloniaalmaade kirjandusele, kirjandusele, mis arenes koloniseeritud rahvaste hulgas reaktsioonina koloniseerimisele. b) teoreetiline raamistik - eesmärk on mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideoloogiate toimimist poliitiliselt, psühholoogiliselt ja kultuuriliselt. Postkolonialistlik identiteet. Kolonialistlik ideoloogia. Teisestamine, nn mittekodusolemise tunne. Kolooniate kadumisega ei kadunud endise võimu mõju. Näiteks on paljudes endiste koloniaalmaade
sellega esile ägeda poleemika. Miks on saanud kuuekümnendad kuldse sära? "No ega nad majanduslikult nii väga kuldsed olnud, aga GULAGe enam polnud, Jaan Krossil ilmus "Söerikastaja" ja ega maal elu nii hull olnudki kui täna. (Enn Vetemaa) Luuletaja järgmine kogu oli "Kivist viiulite", mis ilmus 1964. aastal. Selle luulekogu häälestus oli juba optimistlik, sõjaõudusest ülesaanud maailm avanes taas. Kross luuletab teaduse plahvatuslikust arengust, alanud kosmoseajastust, koloniaalmaade ärkamisest ja vabadusliikumisest. Minevikule heideti nüüd humoristlik või satiiriline pilk. Järgmisena ilmus luuletustekogu "Lauljad laevavööridel" (1966). See raamat kujutas uut maailma- päikeseriiki, kus elu on vägivallata, arukas ja inimlik. 1968. aastal ilmus luulekogu "Hetk". Samal aastal kirjutas Kross koos abikaasa Ellen Niiduga reisiraamatu "Muld ja marmor". 3
Kuuekümnendatel olid avastusretked ja mereleminek üks eesti luule põhimotiive. Kross käsitleb viimast luuletust ,,Kivist viiulites" ka kui inimese hinge avastamisena, kus igaüks teeb eneses ise suured avastused mõistuse või südame jaoks hoolimata ohtudest ja keeldudest. Kross näeb arengu eesmärki elu sisukuses ning selle kvaliteedis. Tunnete keerukusi käsitleb luuletaja äärmise lihtsuse ja positiivsusega: rahvaste omavaheline hea läbisaamine, koloniaalmaade ärkamine ja nii edasi. Poeemi neljandas osas toimub isikuline tagasivaade ja seoste tunnetamine eelkäijaga. Sinine värv, mis läbib luulekogu, mõjub tõhusalt kunstiteose maine õhutamise juures. Luulekogu meisterlik ülesehitus loob täieliku terviku mulje. Seitsmest tsüklist koosnev kogu on taotletud dünaamikale. Isegi armastuslaulude ajastu ja luuleaforistlike kildude tsükkel ei tükelda tervikut ega põhikujustust ka piiratud mahu juures. (Kalda, 1991) 2
on olemuselt Freudi klassikalise psühhoanalüüsi kriitika. Traditsoonilise psühhoanalüüsi puhul on subjekt määratletud ihalevana või kadunud ühtsuse poole suunduvana. Deleuze ja Guattari järgi pole inimese suhtes ümbritsevasse midagi määratletut - pole jäävat korda, kindlat suunda või tähenduslikkust. Subjekti mitteteadvus on positiivne ja loov nähtus. Postkolonialism. Postkolonialistliku kriitika mõiste. Postkolonialistlik kriitika on ühtaegu a) teemavaldkond - keskendub koloniaalmaade kirjandusele, kirjandusele, mis arenes koloniseeritud rahvaste hulgas reaktsioonina koloniseerimisele. b) teoreetiline raamistik - eesmärk on mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideoloogiate toimimist poliitiliselt, psühholoogiliselt ja kultuuriliselt. Postkolonialistlik identiteet. Kolonialistlik ideoloogia. Teisestamine, nn mittekodusolemise tunne. Kolooniate kadumisega ei kadunud endise võimu mõju. Näiteks on paljudes endiste
tekkisid tagasi. Riigid, kes 45. Aastal veto õiguse said, ei ole enam sellest nõus loobuma. Kas veto õigus on hea või halb? Maailm on selline koht, mida ei saa täiesti demokraatlikult juhtida ja peab olema riikide tuumik, kes otsustab ja selleks ongi neil veto. ÜRO põhikirja artikkel 2(4) keelustas jõu kasutamise ja jõuga ähvardamise; julgeolekunõukogul oli õigus kasutusele võtta meetmeid, kui mõni riik keeldu rikub. See aitas kaasa koloniaalmaade iseseisvumisele või omavalitsusele üleminemisele. Kolmanda maailma esilekerkimisega moodustasid nad koos sotsialistliku blokiga enamuse ÜRO Peaassambleest. Siiski säilis lääneriikidel majanduslik, sõjaline ja poliitiline võim. Külm sõda jagas maailma kaheks: Idaks ja Lääneks. Enesemääramine ja rassiline võrdsus kujunesid õiguse printsiipideks. Toimus rahv.-vah. õiguse aktiivne kodifitseerimine. Alates 1960-ndatest hakati rahv.-vah
POSTSTRUKTURALISM (Kraavi 110-126, 131-135) 75.Poststrukturalismi mõiste 76.Tekstiline teadmine 77.Keele umbusaldamine 78.Dekonstruktsioon 79.Derrida dekonstruktsiooni alusteooria (binaarsete opositsioonide ja logotsentrismi kriitika, erinevused). 31 80.M.Foucault (võimu mikropoliitika, diskursus, episteem, ,,arheoloogiline meetod") 81.Deleuze & Guattari risoomne tõlgendusmudel. POSTKOLONIALISM (konspekt eraldi failina) Koloniaalmaade kirjandus. Teooria on laiem, ei põhine ainult kirjandusele. Eesmärgiks mõista, analüüsida postkolonialistlikku ideoloogiat, poliitikat jne. 82.Postkolonialistliku kriitika mõiste Kirjandusteaduses tõusis postkolonialistlik kriitika omaette suunana esile 1990. alguses, kuid kolonialismi kultuuriline kriitika (II MS lõpust alates), mängis olulist rolli kolonialismivastases võitluses ning on postkolonialismi teooria aluseks. Postkolonialistlik
igapäevane, meeldiv, toidukultuuri element). Rahvameditsiinis viin ravib. Piiblis Jeesus muutis vee veiniks, alkohol nagu kõik muu on jumala, sobib ka talle ohverdamiseks. Kuid rõhutatakse ka alkoholi keeluideid. Liivi sõja puhkemine on alkoholi ja muude pattude tagajärg(Balthasar russow) eestis joovad kõik seisused jne. (NB: 1890 koguneti Brüsselis et arutada alkoholi probleemi tema koloniaalmaades, eestit ei puuduta, kuid alkohol koloniaalmaade ük probleem. Alkoholist rääkimine 1) moraliseeriv, patudiskursus 2) meditsiiniilne, kahjulikkus kasulikkus 3) sotsiaalne, kinnisuse vastu, rõõmu otsimine, kuid enamasti ei toimi. Baer eestlaste endeemilistest haigustest (doktoridissertatsioon) klimaatilised tingimused (külm niiske) nõuavad organismilt palju, sp vaja ergutada keha alkoholiga. Põhjama rahvas püüdleb rõõmu ja avatuse poole, toores vaim saab aga osa vaid negatiivsest ja metsikust, möllavast rõõmust, ei
jäävat korda, kindlat suunda või tähenduslikust. Postkolonialism. (Konspekt eraldi failina). Postkolonialistliku kriitika mõiste. Postkolonialistlik identiteet. Kolonialistlik ideoloogia. Eurotsentrism. Topeltteadvus, mimikri, nn. mittekodusolemise tunne, hübriidsus. (vt. T. Hennoste, Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201). • Postkolonialistliku kriitika mõiste – a)teemavaldkond – keskendub koloniaalmaade kirjandusele; b)teoreetiline raamistik – eesmärgiks on mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideoloogiate toimimist poliitiliselt, psühholoogiliselt ja kultuuriliselt. • Postkolonialistlik identiteet – koloniaalimpeeriumite lagunemisega ei kadunud koloniaalvõimu mõju • Ideoloogia – teisestamine nn mittekodusolemise tunne. Koloniseeritud rahvaste kultuuride ja traditsioonide ignoreerimine
tekkisid tagasi. Riigid, kes 45. aastal veto õiguse said, ei ole enam sellest nõus loobuma. Kas veto õigus on hea või halb? Maailm on selline koht, mida ei saa täiesti demokraatlikult juhtida ja peab olema riikide tuumik, kes otsustab ja selleks ongi neil veto. ÜRO põhikirja artikkel 2(4) keelustas jõu kasutamise ja jõuga ähvardamise; julgeolekunõukogul oli õigus kasutusele võtta meetmeid, kui mõni riik keeldu rikub. See aitas kaasa koloniaalmaade iseseisvumisele või omavalitsusele üleminemisele. Kolmanda maailma esilekerkimisega moodustasid nad koos sotsialistliku blokiga enamuse ÜRO Peaassambleest. Siiski säilis lääneriikidel majanduslik, sõjaline ja poliitiline võim. Külm sõda jagas maailma kaheks: Idaks ja Lääneks. Enesemääramine ja rassiline võrdsus kujunesid õiguse printsiipideks. Toimus rahv.-vah. õiguse aktiivne kodifitseerimine. Alates 1960-ndatest hakati rahv.-vah
eesti ja baltikasaksa kultuuri omavahelised suhted, nõukogude okupatsiooni mõjud meie kultuurile. Siiski peab rõhutama, et okupatsiooniajaks oli Eestil välja kujunenud rahvuslik eneseteadvus ja rahvuslik kultuur, oma kultuuri üle tunti uhkust ning venelaste ees tunti küll hirmu, aga mitte allasurutuna ega alaväärstetena. Jääb sõelale vaid ideoloogia, sest keel oli juba selleks ajaks olemas ning vene mõjusid leida ei õnnestu. Teemavaldkonnana keskendub postkol. kriitika koloniaalmaade kirjandusele, kirjandusele, mis arenes koloniseeritud rahvaste seas reaktsioonina koloniaaliseerimisele. Ingliskeeleses terminoloogias kasutati kuni 1980ndate lõpuni mõistet „Commonwealth literature”, kus keskenduti enam kuigi mitte täielikult kolonisaatorite poolt kirjutatud tekstidele. Kui teoreetiline raamistik, on postkolonialistliku kriitika eesmärk mõista ja analüüsida
lugejatele või siis üldse mitte lugejatele traditsioonilises mõttes. Lugeja pole autorile oluline ega esiplaanil. Postmodernism erineb modernismist sellega, et on vähem elitarismi rõhutav. Postmodernistlikud kirjanikud erinevad modernistlikest selletõttu, et nad ei pea ennast teistest paremaks, vaid tegleevad pigem osalusvaatlejatena kõrvalt. Seda iseloomustab ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu. Postkoloniaalne kirjandus kujutab endast koloniaalmaade kirjandust, st India, Aafrika, Austraalia ja Kanada kirjandust. Kirjandus on seal tekkinud varem, kuid alates 1980. aastatest hakati neid maid nimetama postkoloniaalseteks, sest need olid enne koloniseeritud. Selle kirjanduse temaatika ühised jooned on ühiskonnaolude kirjeldamine ja vabaduseihalus. 8. Mida mõistetakse Lähis-Ida kirjanduse all? Millised on araabia kirjanduse põhiperioodid; tooge välja nende peamised jooned. Millised on pärsia kirjanduse
Postkolonialistliku teooria üheks põhifookuseks ongi keerukad suhted koloniseeritud kultuuride omam koloniseerimiseelse kultuuri ja koloniaalvõimude kultuuride vahel. Postkol. kultuurides ei ole võimalik neid kahte poolust selgelt eristada, ‚oma’ on kättesaadav ainult läbi pikaajalise koloniaalkultuuri prisma. Koloniaalimpeeriumite lagunemisega ei kadunud koloniaalvõimu mõju, heaks näiteks sellest on asjaolu, et inglise keel senini paljude endiste koloniaalmaade (üheks) riigikeeleks. Postkolonialistliku ideoloogia tulemus koloniaalalamad (colonial subjects) võtsid omaks koloniaalideoloogia ja enda alama staatuse võrreldes koloniseerijatega. Mimikri püüd matkida koloniseerijate käitumist, maitseeelistusi, elustiili, väärtushoiakuid jne; väljendab nii koloniseeritavate soovi koloniaalkultuuris tunnustust leida kui häbi- ja alväärsustunnet enda kultuuri suhtes, mida koloneeriv kultuur näitab alaväärsena. Topeltteadvus kahe kultuuri
o Sisemine aspekt: valitsus on võimeline looma ja säilitama riigis autonoomset õiguskorda o Välimine aspekt: valitsus suudab rahvusvahelisel tasandil tegutseda sõltumatult o Oluline on efektiivse ja reaalse avaliku võimu teostamine o Valitsus peab olema sõltumatu e ei tohi alluda teiste riikide korraldustele 6 · võime astuda suhtesse teiste riikidega o koloniaalmaade kadumise tõttu on see tunnus kaotanud oma tähtsuse o Algselt tuli see tunnus Ladina-Ameerika riikidelt Tunnustamine on üks keerulisimad valdkondi rahvusvahelises õiguses, sest see hõlmad nii poliitilisi aspekte kui ka siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse küsimusi. Tunnustamisega antakse teatavale faktilisele situatsioonile õiguslik tähendus. Tunnustamine hõlmad riikide lisaks valitsusi, rahvuslikke vabadusliikumisi, territoriaalseid nõudmisi jms. Riigi tunnistamine:
[Tamm, M. Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 16–19] Kultuuriliseks pöördeks hakati 1990. aastatel nimetama kultuuri populariseerimist erinevates teadusharudes (see hakkas toimuma 20.sajandi teisel poolel) ja ka akadeemilisest maailmast argikeelde. Seda iseloomustas huvi uurida tähendusi, sümboleid, väärtushinnanguid, ettekujutusi. Kultuuri toimemehhanismide samastamine turumajanduse omadega. Kultuurilise pöörde mõjuna võib vaadelda koloniaalmaade eneseteadvuse tõusu. Kultuur on omane igaühele. 2 3. Kuidas erineb kultuuri käsitlemine süsteemi ja tegevusena? [Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 22–23] Käsitledes kultuuri süsteemina võrdleme me seda tekstida, struktuurse süsteemina. Need on kokkuleppelised reeglite kogumid, hierarhilised struktuurid, märgisüsteemid ja tähendusloome mehhanismid
Postkolonialism. Mis on postkolonialismi kui teoreetilise raamistiku eesmärk? Mis on postkolonialistlik identiteet, mille iseloomustamiseks postkolonialistlikud teoreetikud on kasutanud mõisteid nagu mimikri, hübriidsus, topetteadvus, mittekodusolemise tunne? Mida need mõisted tähendavad? Postkolonialism tekkis 1990. a alguses, olles aga eelnenult osalenud kolonialismivastases võitluses. Postkolonialistlik kriitika on nii teemavaldkond (koloniaalmaade kirjandus, Commonwealth literature) kui teoreetiline raamistik ((anti)kolonialistlike ideoloogiate poliitiline/psühholoogiline/ühiskondlik- kultuuriline toimimine; ideoloogilised tegurid, mis võimaldasid kolonisaatorite väärtuste omaksvõttu kui ka neile vastuhakku). Postkolonialistlik identiteet. Impeeriumite lagunemine ei tähendanud koloniaalvõimu mõju lakkamist. Põhifookus on koloniseeritud kultuuride ja koloniaalvõimude
1980ndaks aastaks oli SB kaotanud peaaegu õik oma koloniaalvaldused. Kirjandusteadus tõusis postkolonialistlik kriitika omaette suunana esile 1990ndate alguses, kuid kolonialismi kultuuriline kriitika (II MS lõpust alates), mängis olulist rolli kolonialismivastases võitluses ning on postkol. teooria aluseks. Postkolonialistlik kriitika on nii teemavaldkond kui teoreetiline raamistik. Teemavaldkonnana keskendub postkol. kriitika koloniaalmaade kirjandusele, kirjandusele, mis arenes koloniseeritud rahvaste seas reaktsioonina koloniaaliseerimisele. Ingliskeeleses terminoloogias kasutati kuni 1980ndate lõpuni mõistet ,,Commonwealth literature", kus keskenduti enam kuigi mitte täielikult kolonisaatorite poolt kirjutatud tekstidele. Kui teoreetiline raamistik, on postkolonialistliku kriitika eesmärk mõista ja analüüsida
1980ndaks aastaks oli SB kaotanud peaaegu õik oma koloniaalvaldused. Kirjandusteadus tõusis postkolonialistlik kriitika omaette suunana esile 1990ndate alguses, kuid kolonialismi kultuuriline kriitika (II MS lõpust alates), mängis olulist rolli kolonialismivastases võitluses ning on postkol. teooria aluseks. Postkolonialistlik kriitika on nii teemavaldkond kui teoreetiline raamistik. Teemavaldkonnana keskendub postkol. kriitika koloniaalmaade kirjandusele, kirjandusele, mis arenes koloniseeritud rahvaste seas reaktsioonina koloniaaliseerimisele. Ingliskeeleses terminoloogias kasutati kuni 1980ndate lõpuni mõistet „Commonwealth literature”, kus keskenduti enam kuigi mitte täielikult kolonisaatorite poolt kirjutatud tekstidele. Kui teoreetiline raamistik, on postkolonialistliku kriitika eesmärk mõista ja analüüsida
staatus. Siiski on vajalik riigi nõusolek rahumeelse lahendamise meetodi valikul. Inimõiguste austamine: Kuj rv-se õ-se üldprints-ks pärast II MS. Sellele aitasid kaasa ÜRO põhikiri (1945), inimõiguste ülddeklarats (1948), ÜRO inimõiguste paktid (1966). Võistleb tradits-te rv õ-se prints-ga nagu riikide suveräänsus ja mittesekkumise pm. Rahvaste võrdsus ja enesemääramisõigus: ÜRO põhikirja art 1 (2) tunnustab. Väline emõ seondub koloniaalmaade või teiste võõra valitsuse all olevate maade rahvaste õigusega enesemääramisele. Sisemine emõ täh suveräänse riigi rahva õ-st valida oma valitsejad demokraatlikus ja pluralistlikus protsessis. Vastastikkus: (KONSENSUSE PM lisaks) Täh riikidevahelises suhtluses teatud õiguste, privileegide või rv-te koh-te vastastikkust austamist ja täitmist ning rv õ-se rikkumise puhul vastavaid vastutusmeetmeid. Fundament väärtuste kaitse. Teoreetilised alused
varem · Kui arengumaad tahavad jõuda samale tasemele lääneriikidega, siis peavad nad läbi tegema samasuguse arengu · Vaesed riigid peaksid tõstma kaubavahetuust arenenud lääneriikidega, nendest eeskuju võtma, investeeringuid meelitama · Lääneriigid peaksid arengumaade majandusse sekkuma Sõltuvusteooria · Praegused jõukad lääneriigid on omaaegsed koloniaalimpeeriumid, nende rikkus tuleb koloniaalmaade ekspluateerimisest · Aasia, Aafrika jms riigid ei pea arenema nii nagu lääneriigid · Arengumaad mahajäämuse põhjus on sõltuvus lääneriikidest (neokolonialism) - Lääneriigid maksavad tööjõu ja tooraine eest vähe - Välislaenud, välisinvesteerinud tekitavad sõltuvust · Majandusarengu jaoks tuleks seda sõltuvust vähendada Maailmasüsteem Immanuel Wallerstein · Maailm jaguneb kolme piirkonda, paneb paika riikide positsiooni maailmas
Kui arengumaad tahavad jõuda samale tasemele lääneriikidega, siis peavad nad läbi tegema samasuguse arengu. Vaesed riigid peaksid tõstma kaubavahetust arenenud lääneriikidega, nendest eeskuju võtma, investeeringuid meelitama. Lääneriigid peaksid sekkuma arengumaade majandusse, neid aitama, investeerima. Eelnevale vastandub sõltuvusteooria. Need riigid, mison praegu jõukad lääneriigid on omaaegsed koloniaalimpeeriumid, nende rikkus tuleneb koloniaalmaade ekspluateerimisest. Aasia, Aafrika jms riigid ei pea arenema nii nagu lääneriigid. Arengumaade majajäämuse põhjus on sõltuvus lääneriikidest (neokolonialism): lääneriigid maksavad tööjõu ja tooraine eest vähe; välislaenud, välisinvesteeringud tekitavad sõltuvust. Majandusarengu jaoks tuleks seda sõltuvust vähendada. 45 Maailmasüsteemi teooria. Autor Immanuel Wallerstein. On kõige võimsamad riigid
). Samas, kui sekkumine on suunatud riigi suveräänsete õiguste kahjustamisele ning sellest kasusaamisele, võib see olla mittesekkumise põhimõtetega vastuolus. Rahvaste võrdsus ja enesemääramisõigus. Rv õiguse üldprintsiibiks kujunes see alles ÜRO ajal. ÜRO põhikirja artikkel 1 (2) tunnustab rahvaste võrdseid õigusi ning enesemääramis- õigust. Võib eristada välist ja sisemist enesemääramisõigust. Väline seondub eelkõige koloniaalmaade või teiste võõra valitsuse all olevate maade rahvaste õigusega enesemääramisõigusele (poliitilise ja õigusliku staatuse määramine). Sisemine enesemääramisõigus põhimõtteliselt tähendab suveräänse riigi rahva õigust valida oma valitsejad demokraatlikus ja pluralistlikus protsessis, eelkõige vabade ja tõeliste valimiste kaudu.; etnilise või rassilise grupi õigus sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule või poliitilisele arengule selle riigi raames.
annaabi.ee 
