1. Nimetage kolm rahvast, kes vallutuste tulemusena kehtestasid oma ülemvõimu Inglismaal 1-15. sajandil. 1) Piktid 2)Keldid 3)Roomlased 4)Germaani hõimud 2. Milles seisnes Magna Charta Libertatumi tähtsus parlamentaarse Inglismaa kujunemisel? Inglise monarhia absoluutse võimu piiramine, millega rahvas polnud nõus ning kuningas John Maata võttis selle vastu, et mitte jääda ilma peata. 3. Iseloomustage Elizabeth I kui Inglismaa kuningannat. (iseloomujooned, Inglismaa kujunemine koloniaalimpeeriumiks, võitmatu armaada võitmine) Iseloomujooned: halastamatu, naiselik, neitsi Tema võimu ajal nimetati Inglismaad riik kus kunagi päike ei looju Nad suutsid võita hispaania suurt laeva( armaadat), isegi kui neil olid ainult väikesed laevad. Ning Hispaania ei saanudki Inglismaad vallutada 4. Iseloomustage keskaegset Inglismaad. (Millega tegeleti, külad, rahvas, London) Külad: tundusid ühesugused,ühekorruselised, odavad, ilma korraliku vundamendita
Catherine kuues naine. Rahulik kooselu. Selle abielu ajal Henri suri. Peale Henri VIII surma sai kuningaks tema poeg Edward. Ed suri noorelt. Peale Ed'i sai troonile Henri tütar Mary(1553-1558). Oli katoliiklane. Tahtis taastada katoliku kirikut inglismaal. Peale Maryt sai troonile Elisabeth I. Tema oli anglikaani usu pooldaja. Ta valitses aastani 1603. asus taga kiusama puritaane. Puritaanid põgenesid ameerikasse ja lõid sinna kolooniad. Inglismaa kujunes koloniaalimpeeriumiks, laevastik tugevnes. Elisabeth tegi koostööd piraatide ja pättidega ning tänu sellele riik tugevnes. Elisabeth ei abiellunud. Ta oli viimane Tudor troonil, peale teda algas Stuartide dünastia. Vastureformatsioon(16. saj.) Katoliku kirik võttis kasutusele meetmes, mis takistaksid reformatsiooni levikut. Katoliku kirik hakkas tegema emakeelseid jutlusi. Kirik hakkas ka piiblit rahvuskeeltesse tõlkima, kuid see oli vähesel määral. Inkvisitsiooni tugevdati. Kirik loos uusi ordusid
valmistoodangu vedamine vajalikesse kohtadesse. Merel tulid kasutusele aurikud. Tekkisid esimesed ülemaailmsed majanduskriisid. Sest olid kõik tihedalt seotud ja nii ju. Esimene majanduskriis oli 1847 · imperialismi teke- suurriikide vaheline konkurents, mis laienes kogu maailmale. Oluliseks muutus kolooniate omamine, et kindlustada tööstus odava toorainega. Suurimaks koloniaalimpeeriumiks oli Suurbritania. Ja suuuruselt teine oli Prantsusmaa. POLIITILISED IDEOLOOGIAD Ideoloogia- korrastatud ideede skeem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia- annab hinnangu olemasolevale ühiskonna korraldusele ja esitab oma väärtushoiakutes lähtuva ideaalse ühiskonna käsitluse. Poliitilised ideoloogiad tekkisid seoses prantuse revolutsiooni ja pra revolutsiooni
19. saj. Valitses kuninganna Victoria, kes ei sekkunud parlamendi tegvusse ega riigiasjadesse. Inglismaa poliitiline elu tugines kaheparteisüsteemil. Võimu pärast võitlesid liberaalid ja konservatiivid. Inglismaa oli 19. saj. juhtiv tööstus-, rahandus- ja kaubanduskeskus maailmas. Edu alusek oli teistest varem toimunud tööstuslik pööre. 19.saj. lõpus jäi Inglismaa Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa arengutempost maha. Briti koloniaalimpeeriumiks nimetati Inglismaa kolooniaid. Ameerika Ühendriikide kodusõda toimus 1861-1865 põhja- ja lõunaosariikide vahel. Lõunaosariigid pooldasid orjust, aga põhjaosariigid pooldasid orjuse kaotamist. Ameerika kodusõda lõppes põhjaosariikide võiduga ning orjuse kaotamisega. Enne kodusõda olid neegrid orja, kuid peale seda nad vabastati. Nad olid hariduse ja elukogemuseta. See tõi kaasa hulkumise, kerjamise ja varastamise. 12. EESTI 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL (õpiku I osast lk 121-122)
Lisaks tõi sõja kaotus sisepoliitilise segaduse. Inglismaa: 19.saj teisel poolel valitses Inglismaad kuninganna Victoria. Seda ajajärku nimetatakse ka viktoriaanlikuks ajastuks. Victoria ei löönud valitsuse ega parlamendi asjadesse kaasa. Peamised parteid olid liberaalid ja konservatiivid, kes vahelduva eduga võimule pääsesid. Inglismaa edu aluseks oli teistest riikidest varem toimunud tööstuslik pööre. Inglismaad ja tema kolooniaid hakati nimetama Briti koloniaalimpeeriumiks, kuna Inglismaast kujunes 19-saj suurim koloniaalriik. USA: USA kodusõda toimus 1861-1865 aastal Lõuna- ja Põhjaosariigi vahel kuna põhjaosariiklased soovisid orjade vabastamist, aga lõunaosariiklased polnud sellega nõus. Kodusõda lõppes põhjaosatiikide võiduga. olid tänaval täis harimatuid, elu-ja-töö kohata neegreid, kelle kantseldamine ei olnud kerge. See põhjustas massilist hukkamist, varastamist, mäslemist. Lõunaosariiklased moodustasid rassistlikke organisatsioone
Saksamaa ühendamise (1871) ja Kolmikliidu (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia 1882) loomise järel nõrgenesid Euroopas Prantsusmaa ning Venemaa positsioonid. Kui Saksamaa hakkas üha enam tähelepanu pöörama maailmapoliitikale, viis see ühtlasi ka Inglismaa ja Prantsusmaa, kui vanade rivaalide lähenemisele ning Antanti kujunemisele (1904 Entente Cordiale Südamlik lepe) koostöös Venemaaga (1907). Inglismaa tõus juhtivaks koloniaalimpeeriumiks algas juba 16.saj II poolel, kui loodi esimesed asundused Põhja-Ameerika idarannikul. Koloniaalsõdades (Seitsmeaastane sõda 1756-1763) tõrjuti küll prantslased Kanadast välja, ent 1783 Versailles`i rahuga pidi Inglismaa tunnistama 13.koloonia iseseisvumist ning Ameerika Ühendriikide väljakuulutamist (4.juuli 1776). Vaatamata sellele tagasilöögile viidi 19.saj lõpule India vallutamine ning Austraalia ja Uus-Meremaa koloniseerimine. 19
Krimmi sõjas 1853-1856). Saksamaa ühendamise (1871) ja Kolmikliidu (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia 1882) loomise järel nõrgenesid Euroopas Prantsusmaa ning Venemaa positsioonid. Kui Saksamaa hakkas üha enam tähelepanu pöörama maailmapoliitikale, viis see ühtlasi ka Inglismaa ja Prantsusmaa, kui vanade rivaalide lähenemisele ning Antanti kujunemisele (1904 Entente Cordiale Südamlik lepe) koostöös Venemaaga (1907). Inglismaa tõus juhtivaks koloniaalimpeeriumiks algas juba 16. saj II poolel, kui loodi esimesed asundused Põhja-Ameerika idarannikul. Koloniaalsõdades (Seitsmeaastane sõda 1756-1763) tõrjuti küll prantslased Kanadast välja, ent 1783 Versailles`i rahuga pidi Inglismaa tunnistama 13.koloonia iseseisvumist ning Ameerika Ühendriikide väljakuulutamist (4.juuli 1776). Vaatamata sellele tagasilöögile viidi 19. saj lõpule India vallutamine ning Austraalia ja Uus-Meremaa koloniseerimine. 19
hiigelvalduste pärijaks. Hispaania pärilussõja (170114) ( Rahvusvahelised suhted) tulemusel asendas Habsburgid Hispaania troonil Bourbonide (hisp. Borbón) dünastia. Hispaania Bourbonide võimu all Bourbonide Felipe V [170046] ning Fernando VI [174659] valitsemise all Hispaania kosus. Saavutamata küll sellist tähtsust ja mõju, mis oli 16. sajandil, jäi Hispaania endiselt maailma suurimaks koloniaalimpeeriumiks. Kolmanda Bourbonist kuninga Carlos III ajal [175988] viidi Hispaanias läbi mitmeid valgustuslikke reforme, mille initsiaatoriks oli kuninga lähikondlane krahv Pedro Aranda (171898). Aranda oli sidemetes Prantsuse valgustajatega ning seadis sihiks tõsta Hispaania kiiremini areneva protestantliku Põhja-Euroopa tasemele. Carlos III ajal lõpetati Hispaanias nõiaprotsessid ning maalt saadeti välja jesuiidid, kelle
Prantsusmaa ja Hispaania mõningate piirkondade kommetele. Ning sarnaselt Eestimaaga tuntakse rõõmu, kui saadakse jalgpallis oma suurele naabrile ära teha. Portugali selliseks suureks üleaedseks on Hispaania, viimane sai endast väiksema Portugali mõneks ajaks oma rüppegi. Kui vanasõna järgi viivad kõik teed Rooma, siis Portugali hiilgeaegadel viisid mereteed Portugalist peaaegu igasse maailma tähtsamasse sadamalinna. 16. sajandi keskpaigaks oli Portugal saanud suurimaks koloniaalimpeeriumiks ning Lissabon muutunud maailma vürtsi- ja kahjuks ka orjakaubanduse keskuseks. Porto börsihoone araablaste kavaldamiseks Cabo da Roca Et äri hästi läheks, tuli teinekord ka partnereid veidi üle kavaldada. Porto linna börsihoone suursugune Araabia saal ehitati omal ajal selleks, et jätta vastuvõtjast jõukas mulje ja mõjuda kaugelt saabunud kaubanduspartnerile psühholoogiliselt, osutades võõrustaja võimsusele ning külalise väiksusele, või ehk isegi tühisusele
annaabi.ee 
