1973 Pariisi rahuleping, ameeriklased lahkusid, kodusõda kestis edasi, kommunism võitis, Vietnam ühendati. Kolmas maailm mõiste, mis ühised tunnused? 1950 aastate keskel nimetati riike, kes ei tahtnud end siduda USA ega NSVL pooltega Kolmandaks Maailmaks. Hiljem laienes see mõiste kõigile majanduslikult maha jäänud riikidele arengumaadele, sõltumata sellest, kui arenguvimelised nad olid. Probleemid äsja iseseisvunud Aafrika riikide ees. Millised neist koloniaalikkest? Kas ja kuidas oleks vältida saanud? Kolonisaatorite tõmmatud piirid ei ühtinud hõimupiiridega, tükeldades ühtseid rahvaid. Vaesus, relvakonfliktid, korruptsioon, onupojapoliitika. Demokraatia ei osutunud sobivaks. Kinnistus tribalism. Lääs üritas aafrikat suunata demokraatiasse, nsvl sots maailmasüsteemi laiendada(mõju egiptus,alzeeria,etioopia,liibüa). Võrrelge suure hüppe ja kultuurirevoluts poliitikat. Sarnasus, erinevus?
Demokraatia sõjavälisel ajal - ei olnud edukas sest paljudes riikides dem.asendus diktatuuriga, demokraatia oli nõrk, püsis ainult vanades tugevates riikides (ing, prm) Heaoluühiskond põhjamaades säilis raskel sõjajärgsel ajalsest nende riikide kultuurid ja tavad olid ühtsemad kui varem, nad ei olnud nii palju sõjast mõjutatud(laastatud), neil olid tugevad poliitilised parteid, tugev põhiseadus. Aasia, aafrika, ladina-ameerika arengmaailmasõjavahel: sarnasused-võitlus koloniaalikkest vabanemise eest, ladina ameerika võitlus USA mõjuvastu. Erinevused:türgist sai vabariik, hiina (sisemised pinged, kodusõda, kommunism) , jaapani soov saada Aasias hegemooniks. Kunst kirjandus, filosoofia peegeldasid pessimismi, lootusetust.Tundus et kõik inimväärtused olid peapeale keeratud. Kõike naeruvääristati. Kultuur riigi teenistuses: kultuur dem riigis sai areneda, autoritaarses riigis oli riigi mõjuvõimuses , seda kasutati propaganda vahendina .
Nt Kuuba raketikriis, kus USA ja NL nägid vaeva, et sõda ei tuleks. Lk 68 1."kolmandaks maailmaks" hakati kutsuma riike, mis püüdsid ennast mitte siduda kahepooluselise maailma põhijõudude, USA ja NSV Liiduga. Hiljem laienes see mõiste arengumaadele, sõltumata sellest, kui arenemisvõimelised nad olid. Siia kuulusid Põhja-Ameerika, Euroopa, Jaapan, Austraalia, Lõuna-Korea. lk 68 2-4 2. Äsja iseseisvunud Aafrika riikide probleemid. Millised olid tingitud koloniaalikkest. - ebaloomulikud piirid (kolonisaatorite poolt seatud piirid ei kattunud aafriklastele tähtsate hõimupiiridega) - vaesus - relvakonfliktid - korruptsioon ja onupojapoliitika - kolonisaatorite poolt toime pandud - deomkraatia asemel oli tribalism - hõimusuhete eelisarvestamine ametikohtade määramisel, riiklike tellimuste jagamisel jne. Rahvas ise oli natuke liiga naiivne ja äksi täis äsja saavutatud iseseisvuse üle ja vb ei pannud tähele, mis ümberringi toimus. Rahvas oleks pidanud
NSV liit oli pigem sõja kaotaja, kuna ta astus NSV liit oli sõja võitnud riik, maailma sõjast välja, ta oli nõrk. tugevaima armeega ja alustas oma mõjusfääride laiendamist. Mõned riigid said iseseisvuse, võitjariigid Paljud riigid kaotasid oma iseseisvuse, paljud jagasid kolooniamaad ümber, võtjariigid vabanesid koloniaalikkest jagasid kaotajate alad mandaataladeks. Mõlemal korral kaotas Saksamaa ja ta represseeriti Võitjad riigid muutsid Euroopa poliitilist kaarti. Berliini kriis 1948-1949- Saksamaa lõhestamine. Lk 9-10 Marshalli plaan ja VMN Oli Euroopa taastamise ja arendamise kava aastateks 1948-1952, millega loodeti ära hoida kommunistide võimuletulek. Plaan toetus Trumani doktriinile ja selle alusel said abi 17 euroopa riiki. Abi andmisel lähtus USA ka enda kasust talle oli vaja tugevaid majandus- ja
(eriti oktoobris 1962 Kuuba kriisi ajal). Osapooled: Lääne demokraatia eesotsas USA-ga ehk Esimene Maailm/Lääs (+ Põhja-Ameerika, Lääne-Euroopa, Jaapan, Austraalia) ja Kommunistlik totalitarism eesotsas NSV Liiduga ehk Teine Maailm/Ida (+ Ida-Euroopa, Põhja-Korea, Põhja-Vietnam, Kuuba). Maailm lõhenes kahepooluseliseks ehk bipolaarseks. Mõlemad leerid püüdsid allutada oma võimule Kolmandat Maailma ehk koloniaalikkest vabanenud arengumaid. Külm sõda jagatakse kuueks perioodiks: 1. Külma sõja kujunemine 1945-1948. Nõukogude Liidu seisukohalt algas Külm sõda Winston Churchilli kõnega Fultonis 1946. aasta märtsis. Lääneriikide seisukohalt algas Külm sõda Berliini blokaadiga 1948-1949. 2. Külma sõja kulminatsioon 1948 (Berliini blokaad) 1953 (Stalini surm) 3. Kriisist kriisi 1953 1960. aasta lõpuni. 4. Pingelõdvenduse (pr detente'i) periood 1960
annaabi.ee 
