Heino Lipp - Uurimistöö
Pealegi olid
enamik treenerid Lipu kõrval alles poisikesed. Treeningutel rõhutas ta tehnikat, kiirust ja
rütmi. Niimoodi juureldes hakkas kuul aina kaugemaid lende tegema. (Teemägi:1963)
1947. aasta 8. mail püstitas Lipp taas uue NSV Liidu rekordi 16.55, olles seekord külaliseks
Tbilisis.(Teemägi_1963) Sellega sai ületatud ka ennesõjaaegne Eesti rekord, mis kuulus
samuti väga nimekale Eesti sportlasele - Aleksander Klumberg-Kolmperele.(Blankin)
Lipul polnud vastaseid, võitu kuulitõukes võis temalt oodata kõikjalt. Tagasihoidlikuma
esinemise korral avaldati sageli pettumust. Lipp õppis aga keskenduma ja võistlustel
sündisidki tavaliselt ainult rekordid. Oli juba harjutud, et treeningutel 15-ne meetrised
kuulikaared ei tähendanud halba vormi. Lipp püstitas ridamisi sõjaeelsetest aaastatest püsinud
Euroopa rekordeid. Mai lõpus tõukas ta Tartus 16.66, juulis 16.72 ja septembris Harkovis
16.73.(Teemägi_1963)
2.5