ja eetilisi tõekspidamisi. Suunatud oli enam kodanlaste kui aadlike maitsele. See idealiseerid antiikühiskonda ja selle püüdlusi. Põhinõueteks olid õilis lihtsis ja vaikne suurus. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ning võitlema pahede vastu. 2. Klassikaline arhitektuur (näited) Klassikalise arhitektuuri ehitised olid sümmeetrilised. Neil olid suured siledad seinapinnad ning fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge (sammastik+kolmnurkviil). Näiteks: Madeleine kirik Pariisis, USA Kongressi hoone Washingtonis, Valge Maja. 3. Klassikalise maalikunsti üldiseloomustus Klassikalises maalikunstis hakati jäljendama antiikskulptuuri kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja. Värvide iseseisvat osa ei rõhutatud, need olid enamastu tuhmivõitu, kantud pildi pinnale ühtlaselt ja ilma varjunditeta. Kujutatu kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada oma kaasaaja sündmustega
ajaloolisest õiendist "Ohtu mõis", mis valmis 1986 aastal, enne restaureerimistööde algust. Õiendis on lühikokkuvõte ansamblisse kuuluvate hoonete ehituslaadist, välisilmest ja nende olukorrast tol hetkel. Usutavalt võib, toetudes nendele materjalidele, saada üsna tõepärase ettekujutuse ka Kurselli aegsest mõisast, sest nagu mainitud põhiosas on see säilinud muutmata kujul. Peahoone on ilma keldrita paekiviehitis, kaetud kõrge poolkelpkatusega. Esikülge ilmestavad kolmnurkviil ja laiad pilastrid, samuti hoonet vöötav lai profileeritud räästakarniis ning korruste vahesimss. Vastavalt pilastrite paigutusele on aknad asetatud rühmiti (rütm 1+2+3+2+1). Alumise korruse aknad on suhteliselt madalad, peaaegu ruudukujulised (algselt ilmselt 20ruudulised), teisel korrusel on need aga kõrged, saali aknad lisaks ka kaarjate sillustega. Kõiki aknaid piiravad lamedad krohväärised. Viimased, nagu karniisid ja pilastridki,
Giorgione "Äike" El Greco "Püha Martin ja ke Tizian "Põgenemine Egi Prantsusmaale oli iseloomulik · Palazzode rajamine · Hoogne lossiehitus · Altarimaalide maalimine · CHAMBORD`i loss · Louvre´i loss · Chenonceaux loss · CHENONCEAUX loss · FONTAINEBLEAU loss · CHAMBORD´i loss · Palazzo Medici Roomas · Pierre Lescot - LOUVRE`i lossi läänetiib · Andrea Palladio Villa Rotonda Antiikarhitektuurile vihjavad detailid · Ümarkaar akendel · Kolmnurkviil · Paarissammaste kasutamine · P.Lescot Louvre`i lossi reljeefid · Michelangelo Julius II hauamonumendi fig · J.Goujon "Süütute kaevu" reljee ALBRECHT DÜRER autoportree HANS HOLBEIN Henry VIII · JEAN CLOUET Kuningas Francois I · ALBRECHT DÜRER "Eva paradiisiaias" · TIZIAN "Urbino Veenus" · GIORGIONE "Lamav Venus" Saksamaad iseloomustas · Õlivärvide kasutuselevõtt · Trükigraafika levik · Lossiehitus
restoran. Selle ruumi, kujundas Prantsuse arhitekt Odile Decq ning see vastab väga kõrgetele nõuetele, mis on tingitud maja ajaloolisest iseloomust. Menüü on koostanud kokk Christophe Aribert ja restoran ise on avatud iga päev alates kella seitsmest hommikul kuni südaööni. 6 Arhitektuur ja stiil Külastajat võtab vastu uusbarokne paleefassaad, selle taga kerkib kuppel ning kõrgub kivist kolmnurkviil, mis tähistab lava asukohta ja mida kroonib lüüraga Apolloni kuju. Teatri ees olevate sammaste vahel on paljude suurte heliloojate pronksist büstid. Sealt võib leida selliseid nimesid nagu Mozart, Rossini, Auberi Daniel, Beethoven, Meyerbeer, Fromental Halévy, Spontini ja Philippe Quinault. Trepikoda Kuulus trepikoda, mis koos vestibüüli ja mõlema fuajeega võtab tunduvalt rohkem ruumi kui
PRANTSUSE KUNST 17.SAJ ARHITEKTUUR Jätkub Fontaineblau koolkonna mõju. Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused. Arhitekt FRANCOIS MANSART paigutas katuse alla lisakorruse mansardkorruse. 17.saj keskel saab valitsejaks Louis XIV ning kunst muutub valitseja ülistamise vahendiks. Louvre'i lossi idafassaad kujundati ning arhitektiks oli Claude Perrault. Eristatakse kõrgrenessanssi ja antiiki, seega Louvre'i fassaad ongi klassitsistlik, 3 korruseline, paarissambad, kesksel kohal kolmnurkviil. Sai eeskujuks kuninga esinduskojale. Algselt kutsuti Itaaliast Bernini, kuid tema kavand kuningale ei meeldinud. *Versailles'i loss. Louix XIV residents. Koondati parimad arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks JULES HARDOUIN-MANSART. Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati kogupikkuselt 580m-ni. Lossi juurest lähtuvad sirgetena 3 teed(keskmine Pariisi suunas) Loss 2 korda suurem Louvre'ist. Lossi keskseks toaks kuninga magamistuba
Mõisaansambli rajamist praegusesse asukohta alustati tõenäoliselt Tollide ajal 18. sajandil kolmandal veerandil. Vanimaks ehitiseks on kivist härrastemaja, mille põhikehand pärineb eelpool nimetatud ajast. 18. sajandi mõisamaja oli ühekorruseline, baroksete vormide, mantelkorstnate ja kelpkatusega kiviehitis, interjööris koobaltmaalinguga ahjud. Aegade jooksul on hoones tehtud mitmeid juurde- ja ümberehitusi. 19. sajandi I veerandil täiendati hoonet tugevasti tiibehitistega, lisati kolmnurkviil, sajandi keskpaigaks ehitati ääristatud terrass. Park oli ansambli lahutamatuks koostisosaks. Vabakujunduslik park ilmestas ehitisi, kuid ühtlasi isoleeris härrastemaja majandushooneist. Pargi rajaja oli Robert von Toll 1886. a. Robert von Toll on maetud Kukruse mõisa kalmistule. Kukruse mõisaansambel on maastikus selgelt väljajoonistuv ning üldstruktuurilt loetav. Pargiruumi detailne ülesehitus ei ole enam kergesti ära tuntav, kuid ruumid on siiski eristatavad
sündmused kunstielus 19.saj. • 1830 maalikunst i kooli asutamine turus, 1845 muudetakse joonistuskooliks • 1846 asutatakse soome kunstinike ühendus • 1848 asutatakse Helsingi joonistuskool. Kuni 1863 ainus õpetaja B,A godenhjelm • r.w.ekman, rahvusliku maalikunsti rajaja, kalevala • 1849 asutatakse ateneum(soome kunstimuuseum), hoone valmisb 1887 r.w.ekman kreeta haapasalo soittaa kannelta, 1868 theodor höijer, ateneum, 1887, neorenessanss(meenutab palatsot, kolmnurkviil,) al 1824 kõrgklassitsism e ampiirstiil (senati hoone) carl ludwig engel • oli saksa arhitek, kes töötas al 1816 soome suurvüsrtiriigis • oli soome arhitektuuri suunanäitaja 19.saj, esimesel poolel • enne soome kolimist töötas berliinis , tallinnas ja peterburis • engeli peatööks oli senati väljaku kujundamine helsingis:toomkirik, riiginõukogu hoone, helsingi ülikooli peahoone ja rahvaraamatukogu
Maderna ( 1556-1629 ) looming. Tema Santa Susanna kirikut ( 1603 ) peetakse esimeseks kirikuks, kus on järjekindlalt rakendatud barokile iseloomulikke jooni. Silma torkab dekoratiivsete elementide rohkus ja fassaadi liikumismulje rõhutamine. Sambad ja pilastrid on asetatud nõnda kokku, et üks nagu astuks teisest ette, tõustes sellega reljeefselt esile. Kaheks jaotatud fassaadi ülemine osa on alumisest tunduvalt kitsam, seda raamivad peened voluudid. Kahekordne kolmnurkviil ja arvukad nissidesse asetatud skulptuurid täiendavad maalilist üldmuljet. Maderna kui maalilis-dünaamilise baroki esindaja anne tuleb aga eriti ilmsiks Püha Peetri kiriku lõpetamisel. Ta muutis tsentraalehitise suurejoonelise eeskojaga pikihooneks, mille fassaadi moodustas seinast eenduvate poolsammaste ja raske atikaga peaaegu kolme korruse kõrgune hiigelkolonnaad. Atika kohale paigutatud kujud rõhutasid vertikaalsust. Madernale kuulus ka interjööri teostamise põhiidee,
annaabi.ee 
