2001025 0,3205 -56,94 Tabel nr. 1. Signaalide spektrite sagedused ja amplituudid. Kontrollisime, kas seos ühikute vahel dBm=>mV vastab teoreetilisele. Võtsime näiteks 80,35 mV, mis oli -8,92 dBm. Seega saadud tulemused langevad üsna täpselt kokku teoreetilistega. Töö tulemuste selgitus ja kriitiline hinnang Nelinurksignaali ja kolmnurksignaali spektrikomponentide sagedused erinesid mõõdetust ligikaudu 10 kHz. Kahepoolse kolmnurga puhul ligikaudu 3 kHz. Nelinurksignaali, kolmnurksignaali ja kahepoolse kolmnurksignaali puhul erinesid amplituudid ligikaudu 1 mV. Amplituud- ja sagedusmodulatsiooni spektrikomponentide amplituudid olid ootuspärased, AM-i puhul oli signaali enamus võimsusest kandesagedusel. Mõõteseadme kohta võiks öelda, et sageduse mõõtmistäpsus on küllaltki suur ning amplituudi võimsuse jaoks vägagi täpne.
K.dif (dB) 47,086 47,009 46,978 46.892 45,894 47.5 47 Kdiflg46.5 46 45.5 4 4 4 4 5 0 2×10 4×10 6×10 8×10 1×10 f Joonis 4. Diferentsvõimendi logaritmiline amplituud-sageduskarakteristik 6. Nelinurk- ja kolmnurksignaalide kuju Joonis 4. Nelinurksignaali kuju Kolmnurksignaali puhul jäid väljundpinged samaks. Joonis 5. Kolmnurksignaali kuju 7. Võimendi sünfaasse signaali reziimis, sünfaasse signaali võimendustegur. Mõõdetud: Usis=1 V Uv1=628 mV K.sünf=Uv1/Usis= 0,628 Arvutatud: K.sünf=Rk/2RE=0,6 8. Diferentspinge amplituud sünfaasse signaali korral Diferentspinge amplituud Usünf=15,4mV 9. Arvutatud SSMT SSMT= 20log(K.dif/K.sünf)=20log(226/0,628)=51,12dB 10. Kokkuvõte tehtud tööst
7. Andsime ostsillograafi sisendisse ristkülikimpulsid sagedusega 30 Hz ja pingega 250 mVrms. Mõõtsime impulsi esikülje ja tagakülje kestused: tesikülg = 4,800 ns ttagakülg = 4,550 ns Teoreetiliselt võib esi- ja tagakülje pikkus olla kuni tf =1/(3fmax) tf = 1/(3*30) = 11 ms 8. Genereerisime amplituudmoduleeritud (AM) siinussignaali: 3 pinge 1 Vrms kandesagedus 3 kHz moduleeriva kolmnurksignaali sagedus 100 Hz modulatsiooniindeks 80% Kontrollisime modulatsiooniindeksi väärtust. Selleks mõõtsime lõigud A ja B ostsillograafi ekraanilt kursorite abil, milledeks saime: A = 4,937 V B = 0,719 V Leiame modulatsiooniindeksi m kasutades valemit m = , milleks saime m= = 0,7458 75%, mis langeb peaaegu kokku kasutatud väärtusega. 9. Genereerisime sagedusmoduleeritud (FM) siinussignaali: kandesignaali pinge 0,85 Vpp kandesagedus 3,5 kHz
= 500 mVrms. Määrasime kursorite abil impulsi esikülje kestus tr kahe ajahetke vahena: Joonis 2. Impulsi parameetrite määramine t r = t 0,9U p - t 0,1U p tr (impulsi esikülje kestus) = 26,0 ns tr (impulsi tagakülje kestus) = 28,0 ns Teoreetiliselt pikim võimalik esi- ja tagakülje pikkus tr =1/(3 fmax) = 1/(3*50) = 66,6 ms 8. Genereerisime amplituudmoduleeritud (AM) siinussignaal: pinge ug = 1 Vrms kandesagedus f0 = 3 kHz moduleeriva kolmnurksignaali sagedus f =100 Hz modulatsiooniindeks m = 80% A = 2,531 V B = 406,3 mV m = (2,531 0,4063) / (2,531 + 0,4063) = 0,723 = 72,3% 9. Genereerisime sagedusmoduleeritud (FM) siinussignaal: kandesignaali pinge ug = 0,85 Vpp kandesagedus f0 = 3,5 kHz moduleeriv signaal kolmnurkpinge deviatsioon 40 Hz moduleeriva signaali sagedus f = 75 Hz. Kokkuvõte: Sagedus oli generaatoril hea täpsusega, ligi viis korda parem kui ostsilloskoobil, seetõttu tema tekitatud määramatus ei ole märkimisväärne
Siinuselise pulsilaiusmodulatsiooni eesmärgiks on sellise pinge formeerimine, mis oleks võimalikult lähedane ideaalse siinusega (vt. punkti 3.3). PWM-i genereeritakse juhtsignaalide kandevsageduse kolmnurkpinge võrdlemisel siinussignaaliga, nagu on näidatud Joonis 6.8,a. Signaalid võrreldakse elektroonikas kasutatavas elemendis- komparaatoris. Ajahetkel, mil siinuspinge hetkväärtus on suurem, kui kolmnurksignaali hetkväärtus, on transistor avatud (transistori baasile on rakendatud pinge Us, vt punkti 3.8.2) ning sellel hetkel jookseb mootorist läbi elektrivool. ton toff U Uk Usin t T Us t
annaabi.ee 
