teoseks ja valmis 1512. aastal. Esialgne plaan nägi ette maalida lakke lõnettidele vaid kaksteist apostlit ning mingid ornamendid, kuid tööga algust teinud Michelangelo arvates sellest ei piisanud ja sai paavsti nõusse, et teha maal nii nagu kunstnik paremaks peab. Sixtuse kabeli lakke mmalis Michelangelo üheksa pilti, mille süzeed on võetudPiibli maailmaloomise ja Noa laeva lugudest. Peamisi stseene ümbritsevad prohvetid, sibüllid ja alasti noormeeste figuurid. Kolmnurksetesse võlvisiiludesse akende kohal maalis ta Kristuse eelkäijate kujud. Võlvinurkades on neli maali stseenidega Iisraeli rahva ajaloost. Kogu lage liigendavad maalitud arhitektuurilised elemendid: võimsad sambad, mis nagu toetaksid karniise ja üle kabeli ulatuvaid võlvkaari. Kogu selle "arhitektuuri" vaheline pind on täis maalitud inimfiguure. Selle teose puhul hämmastab juba ainuüksi maht lakke, umbes 500 ruutmeetri pinnale on maalitud 350 inimfiguuri
1505 asus Rooma, kus pidi valmistama Julius II hauamonumendi, mis võttis aega 40 aastat vaheaegadega. Seal pidi olema ligi 40 figuuri, kuid valmis alla kümne. Üks kuulsamaid töid on Moosese figuur hauamonumendi jaoks. Sai ka põhiülesande Sixtuse kabeli lae kaunistamine 1508-1512. Laele maalis 5 väiksemat ja 4 suuremat pilti. Need kujutasid Maailma loomist ja Noa laeva lugu. Pilte ümbritsesid prohvetid, sibüllid (ennustajad) ja alasti noormeeste figuurid. Kolmnurksetesse võlvisiiludesse akende kohal maalis Kristuse eelkäijate maalid. Võlvi nurkadesse 4 stseeni Iisraeli rahva ajaloost. Kogu lage liigendasid maalitud arhitektuuri osad. Kokku on loetletud üle 350 üksikfiguuri. Firenzes tellisid Medicid oma hauakambri, kus kasutas allegooriaid. 1536-1541 tegi gigantse maali Sixtuse kabeli idaseina, mis kujutab viimset kohtupäeva. Viimaseks skulptuuritööks oli Pieta Firenze toomkiriku jaoks.
võitleja ideaaltüüp. ,,Taavet" tähistab uut arengut terves kõrgrenessansi plastikas. Taavetit on kujutatud enne võitlusseminekut, skulptuur on loomutruu, eluline, suure sisemise pingega ja ilmekas. Sixtuse kabeli laemaalingud a. 1508-1512 on Michelangelo peateoseks. Ta maalis laele 9 freskot (5 väiksemat, 4 suuremat), mis kujutavad maailmaloomist ja Noa lugu. Peastseene ümbritsevad prohvetid ja sibüllid ning alasti noormeeste figuurid; kolmnurksetesse võlvisiiludesse akende kohal on Kristuse eelkäijad. Võlvinurkades on 4 maali iisraeli rahva ajaloost. Kogu lage liigendavad maalitud arhitektuursed osised. Teos sisaldab kokku 350 üksikfiguuri. Kogu kompositsiooni maalis Micelangelo üksi. Iseloomulik: - dramaatiline ja vägivaldne joon peegeldab ajastu olemust; - täiuslikud inimesed ebaharilikes ja vägivaldsetes poosides; - jõulisus, kehad plastilised, valguse-varjuga modelleeritud;
võitleja ideaaltüüp. „Taavet“ tähistab uut arengut terves kõrgrenessansi plastikas. Taavetit on kujutatud enne võitlusseminekut, skulptuur on loomutruu, eluline, suure sisemise pingega ja ilmekas. ● Sixtuse kabeli laemaalingud a. 1508-1512 on Michelangelo peateoseks. Ta maalis laele 9 freskot (5 väiksemat, 4 suuremat), mis kujutavad maailmaloomist ja Noa lugu. Peastseene ümbritsevad prohvetid ja sibüllid ning alasti noormeeste figuurid; kolmnurksetesse võlvisiiludesse akende kohal on Kristuse eelkäijad. Võlvinurkades on 4 maali iisraeli rahva ajaloost. Kogu lage liigendavad maalitud arhitektuursed osised. Teos sisaldab kokku 350 üksikfiguuri. Kogu kompositsiooni maalis Micelangelo üksi. Iseloomulik: dramaatiline ja vägivaldne joon – peegeldab ajastu olemust; täiuslikud inimesed ebaharilikes ja vägivaldsetes poosides; jõulisus, kehad plastilised, valguse-varjuga modelleeritud;