Ogadega sõjanuia vars kuni 2 m pikk, oli kasutusel jalaväes. Morgensternil ehk Koidutähel on puidust pea, millest raudteramikud läbi löödud, u. 20 cm pikkused, Taanis kasutatakse tänapäevani linna öövahi kohustusliku relvana. Kett-morgensternidel oli pea ketiga varre külge kinnitatud, võisid olla ka lühikese varrega. Kilp - enamjaolt olid need tehtud puidust, kasutati ka raud- või pronksdetaile, peamiselt mandlikujulised, u. 2 cm paksused; 12. saj. muutub kolmnurksemaks, kumeramaks; 13. saj. muutub kilbi ülemine osa sirgeks, ratasaväelase kilp muutus väiksemaks ja jalaväelasel suuremaks. Tartse on ratasaniku kilp. Pavese jalaväelase kilp. Ammuküttidele kasulik. Laternkilbil oli mitu funktsiooni: harpuunid, mõõk, kilp ja latern (vastase pimestamiseks). Rusikakilp oli väike, levis vehklejate ja kahevõitlejate kasutuses. Raudrüüde täienedes vähenes kilbi osatähtsus ja hiljem kaob kasutuselt. Kiiver
abil välja enamvähem ovaalse kujuga aluse. Aluse ääred pigistasin sõrmede abil natuke paksemaks kui ülejäänud alus. Lõikeülejäägid pigistasin taas tihedalt kokku, et neid hiljem kasutada. Järgmiseks kujust asusin voolisin istuva kassipoja Istuva kassi algfiguur. kuju, vormides peaosa ümaraks. Seejärel voolisin ninaosa kolmnurksemaks ning, kasutades spetsiaalseid savivoolimisvahendeid, vajutasin sisse ka nina piirjooned. Lõpuks pigistasin kassipojale näppude abil ka kõrvad. Siis asusin voolima keha, millele üritasin anda kergelt kormnurkset kuju ning et jääks mulje kahest esikäpast, vajutasin esiküljele
annaabi.ee 
