süsivesinikke nimetatakse alküünideks. · Kaksiksideme olemasolu tähistatakse nimetuses järelliitega een ja kolmiksidet järelliitega üün (vajadusel koos eesliidetega di- jne). Küllastumata alifaatsed süsivesinikud: nomenklatuur · Peaahela aatomite nummerdamisel antakse väiksemad numbrid eelistatult: a) järelliitega tähistatud rühmale; b) kaksiksidemetele; c) kolmiksidemetele; d) eesliidetega tähistatud rühmadele. H3C CH3 H2 H2 C C C H3C C CH CH3 H2 C2H5 4 Struktuuriisomeeria
seotud. Nummerdatakse sellest otsast, mis annab väikseimad numbrid. Vajadusel kasutatakse eesliiteid di-, tri- jne. Asendajad loetletakse tähestikulises järjekorras. Kaksiksideme olemasolu tähistatakse nimetuses järelliitega een ja kolmiksidet järelliitega üün (vajadusel koos eesliidetega di- jne). Peaahela aatomite nummerdamisel antakse väiksemad numbrid eelistatult: a) järelliitega tähistatud rühmale; b) kaksiksidemetele; c) kolmiksidemetele; d) eesliidetega tähistatud rühmadele. Näited Areenid, mis sisaldavad vähemalt ühte benseenituuma. Kui benseenituum C6H5- on asendajaks, nimetatakse seda fenüülrühmaks ja üldisemalt areenidele vastavaid asendajaid arüülrühmadeks. Asendajate paiknemist benseenituumas tähistatakse süstemaatilise nomenklatuuri järgi numbritega, kusjuures nummerdamine toimub sellises järjekorras, et kasutatakse väiksemaid numbreid. Kasutusel on ka vanem nomenklatuur, kus 2
⇒ põhistruktuur peab omama suurimat võimalikku R-NH2 amino- -amiin arvu funktsionaalseid rühmi (radikaale, asenda- R-C N tsüano- -nitriil jaid) ja pikimat C-aatomite ahelat; ⇒ põhistruktuur peab sisaldama suurima arvu kord- R-O-R - -eeter seid sidemeid (võrdse arvu puhul eelistatakse kak- -OCH3 metoksü- - siksidemeid kolmiksidemetele). -OC2H5 etoksü- - -C=C- - -een kloro-, bromo-, Halogeniidid - jodo-, fluoro-