2) riigivõimu volitused - ultima ratio põhimõte; 3) sisemine struktuur, funktsionaalsed ja harukondlikud struktuuriüksused; 4) moodustamine ettenähtud korras; 5) kindel ülesanne ja pädevus selle teostamiseks; 6) eelarveeraldised ja muu raha oma ülesannete täitmiseks; 7) koosseis koosneb füüsilistest isikutest, kes on riigiteenistuses ning moodustavad bürokraatia ehk profesionaalse riigiteenistujate korpuse. Riigiorganite põhiliigitusi 1) Levinumaid kolmikliigitusi: a) seadusandlikud riigiorganid; b) täitev-korraldavad riigiorganid; c) kohtuorganid. Vastab võimude lahususe põhimõttele, kuid ei arvesta riigipead (kui tal on dekreediõigus +absoluutse või supsensiivse veto õigus) 2) Nelikliigitus: a) riigivõimu esindusorganid; b) riigipea; c) täidesaatva riigivõimu organid; d) justiitsorganid. Riigiorganite eriliigitusi Moodustamisviisi alusel jaotatakse: 1) Valitavad, 2) määratavad, nimetatavad, kinnitatavad. 1.1
liseerimiseks ja töö korraldamiseks - riigiorganite koosseisu kuuluvad füüsilised isikud, kes on riigiteenistuses (avaliku teenistuse õigussuhtes riigiorganiga, evides spetsiifilisi õigusi, kohustusi, vastutust, kuid ka riiklikke garantiisid) ja moodustavad seaduse või nnprofessionaalse riigiteenistujate korpuse ehk bürokraatia seaduse alusel antud ... jne. P. 2. RIIGIORGANITE PÕHILIIGITUSI: 1) levinumaid kolmikliigitusi: - seadusandlikud Vastab võimude riigiorganid lahususe põhimõttele, - täitev-korraldavad-”- kuid ei arvesta - kohtuorganid riigipead (monarhias – monarhi;vabariigis- presidenti:kui tal on dekreediõigus + absoluutse või suspensiivse veto õigus) 2) kaasaegse teooria nelikliigitus: - riigivõimu esindusorganid
annaabi.ee 
