Eesti ajalugu uusim aeg välispoliitika 1918-1939
1924 – Genfi protokoll: sanktsioonide võimalus selle agressori suhtes, kes Rahvasteliitu ei kuulu.
1925 jäi aga ratifitseerimata.
1926 – Saksamaa ja Poola said Rahvasteliidu Nõukogu liikmeks.
Aastail 1928-1929 tekkis veel üks idee – luua Põhjariikide blokk (Põhja-Antant). Kõige
tulisem pooldaja Tõnisson. Rohkesti kohtumisi, ideest aga kaugemale ei jõutud. 1934 Eesti-
Läti täiendusleping. Käisid konsultatsioonid ka kolmiklepingu sõlmimiseks. Augustis 1934
algas Riias lepingu vormistamiseks konverents. See nn. Balti Antant ei näinud ette
vastastikuseid kaitsekohustusi ega ka vastastikust abistamist, nagu Eesti-Läti leping, püüti kaasa
haarata Soome, aga tulutult. Ainult mõeldud poliitilise ja diplomaatilise abi andmise
võimalusele. Eesti ja Läti kinnitasid aga, et nad on Vilniuse suhtes erapooletud. Kolm Balti riiki
ei jõudnud enne Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimist üksmeelele küsimuses, missugune riik
annaabi.ee 
