sokkel päädib faasitud glasuurkivisimsiga ning see jätkub kooriruumis. Võidukaare palendid on samuti ääristatud faasitud pilt 2 tellistega, kuid seevastu kaaretsooni raamib mandelvööt. Võidukaare tipust natuke kõrgemal kulges kolmikkaarses raamistuses poolfiguuride friis. Koori põhjaküljel paikneb kahevõlvikuline käärkamber. Ruume ühendavast ukseavast viib müüritrepp käärkambri pööningule. Käärkambril on ristvõlvid, mille roideprofiiliks on kaksikmõigas. Võlvkonsoolideks on terrakotapead, mis ilmselt sellises positsioonis pole kavandatud. Ruumi keskelt leiti sekundaarse küttekolde kohal varasema suitsulõõri säilmed. Võimalik, et tegemist oli keskaegse kaminaga. Käärkambri alla on kelder, kuhu pääseb
torn, mille ülaosa on uuem, arvatakse, et 18. sajandist pärit. Interjööris on märkimisväärne pikihoone idaseina võidukaar, mille sokkel päädib faasitud glasuurkivisimsiga, mis jätkub ka kooriruumis. Võidukaare tipust pisut kõrgemal asus süvend friisielementidele, kus paiknes suurejooneline krutsifiksigrupp. Lääneseinas on kesklöövi põhikujunduselemendiks seitsmest suuregabariidilisest terrakotafiguurist koosnev kompositsioon, mille krooniks on teravtipulises kolmikkaarses nisis Kristuse kuju. Tänapäeval on paljudest originaalskulptuuridest koopiad tehtud ning algupärastesse nissidesse panud. Kahjuks on aga paljud nisid veel tühjad ja algupärasest ligikaudu tuhandest terrakotaskulptuurist on alles vaid ligikaudu 200. Samuti on hävinud ka enamik kiriku võlvidest. Põhjasõjad hävisid kesklöövi ja kooriruumi võlvid, 1952. aastal hävisid põhja-kõrgseina varisemisel põhjalöövi võlvid. Nii on