KORDAMISKÜSIMUSED „DEMOKRAATLIK VALITSEMINE“ 1.Mida mõistetakse võimude horisontaalse lahususe all? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. 2.Mida tähendab võimude vertikaalne lahusus? Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 3.Mis on võimude personaalne lahusus?
ÕIGUSE ALUSED Kohtusüsteem Võimude lahusus Traditsiooniline võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimuharu: seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Neid kolme erinevat võimuharu tuleks vaadelda terviksüsteemina, kus igal võimuharul on täita oma osa. Selles kolmikjaotuses asuvad võimuharud ühel tasandil ja on omavahel koordineeritud. Inimõiguste tagamiseks ja türannia vältimiseks peavad neid teostama erinevad võimukandjad. Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega (PS) antud pädevust iseseisvalt. Võimude lahusus Ülalnimetatust lähtuvalt tulenebki Eesti PS-i §-st 4 võimujaotus, mille kohaselt: seadusandlik võim kuulub Riigikogule,
Kursuse Eesti valitsemissüsteem I eksami kordamisküsimused Võimude lahusus: - Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses (seadusandlik-, kohtu-, täidesaatev võim). -Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. (Keskvõim, kohalik omavalitsus). - Funktsionaalne võimude lahusu jaotatud erinevateks funktsioonideks.(Riigikoguliikme, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitus).
Kordamisküsimused kursuse Eesti valitsemissüsteem eksamiks Võimude lahusus, tasakaalud valitsemissüsteemis, põhiseadus ja selle rollid. 1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 2. Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus.
1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. Funktsionaalne- riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org
Muud: riigi laenud ja -maksed, riiklik sümboolika, riiklikud tähtpäevad jne. 2. VÕIMUDE LAHUSUSE PRINTSIIP. Võimude lahusus põhimõte, mille kohaselt seaduslikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu päevas teostama erinevad subjektid (riigiorganid). Esimest korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonis. Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. Funktsionaalne võimude lahusus tähendab, et riigivõimu teostamine on jaotatud erinevateks funktsioonideks
Presidendi seadluste ja Vabariigi Valitsuse määrustega. Määrus peab viitama seaduse sättele, mille alusel ta on välja antud. Ministri määrustele kirjutavad alla minister ja ministeeriumi kantsler. KOHTUSÜSTEEM Võimude lahusus - Traditsiooniline võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimuharu: seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Neid kolme erinevat võimuharu tuleks vaadelda terviksüsteemina, kus igal võimuharul on täita oma osa. Selles kolmikjaotuses asuvad võimuharud ühel tasandil ja on omavahel koordineeritud. Inimõiguste tagamiseks ja türannia vältimiseks peavad neid teostama erinevad võimukandjad. Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega (PS) antud pädevust iseseisvalt. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile. Kohtuvõim kuulub kohtutele
Vanadel rahvastel oli kõige tähtsam päike ja kõik on päikesekultus. Varsti vaieldi talle vastu, kuna kõik ei saanud päikesekultuseks taandada. Aga see võis enam-vähem tõsi olla, et jumalad kujutasid loodusnähtusi. Teine suund on George Dumézil. Ta ei rõhuta looduslikku tausta, vaid toetud sotsiaalsete funktsoonidele. Kõikidele indo-euroopa rahvastele on iseloomulik 3 seisust: preesterkond, sõjamehed ja töötegijad. Need sotsiaalsed funktsioonid on läbivad ka religiooni kolmikjaotuses. See võib käia üsna paljude indo-euroopa rahvaste religiooni, aga Kreeka puhul on see suht keeruline. * Psühhoanalüütiline suud Freud ja Jung. Püüab kollektiivsete alateadvusega müüte mõista. Kitsamal vaadates oli see, et freudi arvates müütides avaldus lapseas allasurutu seksuaalsus- Oidupuse kompleks, motiivid pidevalt oma eelkäia (isa) kukutamisest. Laiemalt vaadates oli kartus, et järeltulija võimult kukutab ehk põlvkondade vaheline isaste konkurents