ühevalentsteks tegusõnadeks (alus). Näide: käima, kukkuma, magama, laulma jne. Laps (alus) magab (öeldis). Tädi laulab. Kägu kukkus. 2. Tegusõnad, mis nõuavad kahte laiendit nimetatakse kahevalentseteks tegu- sõnadeks (alus + sihitus). Näide: armastama, lööma, söötma, ehitama, vihkama jne. Isa (alus) ehitab (öeldis) maja (sihitis). Ma armastan Sind. 3. Tegusõnad, mis nõuavad kolme laiendit nimatatakse kolmevalentseteks (alus, sihitis, määrus). Näide: kinkima, andma, panema, asetama, viima jne. Ma (alus) viisin (öeldis) õe (sihitis) lasteaeda (määrus). Liht- ja liitöeldis: Tegusõna võib lauses esienda öeldisena vormiliselt väga mitmel kujul. Ükski verb on ühest sõnast koosnev tegusõna. Näide: vaatab, silmitseb, jalutab jne. Teiseks võib tegusõna olla liitvorm, see koosneb täismineviku või ennemineviku või eitus
raske alahinnata foneetilise metoodika t¨ahtsust m¨arkide vormi~opetuses, kuid oluline on meeles pidada, et vanimate rekonstrueeritavate h¨aa¨lduste ja kanji luukirja kujude vahel haigutab ligi tuhandeaastane t¨ uhimik. See kuidas luukirja tema kirjutajad lugesid, on selgusetu. 25 1.1.4 Kokkuv~ otvalt makrostruktuurist Eelnenud k¨asitlusega olen n¨aidanud seda, et kanji m¨arke v~oib makro- struktuuri tasandil pidada kolmevalentseteks: kuju, kasutus ja h¨aa¨ldus. K¨asitledes m¨arke diakroonselt, selgub et u ¨kski kolmest komponendist pole p¨ usiva v¨a¨artusega. 1. Kuju varieerub l¨abi eri ajastute, luukirja ja t¨anap¨aeva m¨argid pole ilma eriteadmisteta u¨hildatavad. 2. Kasutus on muutunud sakraalm¨arkidest kuni t¨anap¨aevaselt toimiva u ¨hiskonna vajadustele vastava suhtlusmeediani. 3
annaabi.ee 
