Õhumassid. Frondid Ajast, kaua tuul püsivalt ühest suunast puhub Õhumassid, frondid. Vee sügavusest Õhumass – mõningate ühesuguste 25 m/s tuul 2600 km pikkusel teel – 15 Kolmerakuline mudel: Hadley rakk kuni omadustega õhu hulk troposfääris (2000- meetrine laine 30°, Ferreli rakk (30 - 60°), polaar-rakk 3000 km) Jagunevad: soojad, külmad, kohalikud Rõhusüsteemid. Maa ühtlaselt veega täidetud,
3. Mikrogametogenees. Tolmutera tuum jaguneb mitootiliselt, moodustades vegetatiivse ja generatiivse raku. Esimene neist täidab enamiku tolmuterast. Kui tolmutera satub emakasuudmele või vastavasse toitekeskkonda, moodustab vegetatiivne rakk tolmutoru. Generatiivne rakk annab mitootiliselt jagunedes kaks spermiumi. Spermiumid moodustuvad tavaliselt siis, kui tolmutera asub tolmukotis, näiteks sugukondades korvõielised ja kõrrelised. Sel juhul on valminud tolmutera kolmerakuline. Mõnes taimeperekonnas, nagu liilia, tubakas lõppeb tolmutera areng generatiivse raku moodustumisega, sel juhul jäävad tolmuterad emakasuudmele sattumiseni kaherakulisteks ning spermiumid tekivad alles tolmutorus. Idanemine: Elujõuliste seemnete idanemine algab nende pundumisest. Vee kogus, mis on selleks vajalik, on taimedel erinev. Mida rohkem niiskust, seda kiiremini seemned paisuvad, kuid liigvesi õhu juurdevool on raskendatud, ja idanemine peatub
(spermiogeense) raku. Esimene neist täidab enamiku tolmuterast. Kui tolmutera satub emakasuudmele või vastavasse toitekeskkonda, moodustab vegetatiivne rakk tolmutoru. Generatiivne rakk annab mitootiliselt jagunedes kaks spermiumi (isasgameeti). Spermiumid moodustuvad tavaliselt siis, kui tolmutera asub tolmukotis, näiteks sugukondades korvõielised (Asteraceae) ja kõrrelised (Poaceae). Sel juhul on valminud tolmutera kolmerakuline. Mõnes taimeperekonnas, nagu liilia (Lilium), tubakas (Nicotiana) või tradeskantsia (Tradescantia) lõppeb tolmutera areng generatiivse raku moodustumisega, sel juhul jäävad tolmuterad emakasuudmele sattumiseni kaherakulisteks ning spermiumid tekivad alles tolmutorus. Kõrvalekaldeid normaalsest tolmutera arengust võivad põhjustada ebasoodsad ilmastikutingimused, mitmesugused keemilised ühendid ning geneetilised põhjused (hübriidsus, polüploidsus, apomiktilisus)
3. Mikrogametogenees. Tolmutera tuum jaguneb mitootiliselt, moodustades vegetatiivse ja generatiivse raku. Esimene neist täidab enamiku tolmuterast. Kui tolmutera satub emakasuudmele või vastavasse toitekeskkonda, moodustab vegetatiivne rakk tolmutoru. Generatiivne rakk annab mitootiliselt jagunedes kaks spermiumi. Spermiumid moodustuvad tavaliselt siis, kui tolmutera asub tolmukotis, näiteks sugukondades korvõielised ja kõrrelised. Sel juhul on valminud tolmutera kolmerakuline. Mõnes taimeperekonnas, nagu liilia, tubakas lõppeb tolmutera areng generatiivse raku moodustumisega, sel juhul jäävad tolmuterad emakasuudmele sattumiseni kaherakulisteks ning spermiumid tekivad alles tolmutorus. Idanemine: Elujõuliste seemnete idanemine algab nende pundumisest. Vee kogus, mis on selleks vajalik, on taimedel erinev. Mida rohkem niiskust, seda kiiremini seemned paisuvad, kuid liigvesi õhu juurdevool on raskendatud, ja idanemine peatub
. Veskimäe - “ Universum valguses ja vihmas “ GLOBAALTSIRKULATSIOON Globaaltsirkulatsioon tekib ja realiseerub kolme jõu ( rõhujõu,coriolise jõu ja turbulentssisehõõrdejõu) toimel. Peaasjalikult seetõttu,et maakera pöörleb kiiresti ja coriolese jõud on suur, on õhumasside suuremastaabiline liikumine atmosfääris sootuks erinev sellest lihtsast Hadley tsirkulatsioonist. - 41 - Jälgitav globaaltsirkulatsioon on kolmerakuline( kolm rakku nii põhja- kui lõunapoolkeral). Tegemist on veidi lihtsustatud skeemiga, mis eeldab, et planeedi aluspind on kõikjal ühetaoline sile kerapind, kusjuures puuduvad nii jaotumine ookeanideks ja mandriteks kui ka ida- ja läänesuunalised erinevused geograafilistes tingimustes. Samuti eeldab selline skeem,et päike asub täpselt ekvaatori kohal. Rakud jagunevad meridionaalse tsikulatsiooni põhjal päri- ja vasturakkudeks.